-Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris
Elva Gümnaasium „ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“ REFERAAT keemias Karl-Madis Kärtmann 9.B klass 2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud....................................................................................................................................7 1.4 Teised kiudained..............................................................................................................................8 2 Keemilised kiud......................................................................................................................................9 2.1 Tehiskiud..........................................................................................................................................9 2.2 Sünteetilised kiud...........................................................................................................................10 2.3 Teised sünteetilised kiud................................................................................................................11 3 Kokkuvõte.............................................................................................................................................11 4 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Inimesed on juba aegade algusest peale soovinud teada saada, mis toimub nende ümber. Keemia ongi üks nendest teadustest, mis annab inimesele selle võimaluse. Juba mitu tuhat aastat e. Kr. uurisid inimesed, mida sisaldavad neid ümbritsevad kehad ja ained. Vanal ajal olid keemilised katsed raskemini teostatavad, kuid tänapäeval on katsete tegemine muutunud palju kergemaks. Samas ei ole tänapäeval enam väga palju uut ja huvitavat avastada. Kuid leidub ikkagi ka inimesi, kes seda suudavad. Kui võrrelda vanaaja inimeste eesmärke keemias, tänapäeva inimeste omadega, siis on see väga paljuski erinev. Juba mitu tuhat aastat e. Kr. uuriti, kuidas leiutada Tarkade Kivi ja Igavese Nooruse Eliksiiri. Tänapäeval on keemia kui teadusharu keskendunud pigem meditsiinile, kosmeetikale, toitlustusele jne. Ei kujutaks ette tekstiilitööstusi, kui keemia poleks nii arenenud. Olemas on kõik võimalikud looduslikud-, tehislikud- ja sünteestekstiilid.Keemia on tähtis ka värvide saamisel. Erinevate värvide tegemisel kasutatakse palju keemilisiühendeid, oleneb millist värvi vaja on . * Kiud on pikad, peenikesed, juukse sarnased painduvad moodustised. Neid, millest valmistatakse lõnga ja niiti, nimetataksegi tekstiilkiududeks 3 http://www.hot.ee/looduskiud/ 4 LOODUSLIKUD KIUD 1.1 Loomsed kiud Kiudaineid, mida saadakse loomadelt nimetatakse loomseteks kiudaineteks. Koosnevad need peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsete kiudude hulka kuuluvad loomade vill, karvad ja jõhvid, siid ja ka suled. Põhiliselt kasutatakse siiski villa ja siidi. VILL - villa, ull, wool, Wolle, laine, lana, wol. saadakse lamba, kitse, kaameli või mõne muu looma karvkatet pügades või kammides ning kasutatakse tekstiilikiudainena. Villa liigid: Lamba-, angora-, alpaka-, kaameli-, mohäär-, kašmiirkitse vill , meriinovill. Ka koera karvadest kammitud villa kasutatakse segus lambavillaga. 1.1.1 Angooravill Kui räägitakse angooravillast, siis tavaliselt mõeldakse angoora küüliku villa. Angoora küülikuid on 4 erinevat tõugu. Nende vill on kerge, siidjas, peene kiuga ja väga pehme. See vill on 7 korda soojem kui lambavill ja sobib hästi beebide rõivaste ja talvise aluspesu valmistamiseks. Kudujatele meeldib angoora lõnga kohevus. Kuna ühelt küülikul saab villa väga vähe, siis tavaliselt segatakse seda teiste kiududega. 1.1.2 Alpakavill Alpakad on pärit Lõuna-Ameerikast ja on kaameli sugulased. Nad on väiksemad kui laamad, aga neid ei kasutata koormaloomadena vaid neid kasvatatakse vaid villa saamiseks 1.1.3 Kaamelivill Kaameli villana kasutatakse eriti pehmet ja peent aluskarva. Neid võib kasutada üksi või segada teiste peente kiududega, millest toodetakse rõivaid sportlastele. 5 1.1.4 Mohäärvill Angoorakitse vill või sellest villast lõng. Mohäärkiud on väga pikad, iseloomuliku läikega, värvuselt valge, vahel hallikas, pruunikas, harva must. Tunduvalt siledama ja libema pinnaga, kui lambavill. On tugev, hästi sirgestuv, ei elektriseeru ning on hea puhastada. Kasutatakse lambavillaga segatult, sest juba 15-25% mohäärvilla lisamine annab tootele mohäärile omase loomuse. 1.1.5 kašmiirvill Kašmiirkitselt kammitakse eriti peent ja kallist villa, mida kutsutakse ka kiudude kuningaks. Kašmiirlõng on väga pehme, kerge ja soe. Imab väga hästi niiskust ja sobib seega Selleks et saada parimat kiudu, kammtakse kitselt aluskarva. Sellest eemaldatakse hiljem sisse jäänud pealiskarvad. Kammimine tehakse kevadel, kui loomad oma talvekarva vahetavad. Kuna ühelt kitselt saab ainult väga vähe villa (kuni 500 grammi), siis on see väga kallis. 1.1.6 Meriinovill Meriinovilla saadakse meriino lambalt. Meriino tõug on eriline kvaliteetvillaga lambatõug. Meriino tõugu lambalt saadud villakiud on peen ja eriti pehme. Samuti on meriinovill väga elastne ja masinpestav, vormihoidev ega vildistu pesemisel. Meriinovilla kasutatakse kampsunite, pintsakute, kostüümide ja muude kudumite valmistamiseks 1.2 Siid Siidi kasutamine sai alguse umbes 5000 aastat tagasi Hiinas ja Indias. Hiinas sai siidist kiiresti tänu oma tekstuurile ja läikele populaarne kangas kaupmeeste hulgas. Euroopas oli siid nii nõutud, et maksis sama koguse kulda. Siidi vedu Hiinast Euroopasse oli nii aktiivne, et peamist kaubateed hakati kutsuma Siiditeeks. Siidiks nimetatakse looduslikku kiudu, mida saadakse siidiliblika rööviku - siidiussi - tardunud eritisest. Ühes kookonis on 400-3000 meetrit niiti, millesse röövik on kookonit moodustades mähkunud. 6 Siidist saab luksuslikke rõivaid, mis säilitavad oma vormi, langevad hästi jälgides figuuri. See on kõige hinnalisem looduslik kiud. 1.2.1 Siidiussist siidiniidini 1. Siidiliblikas muneb 400-600 muna, mis talvituvad 2. Munadest arenevad siidiussid, kes toituvad30-35 päeva mooruspuu lehtedest 3. Enne nukkumist eritavad siidiussid vedelikku, mis tardub ja millest nad enda ümber kookoni kerivad 4. Kui siidi tahetakse, siis leotatakse kookoneid kuumas vees. Kui röövik saab areneda, siis 10-15 päeva pärast rebib end kookonist välja uus liblikas. 5. Seejärel keritakse niit lahti. 6. Seejärel kedratakse mitu toorniiti kokku. 1.3 Taimsed kiud Taimseid kiude võib saada nii taimede vartest, lehtedest ja viljadest. Kõige rohkem kasutatakse maailmas taimsetest kiududest puuvilla kiudu. Meil kasvatatakse lina. Peale nende on veel tuntud kanep, sisal, ramjee, dzuut, kapok, jute jt. Eestis on püütud riiet teha ka nõgesest ja turbast. 1.3.1 Puuvill Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest Puuvillapõõsas armastab sooja ja on põuakindel troopikataim. Selle vili on kupar, milles olevaid seemneid katavad pikad tselluloosikiud. Praegu on kõige suuremad puuvillatootjad Hiina, USA ja India. USAs kutsutakse 17st lõuna osariiki "Cotton belt" ehk "Puuvillavöö". Ameerikas on puuvilla kutsutud ka "valgeks kullaks 1.3.2 Lina Lina on kasvatatud juba väga kaua. Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse. Kiulina on enamasti meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja 7 kupraid on vähe. Linakiudu saadakse linavarre niinosast. 1.3.3 Kuidas saadi linataimest linakiud 1. Kui linataim on valminud, siis kitkuti see käsitsi ja seoti peodesse. 2. Seejärel järgneb kupardamine - eraldati kuprad linakammi või ka vana vikatiga 3. Nüüd pandi linad mõneks nädalaks seisva veega või aeglase vooluga veekogusse likku , et kiude eraldada. 4. Leost võetud linapeod seati põllule kuivama 5. Seejärel murti linalõugutiga ülekuivanud linadel puitunud varreosad, et need saaks eemaldada. 6. Siis ropsiti linad luudest puhtaks 7. Nüüd eraldati linakammiga lühemad kiud ehk takud 8. Seejärel võis lina ketrama hakata 1.4 Teised kiudained 1.4.1 Kanep Kiudu andev kanep erineb meelemürgina kasutatavast kanepist ja kiukanep ei ole narkootilise toimega. Eestis kasvatati kiukanepit eelmise sajandi keskpaigani. Praegu ei ole meil lubatud kiukanepi kasvatamine. 1.4.2 Ramjee ehk teise nimega hiina nõges, on kiutaim mida kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias aga ka Lõuna-Euroopas. 1.4.3 Dzuut Seda kiudu saadakse pärnaliste sugukonna rohttaimede vartest. Kiud on siidiläikelised ja valkjashallid. Kiu kätte saamiseks töödeldakse seda kui lina. 1.4.4 Sisal Mehhikos, Brasiilias, Jaaval ja Ida-Aafrikas kasvav agaaviliik. Kiudu saadakse sisali lehtedest ja see on väga tugev.Peamiselt kasutatakse sisalit kõite, põrandamattide jms valmistamiseks. 1.4.5 Kenaff mõnest hibiskiliigist saadav kiudaine, mis on oma omadustelt lähedane dzuudile. Kenaffist valmistatakse jämedat riiet, kalavõrku ja kõit. Samuti tehakse sellest paberit. Ajalooliselt on seda kasvatatud Indias, Tais ja osads Aafrika osades. 8 1.4.6 Kapok Kasvab troopilises Ameerikas ja kuulub villapuuliste sugukonda.Kiudu saadakse suure puitunud kupra sisekülgedelt ja seda tarvitatakse täidismaterjalina päästevestide ja patjade sees ning soojus- ja heliisolatsioonimaterjalina. 2 Keemilised kiud 2.1 Tehiskiud 2.1.1 Viskoos Viskooskiu tooraineks kasutatakse enamasti kase, kuuse, pöögi või eukalüptipuu tselluloosi. Viskooskiudu saadakse märgketrusmenetlusel. Värvuselt on viskoos läbipaistev, kollakas, pleegitamise teel saab valge värvuse. On klaasja läikega, kuid tihti eemaldatakse läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale. Ta talub kuumust nagu puuvill, kuid triikimistemperatuur peab olema madalam. Põlemisel käitub nagu puuvill, seega põleb samuti suure leegiga, kiiresti ja tunda on puupõlemise lõhna. Viskoos märgub kiiresti, imab vett endasse rohkem kui puuvill, kuivab aeglaselt. Viskoosi on veeimavuse tõttu hea värvida. Samuti hea veeimavuse tõttu kasutatakse viskoosi mähkmete ja hügieenisidemete valmistamiseks. 2.1.2 Atsetaat Atsetaat on tselluloosesterkiud. Toodetakse puidutselluloosist või puuvillajäätmetest. Kiudu saadakse kuivketrusmenetlusel.Tselluloosist saadud kiuna sarnanevad tema omadused viskoosiga, kortsub sarnaselt, onveidi elastsem, on sama tugev kui viskoos, märjalt rebeneb samuti, kuid on viskoosist veiditugevam. Imab viskoosist vähem niiskust ja seega kuivab kiiremini. Kuivas õhus elektriseerub. Viskoosist on atsetaatkiud kergem. Kiud on siidja läikega. Atsetaat ei talu kangeid happeid, pleegitusvahendeid aluseid. Keemilisel puhastamisel tuleb olla ettevaatlik, atsetooni sisaldavaid plekieemaldusvahendeid ei tohi kasutada. Hapetes hakkab atsetaat sulama.Kõrget temperatuuri atsetaat ei talu, hakkab samuti sulama. Atsetaat on termoplastiline,seega saab kuumuse abil atsetaatkiust 9 kangaid hästi vormida, nt pliseerida. Triikida madala temperatuuriga. Põletades eraldub äädikalõhna, järele jääb must kõva tomp. Pesemise suhtes on atsetaat tundlik, tuleb pesta õrnapesuprogrammi, -pesuvahendi ja madalama temperatuuriga. 2.2 Sünteetilised kiud 2.2.1 Polüakrüül Polüakrüülnitriilkiud kuulub sünteetiliste kiudude hulka. Sarnaneb villasele materjalile ja on kergesti hooldatav. Polüakrüüli kasutatakse nii iseseisvalt kui ka segakiududest kangastes, nt villaga koos, tänu tema sarnasusele villaga pulloveride ja talveriiete (ka kunstkarusnaha) valmistamisel ning kodutekstiilis. Kuna polüakrüülkiud laevad ennast elektrostaatiliselt, siis valmistatakse nendest ka tervisepesu. Polüakrüüli kasutatakse enamasti tekstuursena ja tänu sellele on ta alati kohev nagu looduslik villakiud. Polüakrüültooted on soojad, pehmed, kerged ning kortsuvad vähe. Probleemiks on mõnede polüakrüülkiu liikide kalduvus muutuda topiliseks. Polüakrüül on tugevam kui villane, kuid nõrgem kui polüamiid ja polüester. Polüakrüülkiud on kuumuse suhtes tundlikud ja võivad kõrgetel temperatuuridel vormi muuta (kortsu tõmbuda). Kiud võivad pehmeneda juba temperatuuril 140oC. Polüakrüül süttib kergesti ja põleb suure leegiga, levitab magusat lõhna ja jääk on must ja habras. Madala niiskussisalduse tõttu on ta kergesti elektriseeruv kiud. Päikesevalgust talub teistest kiududest paremini. Villasega võrreldes on polüakrüül kergem, kiiremini kuivav, odavam ning välise sarnasuse tõttu kasutatakse polüakrüülkiudu edukalt lambavilla asemel. 2.2.2 Elastaan Elastaan on polüuretaanist toodetud kummikiud. Elastaankiud annab kangastele elastsust ja paindlikkust. Elastaankiudu on kergem toota ja ta on vastupidavam kui naturaalne kummikiud, kuna ta ei murene nii kiiresti ja ei ole nii valgustundlik. Nii on ta looduslikudkummikiud peaaegu täielikult kõrvale tõrjunud.Polüuretaan venib kuni 800%, tänu millele on kangas äärmiselt elastne. Teda kasutatakserannarõivastes, sukkades ja teistes stretš-toodetes. Elastne värvel ja 10 kumminiit on samuti elastaantooted. Elastaani segatakse kõikide materjalidega, kui on vajalik muuta toode elastseks. Enamasti on elastaani osakaal 2% ja 10% vahel. 2.3 Teised sünteetilised kiud 2.3.1 Polüester Polüester on sünteetiline kiud, mille jämedust võib valida kasutusotstarbe järgi. Need kiud on ühtlasema struktuuriga kui looduslikud kiud. Siledal kiul on jahutav omadus, seetõttu kasutatakse polüestrit nii soojade kampsunite kui lahedate suverõivaste valmistamiseks. Polüestrit sisaldav kangas on elastne, vähekortsuv ja kergesti hooldatav, samuti on ta rebenemis- ja hõõrumiskindel.Polüestermikrokiudu kasutatakse kõigis tekstiiliharudes. Sellest tehakse kergestihooldatavaid triiksärke, pluuse, vaba aja rõivaid, kunstkarusnahku ning tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale,vatiine, kardinamaterjale, sukki-sokke, aluspesu, õmblusniite jne. 2.3.2 Polüamiid Polüamiidi lähteained on naftatööstuse kõrvalproduktid. Polüamiidkiudu saab valmistada soovitud mõõtmetega ja erineva välisilmega. Polüamiid on imekerge ja sealjuures väga vastupidav sünteetiline kiud. Märjalt on kiud sama tugev kui kuivalt. Polüamiid on väga elastne, rebenemis- ja hõõrumiskindel. Erinevalt teistest keemilistest kiududest imab polüamiidkiud hästi niiskust, samas on ta aga ka vett-tõrjuv. Mikrokiud laseb küll mikroskoopilistest avadest veeauru välja, kuid ei lase vett sisse. Polüamiidkangad langevad hästi ja on kerged. 3 Kokkuvõte Igaüks, kes keemiast midagi jagab, teab, et keemia on tohutult huvitav ja keeruline teadusharu. Kindlasti on ta nõus sellega, et keemia on väga tähtis ning vajalik teadusharu. Keemia on aidanud leiutada ravimeid, kosmeetikatooteid ja uusi toitaineid. Referaadi tegemisel sai palju teavet millest on paljud riided tehtud, millest koosnevad meie enamus riided, miks kasvatatakse Lõuna- Ameerikas 11 laamasi ja palju muud. Nüüdsest üritan võimalikult palju loodulikest kiududest riideid osta, tervisele palju kasulikum. Kui hakata edasi uurima tekstiilkiude veel täpsemalt, muutuks see kindlasti palju huvitavamaks. Võib-olla jätkan referaati uurimustööna. 4 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/269/9.KOKKUV%C3%95TTED %20ERINEVATEST%20KANGASTEST.pdf 2. http://www.hot.ee/looduskiud/ 3. http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpakavill.html 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Natural_fiber 5. http://www.annaabi.ee/Kangad-m61981.html 6. http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/11/tekstiil/keemiliste_kiudude_jaotus.html 12
-13200% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
-Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained #1 -Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained #2 -Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained #3 -Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained #4 -Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained #5 -Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained #6 -Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained #7 -Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained #8 -Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained #9 -Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained #10 -Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained #11 -Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained #12
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karlvonberg Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

Teemad

  • tekstiilkiududeks
  • Loomsed kiud
  • Angooravill
  • Alpakavill
  • Kaamelivill
  • Mohäärvill
  • kašmiirvill
  • Meriinovill
  • Siid
  • Siidiussist siidiniidini
  • Taimsed kiud
  • Puuvill
  • Lina
  • Kuidas saadi linataimest linakiud
  • Teised kiudained
  • Kanep
  • Ramjee
  • Dzuut
  • Sisal
  • Kenaff
  • Kapok
  • Keemilised kiud
  • Tehiskiud
  • Viskoos
  • Atsetaat
  • Sünteetilised kiud
  • Polüakrüül
  • Elastaan
  • Teised sünteetilised kiud
  • Polüester
  • Polüamiid
  • Kokkuvõte
  • KASUTATUD KIRJANDUS

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

13
pdf
69
docx
42
doc
10
doc
38
docx
7
docx
28
xlsx
44
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto