Teise maailmasõja järgne elukorraldus - Arutlus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Kordamisküsimused; Euroopa II maailmasõja järel

1. Heaoluühiskond 2. Infoühiskond 3. Milliste abinõudega taastasid lääne riigid oma majanduse pärast II (teist) maailmasõda? 4. Tänu millele suutsid lääne riigid üles ehitada heaoluühiskonna? 5. Kirjelda kriise maailmas 1970. aastal. 6. Kuidas toimus demokraatia süvenemine lääne riikides pärast II maailmasõda? 7. Kirjelda kuidas kujunes Euroopa Liit 1951-2004. 8. Külm sõda. 9. Millised tähtsamad muudatused olid toimunud Euroopas II maailmasõja järel? 10. Raudne eesriie 11. Miks puhkes külm sõda (+ millega algas) 12. Berliini blokaad 13. NATO 14. Võidurelvastamine 15. Milles seisnes võidurelvastamine külmasõja perioodil? 16. Nimeta konflikte ja sõdu maailmas külma sõja perioodil ning anna lühi kirjeldus. 17. Kas pingelõdvendus oli paratamatu? 18. Millega lõppes külm sõda? 1. Heaoluühiskond on ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne

Ajalugu

2

docx

NSV liit - ülevaade

NSV liit saavutas ülevõimu ida-euroopas ning aasia riikides. Nendes maades tehti kommunistlik diktatuur ja pääsesid võimule Moskva meelsed erakonnad ning neid üritada piirata raudse eesriidega eraldades muust maailmast Külm sõda: see oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate s.o lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks.vaenutsevad pooled ei olnud küll sõjategevuses kuid üritasid vastats üle trumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, maj.arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades. 1947. Aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juht mõttesk peab olema vabade rahvaste toetamine(trumani doktriin).samal aastal pakkus USA välisminister George Marshall välja kava mis nägi ette euroopa taastamise(Marshalli plaan). Niiet mõlemad pidid andma USA-le eelise võitlu

Ajalugu

1

doc

Miks puhkes külm sõda

Teine maailmasõda oligi lõppenud. 1945. aastast said USA ja NSV Liit rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Üliriik USA läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülevõimu Ida - Euroopas ja suures osas Aasias. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida - Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 kuni veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni alla läinud riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi ­ natsionaliseerimine, ,,rahvavaenlaste ja nende sabarakkude"

Ajalugu

2

doc

Maailm pärast II maailmasõda

inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür ­ 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist ­ idasakslaste põgenemist Läände takistamiseks. heaoluühiskond ­ ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Külma sõja põhjused ja Saksamaa lõhenemine. Juba II maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle nejlakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Vaenutsevad pooled

Ajalugu

1

doc

II MS järgne maailm

Läänebloki riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa, saksamaa liitvabariik, teised parempoolsed kapitalistlikud riigid. Turumajandus. Idabloki riigid: nsvl, saksa dem vabariik, kõik Ida-Euroopa vasakpoolsed riigid. Plaanimajandus. Raudne eesriie - ida-bloki riigid ja läänebloki riigid pidasid omavahel ideoloogilist e maailmavaatelist sõda, mida nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda ­ kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otselises sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel, mõjuvõimu suurendamises, majanduse arendamises jne, see kestis üle 40 aasta. Trumani doktriin ­ USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama trumani doktriiniks. Marshalli plaan ­ USA riigisekret

Ajalugu

2

docx

Essee: Milles avaldus üliriikide vastasseis külma sõja ajal?

Milles avaldus üliriikide vastasseis külma sõja ajal ? Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse üksteise vastu. Külma sõja tekkimise põhjused: Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma

Ajalugu

3

doc

Külma sõja algus

Külm sõda Ühel pool NSVL ja teisel pool lääneriigid. Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89. Ida-Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Pärast Hitleri purustamist püüdis Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine).

Ajalugu

5

docx

Mõisted Külm sõda - 11.klass

6 Kuuba ehk NSVL, Kuuba, Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui Kariibi kriis 1962 USA kriis; Sotsialistlik revolutsioon. USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kommunismimeelsus ja USA vastasus; Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. maailm oli kolmanda maailmasõja äärel; 7 Afganistani sõda NSVL, Afganistan, Detsembris viis NSVL oma väed NSVL ei saanud nende maid kõigele (1979-1989) USA, Afganistani, sõda algas. Sissid said abi vaatamata. Sõda läks maksma 80 miljardit Suurbritannia, USAlt, Suurbritannialt, Pakistanilt, Hiinalt. USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis.

11.klassi ajalugu

Kommentaarid (0)