Teine maailmasõda (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Rahvusvaheline olukord 20ndatel aastatel. Locarno konverents , Kelloggi pakt, Reini tagatispakt.
Pärast l maailmasõda, aitas USA Saksamaal reparatsioone tasuda Dawes’i plaani kohaselt. Liitlased omakorda olid võilgu USAle ning said tasuda tänu Saksamaa reparatsioonide.
Locarno konverents 1925.a leevendas Saksamaa suhtes poliitilisi nõudmisi. Konverentsist võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia ja esimest korda võrdõigusliku partnerina ka Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt – Saksamaa lubas hoida Reini demilitariseeritud tsooni (Reini vasak kallas); ning kindlustas, et Saksamaale Versailles ’s paika pandud läänepiiri. Patsifismi aeg – sõja vältimine, mitte soovimine .
Briand’i-Kelloggi pakti allkirjastamine 1928.a oli patsifismi aja kulminatsiooniks. Pakt kohustas loobuma sõjast ja leidma rahumeelseid lahendusi rahvusvahelistele konfliktidele. „Kui tahad rahu, valmistu rahuks“. Selle paktiga liitus esialgu 15 riiki, hiljem 48.

30ndate aastate kriisid , diktatuuririigid, demokraatia riigid.
Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 viis toodete kallinemisele, tootmise langusele, pankrotistumistele, sotsiaalkindlustussüsteemide ülekoormamisele ja tööpuuduseni. Rahvas oli rahulolematu, sooviti karmi ja kindlakäelist poliitikat, mis tõstaks majandust ning vähendaks tööpuudust. Ainult Venemaad seda väga ei puudutanud, sest seal valitses diktatuur, kus Stalin võttis vastu otsuse põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimisele. Ka Saksamaal ja Itaalias tuli võimule diktatuur. Saksamaal natsid , eesotsas Hitleriga ja Itaalias fašistid, eesotsas Mussoliniga. USAs, Inglismaal ja Prantsusmaal säilus demokraatia.
1938.aastal demokraatlikud riigid: Prantsusmaa, Šveits, Tšehhoslovakkia, Belgia, Holland , Suurbritannia , Iirimaa , Island , Taani, Soome, Norra, Rootsi. Autoritaarsed : Portugal , Hispaania , Itaalia, Austria, Ungari, Jugoslaavia , Albaania , Kreeka, Bulgaaria , Rumeenia , Poola, Leedu, Läti, Eesti. Totalitaarsed: Saksamaa, NSVL .

MRP maailma taustal, Eesti, salaprotokoll
Selleks, et Saksamaa saaks vabad käed Lääne-Euroopas sõdimiseks, oli vaja kokkulepet NSVLiga. Aprillis 1939 NSVL , Suurbritannia ja Prantsusmaa läbirääkimised, mis jooksid ummikusse (NSVL soovis läbi Lääne-Euroopa (Rumeenia ja Poola) maade saada läbimarssi, aga Inglismaa ja Prantsusmaa ei saanud seda lubada). Selle tulemusena hakkas NSVL läbirääkimisi pidama Saksamaaga. 23.augustil 1939 sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mis nägi ette, et NSVL ja Saksamaa ei alusta omavahelist sõjategevust. Sõlmiti ka salaprotokoll, mille alusel jagati Lääne-Euroopa huvisfäärideks.
NSVL
Saksamaa
Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia
Lääne-Poola ja Leedu

Saksamaa vallutused Lääne- Euroopas 39.-40.a. Anšluss, Müncheni kokkulepe, Kummaline sõda. NSVL MRP realiseerimine Balti aladel ja Soomes, Beneluksi maad.
Anšluss – Austria okupeerimine. Austria okupeerimsie sõjaplaan oli „Otto“. 1937.a tegi Hitler ettepaneku Austriale, sõlmida tollileping, et muuta suhted sõbralikemaks. Austria kantsler von Schlusch kutsuti Hitleri jutule/ ettepanekuid kuulama, mis tugevalt õõnestasid Austria suveräänsust: tehti tettepanek, et Austria nats Seyss peab saama suure tegevusvabaduse - siseministriks ning et Austria võiks saada Saksamaa osaks. 13.märtsil 1938 Austria iseseisev riik lakkas olemast, liideti Saksamaa koosseisu ja sai nimeks Ostmark. Võim läks Austria natsiparteile ja kohelikule fürerile Seyss – Inquard
Müncheni kokkulepe (Inglismaa lepituspoliitika kulminatsioon ) – Tšehhoslovakkia okupeerimissooviga Hitler esitas Tšehhoslovakkiale nõude loovutada Sudeedimaa (ette käändeks sealsete sakslaste tagakiusamine ) ning ähvardas sõjaga, kui oma tahtmist ei saa, Tšehhoslovakkia keeldus ning see oleks paisanud kogu Euroopa sõtta. Hitleri rahustamiseks, Inglismaa peaminister Chamberleini juhendusel sõlmisid 29.sept 1938.a Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse, sel konverentsil oleks olnud võimalus Hitlerit peatada, aga seda ei tehtud. Hitler sai konverentsist auru juurde ning okupeeris siiski Tšehhoslovakkia, jagati Tšehhiks ja Slovakkiaks (läks täielikult Saksamaa koosseisu).
Kummaline sõda – 3.sept 1939 otsustasid Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutada Saksamaale sõja (sellega asi ka priidus). Suurbritannia ja Prantsusmaa olid ääretult positiivsed. Kujunes välja 2. liin : Maginot ja Siegfried . Seal ei sõditud, vaid toimus propaganda sõda. Seda on USA ajakirjanikud nimetanud kummaliseks sõjaks, Saksalased istumissõjaks. 10.mail 1940 Saksamaa lõpetab kummalise sõja ja hakkab Inglismaale ja Prantsusmaale vastu. 14.juunil 1940 marssisid sakslased Pariisi, 21.juunil toimusid Saksa-Prantsuse läbirääkimised ning 22.juunil sõlmisid Compiegne ’i metsas vaherahu . Kaks kolmandikku Prantsusmaast läks Saksamaa kätte, teine poole Vichy valtisusele Vischy linn.
MRP realiseerimine Venemaa poolt – NSVL kasutas ära juhuse , et Saksamaa oli edukas Euroopas momg rakendas MRPd Balti riikide osas, Balti riikide opupeerimine läbi baaside lepingute, Eestis Orzeli juhtum, 28.sept 1939 allkirjastamine (Karl Selter) ja 18.opt vene väed Eestis. Soome – NSVL tegi ka Soomele ettepaneku luua sõjaväebaase, aga Soome ei nõustunud. 1939.a nov teatas Moskva , et Soome piiril olevat toimunud piiririkkumine, väideti, et tulistati Venemaa poole. 30.nov 1939 alustas Punaarmee sõjategevust Soome vastu - Talvesõda. Hävitati Terijoki linn (kuulutati välja Soome Demokraatlik Vabariik), juhiks sai Kunsinen. Kahe riigi vahel sõlmiti vastastikkuse abistamise leping, milles seisned, et NSVL ei sõdi Soomega, vaid tuli appi. 12.märtsil 1940 sõlmiti rahuleping . Soome loovutas Karjala maakitsuse ja Hanko saare.
Beneluksi maad – 1940.a mais vallutab saksamaa Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Vastupanu ei ostata, kohalikud natsiparteid juubeldavad (nagu 9. aprillil Taanis ja Norras)

NSVL – Saksa sõda, Suur Isamaasõda, välksõja plaan, pöördelisemad lahingud, Leningradi blokaad .
Saksamaa võttis plaaniks NSVL vallutada „ Barbarossa “ sõjaplaaniga, et saada eluruumi aarialastele. 22.juunil 1941 alustasid saksa väed sissetungi NSVLi – Suur Isamasõda (Venemaale). Barbarossa nägi ette välksõda – kohe sõja algul vene väed sisse piirata ja purustada, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Leningradi blokaad – 1941-1942 Saksamaa kasutas kurnamismeetodit, et linn murduks. Linn ei saanud toitu – nälgimine (640000). Üritati hoida rahva psüühilist taset tasakaalus.
Septembri lõpuks asusid saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile. 6.dets 1941 alustas Punaarmee vastupealetungi. Sakslastele sai saatuslikuks Venemaa karm talv (-40kraadi). Selle tulemusena saksa väed taganevad – Saksamaa esimene surem kaotus. Punaarmee jõud ka rauges ning tõelist välja tõrjumist polnud.
Saksamaa vallutas veel Kutšipsi ja Sevastopoli. 11.nov Stalingradi lahing (kõige tähtsam linn NSVLis). NSVLi sõjamehed kahtlevad sõjas, on väsinud ning paljud põgenevad. Kuna mehed olid hirmul, jootis riik nad täis, et julgust kasvatada. 1000000 sõdalast mõlemal pool, aga Punaarmee sõjatehnika ületas sakslaste oma. 19.nov venelaste pealetund, 2.veebr 1943 andsid sakslased ametlikult alla. Kaotused olid jõhkrad, võitjad puudusid. 1943 Kurski -Kaare lahing, kestis 50 päeva. Lõppes Punaarmee võiduga.

Iseloomusta saksa juudipoliitikat, juudi märk, koonduslaagrid , gaasikambrid
8.mai 1945 Saksamaa kapituleerumine . Saksamaa poolt juudid ei ole inimesed, nad on rämps. Juutide massilise mõrvamisega alustati kohe idasõjakäigu algul. Poolas, Valgevenes ja Ukrainas elanud juudid suleti getodesse. 21.jaan 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik juudid itta , kus algas nende hävitamine koonduslaagrite e surmalaagrite gaasikambrites (nt Auschwitsis). Vahel tekkis juutide hävitamise teele takistusi, kuid need kõrvaldati ning juutide tapmist jätkati sõja lõpuni. Kokku hukkus juutide hävitamispoliitika e holokausti tagajärjel ligi 6miljonit inimest. Selleks, et ükski juut vahele ja märkamata ei jääks, pidid juudid kanda juudi märki (kollane täht), et ka rahvas teaks ja ei suhtleks nendega.

Hitleri vastane – Ühinenud Rahvaste deklaratsioon, Lääneriikide abi, Atlandi Harta, Lend-lease’i seadus, strateegiline pommitamine
1941, 14.aug kohtusid Inglismaa ja USA, et sõlmida Hitleri-vastane koalitsioon e Atlandi Harta. Sisu: Deklareeriti, et ei USA ega Inglismaa ei nõustu ll ms territoriaalsete muudatustega ja toetab kõikide rahvaste eneseväljendamise poliitikat. USA ja Prantsusmaa vahel sõlmiti erilised suhted, USA kongressi poolt vastu võetud Lend-Lease’i seadus: USA hakkab toetama kõiki neid riike, kes sõdivad Saksamaa vastu ja on demokraatia poolt.
1942 võeti vastu Ühinenud Rahvaste deklaratsioon –jällegi Hitleri-vastane (idee Atlandi Hartast) – ÜRO eelkäija. Lääneriigid vaidlesid NSVLiga Teise rinde küsimuses. Stalind soovis, et kui Hitler 1941.a NSVLilse kallale tungis, et teised riigid aitaksid NSVLi (et avatakse Teine rinne – Saksamaa peaks siis kahel rindel võitlema). Aga lääneriigid, et nad võivad võidelda, kuid NSVLi ei tasu sõprusringkonda võtta. Lääneriigid viivitasid Teise ringe avamisega sihilikult.
Lääneriikide abi NSVLile: Teise rinde puudumine korvati NSVLile materiaalse abistusega. 2 abiteed – Põhja-Jäämeri ja Iraan (1941 oli Iraan okupeeritud Inglismaa ja NSVLi poolt). Eelkõige tarniti relvastust Lend-Leas’i e laenulepingu kaudu. NSVLi aidati ka muuga ( nafta tooted, tööpingid, toiduained-lihakonserv, suhkur, taimeõli, munapulbrit. Kokkuvõtteks tarniti NSVL-i USA poolt 11miljardi dollari väärtuses kaupa.
Strateegiline pommitamine – Saksamaa purustamine. Eesmärgiks Saksa sõjatööstus ja üldse tööstuspiirkonnad, suurlinnad. N.-ö. pindpommitamine e ilma kindla sihtmärgita

Teherani konverents, ll rinde probleem
28.nov-1.dets 1943. Osalejad: NSVL – Stalin , USA – Roosevelt , Inglismaa – Churchill . Arutati Teise rinde küsimust: lepiti kokku, et Teune rinne avatakse Lääne-Euroopas. 1944.a Normandia dessant (6.juuni 1944). Teiseks arutati Baltiriikide küsimust: Roosevelt teatas Stalinile, et ta ei kavatse Balti riikide pärast vaielda , aga käskis paari aasta jooksul Baltimaades korraldada referendum sellekohta. Tunnistati Balti riikide De Factoga – ainult olemasolu tunnistamine, mitte iseseisvate riikidena.

1944.a Punaarmee idarindel, millised riigid – vasakpoolsed riigipöörded, kohtumine Elbel
Teise rinde avamisega, liikusid vene väed Saksamaale läbides: 1944.a Poola – tekkis konflikt, kuna poolakat soovisid iseseisvust – Poola vabadusvõitlus; marsiti ka läbi Rumeenia ja Bulgaaria, kuhu Venemaa oma vägesid jättis, ning kus järsku koos läbi marssimisega, toimusid vasakpoolsed riigipöörded. 1944.aasta oktoobris juhtus sama asi ka Jugoslaavias ja novembris Albaanias – vasakpoolsed riigpöörded. Oktoobris 1944 püüdis Ungari NSVLiga rahu sõlmida, aga toimus hoopis vasakpoolne riigipööre. Aprilliks 1945 olid nii NSVLi kui ka lääneriikide väed jõudnud Berliini, 25.aprillil jõudsid vene ja lääneriikide väed Elbele.

Mõisted: Jalta, Saksamaa kapitulatsioon, Hiroshima , Nagasaki, Jaapani alistumine, kapituleerumine.
Jalta konverents – 4.-11.veebr 1945. Churchill, Roosevelt ja Staliln. Peaküsimuseks teise maailmasõja lõpetamine (Venemaale jäid tema maad). Konverentsil otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon .
Berliini jõudnud venelased peatasid kõik Saksamaa vastupanukatsed, Hitler nägi, et on lootusetus seisus ning 30.apr 1945 võttis enalt elu. 2.aprillil Saksamaa kapituleerus ning 8.mail 1945 kirjutati Berliini lähedal alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile – teise maailmasõja lõpp. Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSVLi vahel neljaks okupatsioonitsooniks, võimu Saksamaal asus teostama Liitlaste Sõjaline Administratsioon . Määrati kindlaks ka reparatsioonide maksmise kord.
Sõda Jaapaniga siiski veel kestis, NSVL lubas USAle appi minna (Sahhalini saare ja Kuriili saared). Selleks, et sõda lõpetada öasi USA käiku tummapommi. 6.aug 1945 heideti see Hiroshimale ja 9.aug Nagasakile. See murdis Jaapani vastupanu. 10.aug alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2.sept 1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt.
Teises maailmasõja lõpp: üldist rahulepingut ei sõlmitud. 1945-1946 toimus Pariisi rahukonverents, kus toimus 10-20 rahulepingu arutamine , 10.veebr 1947 kirjutati neile alla. Saksamaa maksis reparatsioone ja loovutas territooriume, Itaalia loovutas kolooniad Aafrikas ja vahemereümbruse riigid. Jaapaniga sõlmiti rahu (va NSVL, Poola, Tšehhoslovakkia) 8.sept 1951 San Franciscos. Nünbergi protsess – natside kohtumõistmine. (MRP salaprotokolli ei arvestatud)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

toitss123 Õppematerjali autor

nsvl hitler konverents tehhoslovakkia stalin juut

Sarnased õppematerjalid

doc

Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda

AASTATEL · 1925. aastal toimus Locarno konverents · Osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa · Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades Saksamaale Versailles's paika pandud lääne piiri · Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule · 1928.a Briand'i Kellogi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48 · Uut maailmasõda aga ei suudetud ära hoida ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933 · 1920.ndate a. majandustõus osutus lühiajaliseks · Esimesed kriisid ilmnesid põllumajanduses seoses ületootmisega · 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika, müües väärtpabereid mille hinnad langesid kohutava kiirusega · Inimesed kaotasid mõne päevaga enamiku oma varandusest · Kõrged tollimaksud viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi PÕHJUSED: · Ületootmine

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda 1939-1945

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 1 Rahvusvahelised suhted 1930ndatel · Versailles'i lepingu rikkumine: 1. 1932 Lausanne konverents riigid otsustavad peatada Saksa reparatsioonimaksed; 2. 1935 luuakse Wehrmacht (massiarmee, sõjaväekohustus); 3

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

· Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938. aastal, kui Austria liideti Saksamaaga (ansluss). Hitleri plaanid sellega aga ei piirdunud ning juba võttis ta eesmärgiks vallutada Tsehhoslovakkia ning Poola. Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks Saksamaa vastu Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased ja Suurbritannia seadis valmis sõjalaevastiku, ettevalmistusi saabuvaks sõjaks tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale leidis aga Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus

20. sajand maailmas

docx

2. maailmasõda vastused küsimustele

ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa. Austria alistus

Ajalugu

docx

II maailmasõda

Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

24 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine. Eesti-Läti-Leedu blokeerimine 1940, riigid on kaotanud iseseisva riigi tunnused, ametisse määratakse uus valitsus. 1940. Balti riikide annekteerimine (liitmine NSVL-ga) Sõjategevus Sx-ga (1941 1945): 25 22. juuni 1941 Sx väed ületavad NSVL piiri (Suur Isamaasõda) 26 Venemaa vastu alustavad sõda ka Rumeenia, Itaalia, Soome (Jätkusõda), Slovakkia ja Ungari 27 NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad, oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini nn. Leningradi blokaad. 28 Punaarmee kannab tohutuid kaotusi(ainuüksi vangi langes 3,5 mln meest), kuid esimesest ehmatusest toibunud, tugevneb, samal ajal kui sx edasiliikumine muutub raskemaks. 6. dets 1914 alustab Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Suure vaevaga suudetakse rõnnak peatada ja olukord stabiliseerida

Ajalugu

doc

II maailmasõda

See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem teisedki riigid. 1938-1939 a. toimus NSV Liidu ja Jaapani vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, need lõppesid Nõukogude võiduga. Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu. HISPAANIA KODUSÕDA Oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne. Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur. 1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise.

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda

Suveräänsuse kaotanud riigid pidid oma suveräänsuse tagasi saama, toimub vaba liikumine üle mere, vaba kaubandus jms. Tegelikkuses sellest pärast sõda kinni ei peetud, kuna sept.ühines A.hartaga ka NSVL ei taastanud Balti riikide suveräänsust. Atlandi hartast kujunes välja Ühinenud Rahvaste deklaratsioon(need tahvad, kes võitlesid teljeriikide vastu). II MS esimene etapp: Saksamaa ja tema liitlaste pealetung. Teine etapp: murrangulised lahingud: 1) Lahing Vaiksel ookeanil (Midway lahing) algas USA vägede pealetung ja Jaapani vägede taandumine. 2) Põhja-Aafrikas El-Alamaini lahing (42. Okt-nov)(Suessi kanali hõivamine) Saksa- Itaalia vägede pealetung Suessi kanalile pandi seisma ja algas vastupealetung. Algas Saksa vägede taandumine, lõpliku väljumiseni läks veel tükk aega. 27.jaanuar 2010 Nov 1942

Ajalugu

Rohkem sarnaseid