50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
glops
Õppematerjali autor
II maailmas�ja eellugu ja algus � 1935 � saksamaa alustab taasrelvastumist � 1935 � berliini rooma telg � 1936 � kominterni vastane pakt � 1935 � saarimaa �lest�us 1936 Reini relvavaba tsoon � 1936 � viidi sinna Saksa relvaj�ud Hispaania kodus�da (1936 � 1939) � S�disid rahvuslased (v�it) o Toetasid: saksamaa ja Itaalia � Vabariiklased o Toetas: NSV LIIT Anasluss � M�rtsis 1938 liideti Austria Saksamaaga M�ncheni kokkulepe � 1938 � september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia saatus � 1939 m�rtsis kadus Tsehhoslovakkia riik 23. august 1939 S�lmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk N�ukogude-saksa Mittekallaletung. (oli ka salajane lisaprotokoll) 1. september 1939 � Saksamaa r�ndas Poolat � Seda Loetakse II maailmas�ja alguseks! � Saksamaa edasitung oli kiire. V�etakse kasutusele m�iste Blitzkrieg � v�lks�da. � Suur osa poolat langes kiiresti sakslaste k�tte � 3. Sept. Kuul
Ajalugu TEINE MAAILMAS�DA 2. Pane ajaliselt �igesse jrk. � Austria liitmine Saksamaaga 1938, m�rts � M�ncheni kokkulepe 1938, september � Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt 1939, m�rts � Molotov-Ribbentropi pakt 1939, august 23. � Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. � Talves�ja algus 1939, november � Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 � Teise rinde avamine Euroopas 1944 � Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai � Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. �ige aastaarv � Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 � Teise rinde avamine Euroopas 1944 � Talves�ja algus 1939 � Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 � Teherani konverents 1943 � Potsdami konverents 1945 � Kurski lahing 1943 � Midway lahing 1942 � Prantsusmaa kapituleerumine Saksamaa ees 1940 � Moskva lahing 1941 4. M�rkige s�ndmus, mis toimus � 01.09.1939 II MS algus � 02.09.1945 II MS l�pp
❧ Veebruar 1945 hävitas liitlaste õhuvägi Dresdeni, ohvriks langes umbes 500 000 inimest Berliini vallutamine ja Saksamaa alistumine ❧ Jaanuar – aprill 1945 Saksamaa taandumislahingud nii ida- kui läänerindel ❧ Algas „võidujooks“ Berliinile, mis otsustati jätta Punaarmee vallutada ❧ 30. aprill 1945 sooritas Hitler enesetapu ❧ 2. mai 1945 kapituleerus Berliin ❧ 8./9. mai 1945 kapituleerus Saksamaa ja lõppes Teine maailmasõda Euroopas https://www.youtube.com/watch?v=VGXPt0vT8Us Potsdami konverents ❧ 17. juuli – 2. august 1945 võitjariikide konverents ❧ Ida-Preisimaa NSV Liidule ❧ Saksa elanike sundevakueerimine ❧ 4-ks okupatsioonitsooniks ❧ Liitlaste Sõjaline Administratsioon ❧ reparatsioonimaksete kord ❧ Attlee, Truman, Stalin Jaapani purustamine ❧ Jaapan jätkas visa vastupanu ❧ 5. august 1945 kuulutas
Tulemused: s�lmiti vaherahu 19.septembril 1944. Kes kellega II maailmas�jas s�dis? Saksamaa - NSV Liit, Jaapan - USA, Prantsusmaa+Suurbritannia � Saksamaa, Saksamaa � Poola, NSV Liit � Poola. Atlandi harta 14. aug. 1941 S�lmiti USA ja Suurbritannia vahel. S�nastati s�ja eesm�rgid ja s�jaj�rgse korralduse p�him�tted. Konverentsid: TEHERAN � 1943. Stalin, Roosevelt ja Churchill n�udsid Saksamaalt tingumusteta kapitulatsiooni. Lepiti kokku s�japidamises � otsustati avada teine rinne ja see, et NSV Liit astub s�tta Jaapani vastu. JALTA � veebruar 1945. Osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Koosk�lastatus Saksamaa l�pliku purustamise ja s�jaj�rgse maailmakorralduse plaanid. M��rati kindlaks �RA asutamiskonverentsi aeg. POTSDAM � juuli-aug 1945. Osalesid Truman, Stalin ja Churchill. Arutati Saksamaa s�jaj�rgse korraldamise k�simusi (denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine, demilitariseerimine). Otsustati saata s�jaroimarid kohtu alla
1930.aastate algul tabasid Saksamaad majanduslikud probleemid. Saksamaa varises t�ielikult.Hitler ,aga pidas k�nesid lubades rahvale k�ikide probleemide 01/01 Hitleri tulek lahendamist.Inimesed lootsid Hitleri abil n�ljast ja puudusest /1934 v�imule p��seda. 1933.a sai Hitler Saksmaaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks.1934.aastal aga suri Saksamaa president Hindenberg,uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks. 10/25 Berliini-Rooma Berliini-Rooma telg on 25. oktoobril 1936 s�lmitud s�jalis- /1936 telg poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Komiterni-vastane pakt- leping Saksamaa ja Jaapani vahel 11/25 Komiterni- v�itluseks kommunismiga (oli suunatud peamiselt N�ukogude /1936 vastane pakt Liidu vast
Teine maailmas�da 01.09.1939 - 02.09.1945 Teise maailmas�ja algus � 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale � 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale s�ja � 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale � 6. oktoobriks Poola purustatud (maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule) � 30.11.1939 NSVL alustas s�da Soome vastu (Talves�da) - kuni 12.03.1940 S�jategevus 1939-1940 � L��nerindel 1939-1940 kevad kummaline s�da � Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinid � 9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse S�jategevus 1940: V�lks�da l��nes � 10.05.1940 sakslased r�ndasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit � Samal ajal liiguti liitlasv�gede selja tagant �le Maasi j�e, m��da Maginot' liinist � 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale s�ja � 22.06.1940 Compiegne'I vaherahu: � 2/3 Prantsusmaast okup. � Vichy valitsus (Petain) � Vastupanuliikumine (Charles de Gaulle) S�jategevus 1940-1941 � 16.07.1940 �hur�nnakud
tema soove Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938), müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. , MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus, kellelt see oli röövitud.
iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood l�ppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa r�ndas NSVL-i. 4. Suur murrang Teises maailmas�jas Saksamaa �nn hakkas p��rduma 1943.aastal. Idarindel oli sakslaste suurim eba�nnestumine Stalingradi lahing. Umbes 300 000 Saksa s�durit sattus venelaste piiramisr�ngasse ning verised lahingud l�ppesid sakslaste l��asaamisega. Kurski lahing l�ppes samuti Saksa v�gede l��a saamisega. 5. Teine rinne 6.juunil 1944 avati Normandias teine rinne Saksamaa vastu. V�gede juhiks kindral Eisenhower. Vabastati Prantsusmaa ja sakslased taganesid Saksamaa piirile. Saksamaa vallutati m�lemalt poolt. Sakslaste vastupanu Punaarmeele oli palju tugevam kui l��neriikide vastu. P�ris s�ja l�pus eelistati alistumist L��neriikidele mitte Punaarmeele. 25.aprillil kohtusid NSVL v�ed ja USA v�ed Elbe j�el. Berliin alistus 2.mail ja Saksamaa kapituleerus 8.mail. 30.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid