Otto Tief Eesti sõjaväelane ja poliitik ja moodustas Eesti Vabariigi Valitsuse ning peaministri asetäitja. 23.08.1939 MRP sõlmimine, 01.09.1939 08.05.1945 / (Euroopa: Kesk- ja Ida-Euroopa jäid Moskva meele alla, Saksamaa jagamine okupatsioonideks, Berliini vallutamine Punaarmee poolt) 02.09.1945 (Aasia: tuumapommid Nagasakile (09.08.1945) ja Hiroshimale (06.08.1945), mis murdis Jaapani vastupanu) Teine maailmasõda, 1941 1944 Saksa okupatsioon, 01.09.1939 Saksa kallaletung Poolale, 17.09.1939 NSV Liit tungis Poolale kallale, 10.05.1940 Saksamaa ründas Hollandit ja Belgiat, 22.06.1940 Compiehne´i vaherahu Prantsus- ja Saksamaavahel, 14.06.1940 NSV Liidu ultimaatum Leedule ning 16.06.1940 Lätile ja Eestile, et Punaarmee saaks sissetuua täiendavaid üksus ja täitva valitsuse moodustamist, 22.06.1941 Saksa kallaletung NSV Liidule (Punaarmee vastuhakk 6.12.1941). 07.12
Kordamiseks Teema: Teine maailmasõda 1. Kronoloogia: Millal ? * sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping ning salajane lisaprotokoll 28. sept 1939 * algas Teine maailmasõda 01. September 1939 * algas Saksa NSVL sõda 1941 * toimusid . Moskva, Stalingradi, Kurski lahingud 1942 * Jaapani rünnak Pearl Harborile 1941 * avati Teine rinne, toimus Normandia dessant 6. Juuni 1944 * Soome Talvesõda 30. Nov 1939 * Saksamaa kapituleerus sõjas 8. Mai 1945 * heideti aatomipommid USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945 * kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2
Teine maailmasõda Pingekolded: 1935 Saksamaa keeldus lõplikult täitmas Versailles' lepingut. · Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Viis sõjaväe Reini tsooni · Liitis Saarimaa Saksamaaga (Saksa-Prantsuse piiril) · Astus välja Rahvaste Liidust · Loobus Locarno lepingust, millega tagati piiride puutumatus Lääneriikid avaldasid vaid suulist protesti. Hitleril puudus reaalne sõjaline jõud ja oma tegevusega ta vaid kompas piire. 1935 Itaalia vallutas Etioopia jõhkra ja alatu võitlusega. Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi (nim. rahustamispoliitika). 1936 · Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg" · Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võimalust uute rel
Aprillis tegi ka Hitler Stalinile ettepaneku koostööks. 22. mai - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 23. august - Saksamaa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissar V. Molotov sõlmisid Saksa-Nõukogude mittekallaletungipakti. Paktiga kaasnes ka salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSV Liit jagasid omavahel Ida- Euroopa. Saksamaa sai vabad käed sõjategevuse alustamiseks Lääne-Euroopas. 1. september - Saksa väed ületasid Poola piiri, algas II maailmasõda. 3. september - Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja. Algab nn "Kummaline sõda". 8. september - Saksa sõjajõud piirasid ümber Varssavi. 17. september - NSV Liidu kallaletung Poolale. 18. september - Tallinna sadamast põgenes Poola allveelaev Orzel. 27. september - Varssavi kapituleerus. Sõda Poolas oli lõppenud. 28. september - Saksamaa ja NSV Liit sõlmisid piiri- ja sõpruslepingu, mille salajase
TEINE MAAILMASÕDA EELDUSED TEISEKS MAAILMASÕJAKS Saksamaa plaanis rünnata Poolat, arvestades, et sõtta sekkuvad Suurbritannia ja Prantsusmaa; mittekallaletungileping tagas aga sõja vaid ühel rindel NSVL'i laienemist läände kaitses samuti sõlmitud pakt; arvestada tuli vaid Suurbritannia sekkumisega. Vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. MÜNCHENI KOKKULEPE 1938. nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade Saksamaale loovutamist. Suurbritannia peaminister Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, mis takistaks kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. sept. 1938. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe Saksmaa sai loa okupeerida Sueedimaa, poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. SUURSAKSAMAA LOOMINE Hitleri idee oli SuurSaksamaa loomine, tema ideid toetas Mussolini. 1938.aastal okupeeris Hitler Austria Austriast sai Saksamaa osa. S
Teine maailmasõda Koostas: Ergo Raig Klass: 9.a Kool: TKoG Juhendaja: Mart Kand Põhjused · On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weinmari vabariik ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi.
BRIAND-KELLOGI PAKT(Pariisi pakt,1928)): patsifimiajastu kõrghetk. Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid ÜK(b)Pd) käsitleti Kominterni sektsi
TEINE MAAILMASÕDA PÕHJUSED 1. Saksamaa soov kätte maksta Versille'i süsteemi eest - 1/8 Skms territooriumist läks naaberriikide käsutusse, kõrged reparatsioonid 2. Lääneriikide lepituspoliitika 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. 3. Majanduskriisi tagajärjel said paljude riikide etteotsa diktaatorid (nt Hispaania), kelle eesmärgiks oli tihti uute alade vallutamine. Majandusraskustest tuldi sageli välja just tänu sõjatööstuse arendamisele. 4. NSVL soov viia läbi maailmarevolutsioon Stalin soovis NSVL piire laiendada (sotsialismi ideede maailma viimine) 5. Rahvaste Liidu nõrkus RL-il polnud otsustusmehhanismi ja puudusid ka s
Kõik kommentaarid