50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-03-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
77 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annaliisakas
Õppematerjali autor
................................................................................................2 ..............................................................................................................................................2 .......................................................................................................................................2 1. OLUKORD ENNE II MAAILMASÕDA.......................................................................... 3 2. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS..................................................................................... 3 3. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945............................................................................... 4 3.1 Saksamaa edasitung...................................................................................................... 5 3.2 Saksamaa lõplik lüüasaamine....................................................................................... 5 4. HOLOKAUST............
Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati
1939 1.september Saksa väeosad tungivad üle Poola piiri 3.september Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17.september NSV Liit okupeerib Poola idaala. 30.november Punaarmee ründab Soomet (Talvesõda) 1940 12.märts Soome ja NSV Liit sõlmivad rahu, Soome loovutab Karjala kannasse. 9.aprill Saksamaa vallutab Taani ja Norra, Taani kapituleerub. 10.mai Saksa väeosad tungivad Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchill saab Suurbritannia pea- ja sõjaministriks. 15.mai Holland kapituleerub 28.mai Belgia kapituleerub 29.mai- 3.juuni Britid, prantslased ja belglased evakueerivad väeosade isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10.juuni Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja 14.juuni Pariisi langemine 15.- 28.juuni NSV Liit okupeerib Balti riigid. 22.juuni Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutseb Saksa-sõbralik valit
- Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat, mida diktatuurid eirasid - Hispaania oli polügoon, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise - Kodusõda lõppes 1. aprillil 1939 ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Francisco Franko Hispaania diktaator 1939–1975 ❧ Francisco Franco Bahamonde või generalissimus (Generalísimo) Francisco Franco või el Caudillo 'Juht‘ ❧ Teise maailmasõtta ei sekkunud, kuigi Hitler seda talt ootas. Austria anšluss 1938 ❧ Veebruar: Saksa ultimaatum ❧ Märts: Saksa vägede sissemarss ❧ Aprill: rahvahääletus ja Saksamaaga ühendamine ❧ Anšluss < sks k „liitmine“ Müncheni sobing ❧ September 1938: Saksmaa nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ❧ 29. september 1938: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksmaa Müncheni kokkulepe:
Teise Maailmasõja kronoloogia 1939 15.märts Saksa armee tungib Tsehhoslovakkiasse 17.märts Eduard Daladier teatab, et Prantsusmaa suurendab kaitsekulutusi 21.märts Adolf Hitler nõuab Danzigi linna Poolalt 29.märts Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Poolale 7.aprill Itaalia hõivab ja okupeerib Albaania 13.aprill Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Kreekale ja Rumeeniale 18.aprill Nõukogude liit pakub Suurbritanniale ja Prantsusmaale kolmikliitu 17.mai Rootsi, Norra ja Soome lükkavad tagasi Saksamaa pakutud mittekallaletungi lepingu 9.juuli Winston Churchill soovitab teha valitsusel sõjaline liit Nõukogude Liiduga 23.august Jossif Stalin ja Adolf Hitler sõlmivad natsi-nõukogude pakti 25.august Suurbritannia ja Poola sõlmivad vastastiku abistamise
1945 aastal alustasid ameeriklased rünnakut Jaapani saarte vastu. 5. Augustil 1945 teatas Jaapani vastu sõtta astumisest ka NSV Liit. Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku tuumapommi. 6. August 1945 heideti selline pomm Hiroshimale ja 9. August Nagasakile. Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu. 10. August 1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2. Septembril 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 18) Pariisi rahukonverents, Nürnberg, Teise maailmasõja tagajärjed 1945-1946 Pariisis toimunud rahukonverents arutas läbi rahulepingute projektid 10-20 võitjariigi ning saksamaa euroopa-liitlaste vahel. 10 veebruar 1947 kirjutati rahulepingutele alla. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Saksamaalt võeti kogu Ida-Preisimaa ja teisi alasid.
nende nõudmised siiski väga ajuvabad ja põhinesid siiski suurelt osal maailmavallutamise/puhastamise plaanil. 9. Millal ühendati Memel ehk Klaipeda Saksamaaga? Miks?1939 14.märts; Hitler tajus Lääne nõrkust ja tegi mida tahtis. 10. Miks nurjusid NSVLi ja Suurbritannia-Prantsusmaa kolmepoolsed läbirääkimised Ida-Euroopa julgeoleku tagamise küsimuses 1939. a. suvel? Kas nende läbirääkimiste õnnestumine oleks II maailmasõja võinud ära hoida? Põhjenda! Stalinil oli kõik sõjaks vajalik juba ettevalmistatud, Hitler vajas Stalini abi ning oli samuti pigem sõjaks valmis ning samal ajal hakkasid ka Inglased valmistuma sõjaks. Seega oli vähetõenäoline, et läbirääkimised õnnestuvad. Kui, aga NSVL oleks suudetud Saksamaa vastu suunata, oleks siiski sõda tulnud. MRP sõlmimine kindlustas samuti sõja kindlat tulekut. 11. Täida tabel MRPst! Millal sõlmiti
Inglismaa, et kaitsevad Poola puutumatust ning alustasid läbirääkimisi ka NSVL-iga, et teda Saksamaa-vastasesse liitu kaasata. Kehtestati üleüldine sõjaväekohustus ja valmistuti sõjaks. Hitler hakkas kartma ning lootis, et ta kindlaks seljataguseks saab NSVL. 5. Molotovi-Ribbentropi pakt mis see oli, millal see sõlmiti, miks see sõlmiti, kelle vahel. Kuidas Molotovi-Ribbentropi pakt mõjutas Eestit, kuidas see aitas kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL-i vahel, millele kirjutati alla 23. augustil 1939. Vastased lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda sõjalises liidus. Kõige olulisem osa lepingust oli salajane protokoll, milles kaks diktaatorit Ida-Euroopa ära jagasid. NSVL pidi saama Eesti ning see oligi suureks lükkeks maailmasõja tekkimisel, kuna mõlemad riigid soovisid jagatud riike endale saada. Ptk 19: 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid