2. Pöia aktiivne mahapanek äratõukel. 3. Hoojala võimas tegevus äratõukel. 4. Puusa-, põlve- ja pöialiigese täielik sirutus äratõukel. 11. Vead, mida vältida hüpetes: 1. Kiiruse langust hoojooksu lõpus. 2. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). 3. Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). 4. Õpetamise algetapil liialt pikaajalist paigalthüpete kasutamist. 5. Enneaegset aktiivse lennufaasi õpetamisele keskendumist. 12. Teivashüpe 1. Teivashüppe faasid - HOOJOOKS; TEIBA AUKUASETAMINE; ÄRATÕUGE JA RIPE; TAHAKALLUTUS, SIRUTUS JA PÖÖRE; LATI ÜLETAMINE JA MAANDUMINE. 2. Teiba hoie - Käed on õlgadelaiuselt. Parem käsi on teibal vasakust ülalpool. Mõlemad käed on kõverdatud, parem käsi reie lähedal. Teiba ots on sportlase peast kõrgemal. Vasaku käe küünarnukk on kõrvale pööratud. Ülakeha on sirutunud. 3
lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). 7. Meeste mitmevõistlus 1. 10-võistlus: Esimene päev - 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m. Teine päev - 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m 2. 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. 8. Naiste mitmevõistlus 1. 7-võistlus: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 2. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. 9. Kergejõustiku võistlusmäärused: Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja
sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. Seda võistlust peetakse nii maanteedel kui staadionitel. Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval · 100m jooks · kaugushüpe · kõrgushüpe · kuulitõuge · 400m jooks Teisel päeval - · 110m tõkkejooks · kettaheide, · teivashüpe · odavise · 1500m jooks. Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ega saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11
Neid kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja eelnevalt maandumisele visati taha, et hüppajat kaugemale viia. · Üks pikaealisemaid maailmarekordeid on olnud kaugushüppes: Bob Beamon USA- st hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90 m. See tulemus ületati alles 30. augustil 1991. aastal, kui Mike Powell USA st hüppas Tkys 8.95m. Kaugushüpe: 2. Teivashüpe kui võistlusala oli tuntud juba VanaKreeklaste ja Keltide seas. Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga. · Algselt kasutati teivashüpet ainult praktilistel eesmärkidel. Frieslandi maakonnas Hollandis oli igas majapidamises vähemalt üks teivas, mida kasutati maade kuivendamisel tekkinud väikeste kanalite ületamiseks.
3.1.2 Teatejooks 10 3.1.3 Tõkkejooks 10 3.1.4 Kesk- ja pikamaajooks 12 3.1.5 Takistusjooks 12 3.1.6 Võistluskäiminr 13 3.2 Hüppealad 13 3.2.1 Kõrgushüpe 14 3.2.2 Kaugushüpe 14 3.2.3 Kolmikhüpe 15 3.2.4 Teivashüpe 15 3.3 Tõukealad 16 3.4 Mitmevõistlus 16 Kasutatud kirjandus 18 Lisad 19 2 1.Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala.
kergejõustikukuningaks). Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses 5/11 4.2. KÜMNEVÕISTLUSE ALAD Kümnevõistluse võistlustel võisteldakse 10 kergejõustikualal (võistlevad mehed): esimene päev · 100 m jooks · kaugushüpe · kuulitõuge · kõrgushüpe · 400 m jooks teine päev · 110 m tõkkejooks · kettaheide · teivashüpe · odavise · 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. 5. SEITSMEVÕISTLUS Esimene päev: · 100m tõkkejooks · Kõrgushüpe · Kuulitõuge · 200m jooks Teine päev: · Kaugushüpe · Odavise · 800m jooks 6. HEITED-TÕUKED Heite-tõuke aladeks on kergejõustikus: · Kuulitõuge · Kettaheide · Vasaraheide · Odavise 6/11
Pärnu Hansagümnaasium R.S KERGEJÕUSTIK Juhendaja: Pärnu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter Col
Kõik kommentaarid