Teksti ja andmetöötluse exeli ülesanne 1. praktikum (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

75

xls

Exeli valemid

II kvartali kõrgeim hind 15,27 II kvartali madalaim hind 4,63 ia suuremad summad kui 20 kr. Mai Juuni II kvartali keskmine hind 8,60 6,90 7,87 16,10 14,50 15,27 13,50 12,20 12,60 6,30 2,50 4,63 6,20 3,90 5,10 4,20 4,50 4,80 6,10 6,30 6,20 61,00 50,80 56,47 Harjutus 4.1 1. Automaatse punktiiri lisamine teksti järele Kui vormistate oma töölehe ühtlase taustavärviga nii, et lahtrite taustavõrgustik näha ei jää, on kasulik tekstide lõppu lisad automaatne punktiir, mis aitab ridade kaupa järge hoida. Märgistage tekstiga lahtrid, kus automaatne punktiir peab tekkima Märgistatud alal tehke parem hiirklikk-->Home --> Format --> Format Cells Esimeselt vahelehelt valige Custom ning paremal pool asuvasse lahtirsse Type sisetsage sümbolid @*. OK

Arvuti õpetus

47

xlsx

Juhiabi exceli kordamine 1

II kvartali kõrgeim hind 16,10 II kvartali madalaim hind 2,50 ia suuremad summad kui 20 kr. 100% Juuni II kvartal I poolaasta keskmine 6,90 7,60 14,50 14,20 12,20 12,45 2,5 3,93 3,90 4,48 4,50 4,73 6,30 5,75 Harjutus 4.1 1. Automaatse punktiiri lisamine teksti järele Kui vormistate oma töölehe ühtlase taustavärviga nii, et lahtrite taustavõrgustik näha ei jää, on kasulik tekstide lõppu lisad automaatne punktiir, mis aitab ridade kaupa järge hoida. Märgistage tekstiga lahtrid, kus automaatne punktiir peab tekkima Märgistatud alal tehke parem hiirklikk-->Format Cells Esimeselt vahelehelt valige Custom ning paremal pool asuvasse lahtirsse Type sisetsage sümbolid @*. OK Moodustage järgmine tabel Näide

Algoritmid ja andmestruktuurid

45

xlsx

Exceli Kordamine 2-1- 2

8.10 8.60 6.90 15.20 16.10 14.50 12.10 13.50 12.20 5.10 6.30 2.50 5.20 6.20 3.90 5.70 4.20 4.50 6.20 6.10 6.30 Harjutus 4.1 1. Automaatse punktiiri lisamine teksti järele Kui vormistate oma töölehe ühtlase taustavärviga nii, et lahtrite taustavõrgustik näha ei jää, on kasulik tekstide lõppu lisa ridade kaupa järge hoida. Märgistage tekstiga lahtrid, kus automaatne punktiir peab tekkima Märgistatud alal tehke parem hiirklikk-->Format Cells Esimeselt vahelehelt valige Custom ning paremal pool asuvasse lahtirsse Type sisetsage sümbolid @*. OK Moodustage järgmine tabel

Andmeanalüüs

17

doc

Büroo projekt

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Arvutid ja arvutivõrgud AA-21 Urmi Kuningas RAAMATUPIDAMISE BÜROO Arvuti perifeerseadmed ja bürootehnika Juhendaja: Raul Metsaäär Kehtna 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Ruumide tehniline sisustus.........................................................................................................4 Tuba 1 5 Tuba 2 6 Monitorid................................................................................................................................... 7 Büroo seadmed...........................................................................................................................8 1.1 Printer...........................................................................................................................

Informaatika

14

docx

Protsessori kasutusjuhend

Enne protsessori installeerimist tutvuge hoolikalt käesoleva juhendiga! Enne protsessori kätte võtmist maandage end näiteks radiaatori või arvuti korpuse vastu, staatiline elekter võib jäädavalt rikkuda teie protsessori. Samuti maandage end enne kokkupuudet emaplaadi või mõne muu arvuti detailiga. Vihje: püüdke vältida arvuti monteerimise ajal sünteetilisest materjalist riideid ning kampsuneid! Ühendage arvuti lahti vooluvõrgust Eemaldage vana protsessori jahutus ja protsessor. Protsessori eemaldamiseks pöörake protsessori fikseerimishoob ülemisse asendisse. Hoidke protsessorit ainult külgedelt! Veenduge, et teie uus protsessor sobib teie emaplaadi protsessori pessa ja teie emaplaat toetab teie protsessori kiirust (tutvuge selleks oma emaplaadi kasutusjuhendiga). Asetage protsessor pessa, noolekesega nurk jääb fikseerimishoova poole. Ärge kasutage jõudu, vajutage protsessor rahulikult oma pesssa! Veenduge, et prots

Tehniline dokumentatsioon

9

doc

Arvutite protsessorid

Arvutite protsessorid Protsessor (CPU- Central Processing Unit) -arvuti “süda”, mis tihti määrab ära ka operatsioonisüsteemi valiku. Iga uus generatsioon protsessoreid töötab kiiremini kui eelmine. Protsessorit ehk keskseadet võib võrrelda inimajuga. See keskne töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ning välismälud, tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Koostöös vastava süsteemse tarkvaraga korraldab kekseade andmevahetust, samuti andmete salvestamist, töötlemist, edastamist ja väljastamist. Keskseadme sees ja koos välisseadmetega. Personaalarvutites paikneb ta tavaliselt emaplaadil, mis sisaldab rea kõrge integratsiooniastmega mikrolülitusi, millest tähtsaim on mikroprotsessor. Tihti kasutatakse sõnu keskseade ja mikroprotsessor samas tähenduses, kuid õige on see ainult siis, kui tegemist on monoliitarvutiga (single-chip computer), millel asuvad samal kristal

Informaatika

17

doc

Eksam

1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo ­ Magnetoptilised kettad võimaldavad kord

Informaatika

16

doc

Arvutite areng 1980 - 2009

 töötlusseade) töökoormust. Aprill USA Lasti välja MS-DOS 3.3, PC-DOS 3.3 August Kanada Lasti välja AD-LIB helikaart. Oktoober- USA Lasti välja Compaq DOS (CPQ-DOS) v3.31, mis loodi kohanemaks november 32Mb diskiga. 1988 Aeg Koht Sündmus ? ? Arendati välja esimene optical chip (optiline kiip), mis kasutab valgust elektri asemel, et suurendada andmetöötlus kiirust. ? USA IBM-i poolt toodi turule WORM (Write Once Read Many times). Juuli- ? Lasti välja PC-DOS 4.0, MS-DOS 4.0 august See versioon peegeldas riistvara mahukuse tõusu, toetades kõvakettaid kuni 2GB ja EMS (ekspandmälu spetsifikatsioon) mälu. Oktoober USA Macintosh IIx released. It was based on a new processor, the Motorola 68030. It still ran at 16 MHz but now achieved 3.9 MIPS. It

Arvutid

Kommentaarid (0)