Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised teooriad ?
 
Säutsu twitteris
Tallinna Pedagoogikaülikool



Referaat Eesti ala arengust holotseenis:
Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis

Juhendaja : J-M. Punning
Koostas: Hannes Tõnisson
L – 31


Tallinn 2000


Sisukord
Tallinn 2000 1
1. Sissejuhatus 3
2.Maavärinad Eestis 4
3. Eestimaa maakerge peale jääaega 7
4. Kokkuvõte 11
5. Kasutatud kirjandus 12
Lutt J, Raukas A, “Eesti šelfi geoloogiaTalinn 1993 12
Raukas A, “Eesti Loodus” Talinn 1995 12
Raukas A. “Eestimaa viimastel aastamiljonitel” Tallinn 1988 12
Raukas A, Ivar Arold , Viiding H, “Geoloogia alused” Tallinn 1987 12
6. Lisad 13


1. Sissejuhatus


Eestimaa asub 44-51 km. Paksusel maakoore kihil . Maakoor on siin kahekorruseline: all Svekofennia kurrutusel tekkinud moonde- ja tardkivimitest aluskord , kõrgemal nõrgalt rikutud setteline pealiskord . Aluskord Eestimaal ei avane. Lähim koht, kus aluskorra kivimid paljanduvad , asub Soome lahes Suursaarel.
Pealiskord on kõige õhem (0,1km.) põhjarannikul ja kõige paksem (0,8 km.) Ruhnu saarest lõuna pool. Selle all paikneb aluskord. Seda kraatoni osa, kus pinnakatte all on settekivimid , kutsutakse lavaks. Ala, kus otse pinnakatte all on aluskord, kannab kilbi nime. Eesti asub Vene lava loodeosas Fennoskandia kilbi veeres ja on seega pea puutumatu vulkaanilisest tegevusest ja eemal suurtest kurrutuste vöönditest (Raukas, 1993).
Suhteliselt vähe, nagu eelnevastki järeldub, mõjutab Eestit laamade liikumine. Eriti kui vaadelda ainult hilisjääaega ja holotseeni .
Seega on Eesti kujunemist rohkem määranud jääajad ja muud globaalselt väiksema tähendusega protsessid nagu seda on Balti kilbi aeglane kerge, sellest tingitud kohalikud maavärinad ja jääaegade mõju, mille toimel eemaldatai Eesti pinnakattest ligi 20-30 meetrit ja vajutati Eestimaa pinda erinevate kohtade pealt erineva tugevusega madalamale, et see siis pärast jää taganemist saaks taas kerkima hakata ja püüelda oma endise kuju taasatamise poole. ja nii võib olla juhtunud juba mitmeid kordi meie maa ajaloo jooksul.
Oma referaadis kavatsen tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas on inimesel võimalik muuta tektoonilisi protsesse või kuidas on tal võimalik neid isegi põhjustada ja mis see kõik endaga kaasa toob.
  • Maavärinad Eestis


    Maailmas toimub igas minutis keskmiselt kaks maavärinat, seega aastas kokku üle miljoni, kuid õnneks on enamus neist nii nõrgad, et see on ainult eriaparatuuri abil registreeritav. Maavärinate poolest oli eriti silmatorkav 1976. Aasta. Kaheteist kuu jooksul leidis aset 162 tugevat maavärinat (Raukas, 1988), sealhulgas 12 purutavat ja 2 ülivõimsat. Võiks ära mainida juulikuise Põhja-Hiina maavärina, kus hukkus 700 000 inimest. Samast ajast pärineb ka viimane Eestis teadaolev tugevaim maavärin. Maapõu näitas oma rahutust 25. Oktoobril ennelõunal kell 11:39:46, tõuked olid tunda kogu Eestis, ning nende tunnistajateks olid tuhanded inimesed.
    Enim kannatas maavärina käes Osmussaar,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis #1 Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis #2 Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis #3 Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis #4 Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis #5 Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis #6 Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis #7 Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis #8 Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis #9 Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis #10 Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis #11 Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis #12 Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor foma Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    41
    docx
    Maa kui süsteem
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    20
    doc
    Referaat Maavärin ja tsunaami
    20
    docx
    Geograafia koolieksam 2013
    6
    docx
    Geoloogia eksam
    97
    pdf
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
    7
    docx
    Kordamine geoloogia eksamiks
    30
    doc
    Üldgeograafia 10 kl





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun