Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teine Maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kommunistlik maailmasüsteem: Idablokk: *Võim riigis koondatud ühe,
kommunistliku partei kätte.*Parteile allutatud kogu elu riigis(riigi
aparaat , ühiskonna organisat-d, kultuurielu )*Suur võim julgeolekuer
ganitel. Võim püsis terrori ja hirmu abil.* Majandus riigistatud
*Sõjastatus suur, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal.
Stalinlik NSVL : *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised
*ideloogiline
Teine Maailmasõda #1 Teine Maailmasõda #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor -kerly665- Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Ajaloo töö: külm sõda

Külm sõda Nõukogude liidu totalitarismi ja Lääne demokraatia vastuseis, hõlmas kõiki eluvaldkondi. Otsene sõjategevus puudus, kuid võistlus käis majanduses, poliitikas, kultuuris. Algas 1946, 1948 juunis ametlikult Berliini blokaadiga. Võidurelvastumine, Euroopas poliitilist ülekaalu Usa vs NL, mõjuvõim kolmandas maailmas. Marshalli plaan 1948-52, USA 17. Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi 13 miljardi dollari eest. Tõstsis rahvusvahenduslikku kogutoodangut neljandiku võrra. Nsvl keelas oma mõjusfääris olevatel abi ära, ignoreeris Jugoslaavia. Idablokk kommunismi mõjuvõimu ala, mis levis 1950 aastaks Elbe jõest Saksamaal Vaikse ookeanini ning PõhjaJäämerest Lõuna-Hiina mereni. 13 riiki ­ NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, PõhjaVietnam, PõhjaKorea, Mongoolia. Võim kommunistliku partei käes, kodanikel puudusid demokraatsed vabadused, partei kontrollis riiki, tohutu võim jul

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Maailm pärast II maailmasõda

1. territoriaalsed muutused ­ Saksamaa idapoolsed alad ja osa Ida­Preisimaast läksid Poolale ja NSV Liidule, Itaalia pidi loobuma Aafrika kolooniatest, Albaania taasiseseisvus, Ungari ja Bulgaaria suruit tagasi 1938. aasta piiridesse, Rumeena loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga alasid juurde Ungarilt, NSV Liit võttis Soomelt olulisi piirkondi, inimesed pidid uute piiride tõttu ümber asuma. 2. raudne eesriie ­ NSV Liidu tegevus liiduriikide poliitiliseks eraldamiseks võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda ­ Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin ­ USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan ­ USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad ­ Lääne-Berliini er

Ajalugu
thumbnail
3
odt

Elu pärast II maailmasõda

vastasid sellele meeleavaldustega ning Poolakate meelekindlusest kohutatud Hrustshov taandus ning leppis Wladislaw Gomulka tõusuga Poola etteotsa. Ungari kriis-1956 a. Okt. Toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Tänavatele saadeti NSVL tankid, kuid need ei suutnud ülestõusu maha suruda. Samal ajal tuli võimule Imre Nagy, kes lubas üles ehitada demokraatia ning sai NSVL leppele, et nad viivad Budapestist väed välja. Maailmasõda kartes teavitasid lääneriigid NSVL, et nad ei sekku sellesse ja nii otsustas NSVL NSVL ülestõusu relvajõu abil maha suruda. Budapesti saadeti 4 nov. 1956 200 000 punaarmee sõdurit ning 2500 tanki, kuid ungarlased ei andnud alla ning ootasid abi ÜROlt, mida ei tulnud. Vastupanu jätkus 7 nov. Ning lõplikult suruti maha kuu keskpaigas. Imre Nagy poodi 1958 aastal üles 4. Millised ühised jooned iseloomustavad Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda?

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Ajaloo kontrolltööks

1956. okt Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Julgeolekuorganid avasid tule. Tänavatel puhkesid lahingud. Tänavatele saadeti tankid, kuid needki ei suutnud ülestõusu maha suruda. Nimetati ametisse uus valitsus Nagy juhtimisel. Lubas üles ehitada demokraatia ning suutis sõlmida kokkuleppe Nõukogude relvajõudude väljaviimiseks. Tugevnes liikumine kommunistliku võimu vastu. Lääneriigid oli hõivatud Suessi kriisiga. Nad kartsid maailmasõda ja kinnitasid NSV Liidule, et ei sekku. NSV Liit otsustas ülestõusu jõuga maha suruda. 4. nov 1956 alustati rünnakut. Ungari palus ÜRO abi, maailm vaatas osavõtmatult tragöödiat pealt. Nov keskpaigas suruti Ungari ülestõus maha. Nagy poodi üles. Paljud Ungarlased põgenesid riigist, osad vahistati. Teaduse ja tehnika edusammud 1945. valmis tuumapomm Robert Oppenheimeri juhtimisel. 1949. valmis ka Venemaal tuumapomm, kuid siis teadsid teadlased juba, et on võimalik

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Külm sõda 12.kl

Külm sõda: NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima. 1947a kuulutas Ühendriikide president Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi Trumani doktriinina. ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljand. Dollari väärtuses.1948a juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nato ja VLO: Seismaks vastu Nõukogude L

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Sõjajärgne maailm (pärast IIMS)

Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Ajaloo töö konspekt.

komisjon üle poole tuhande leheküljelise aruande, kus kirjeldati Moskva jõu- ja vägivallapoliitikat Baltimaades. Teaduse ja tehnika edusammud: teaduse areng kajastas vahetult peale sõda paljuski sõja dikteeritud suundumusi. Eriti ilmekalt avaldus see tuumafüüsikas, kus kõik jõupingutused olid suunatud tuumapommi loomisele. Pomm valmis 1945.a Robert Oppenheimeri juhtimisel ja seda prooviti Jaapanis ning kogu maailm nägi selle tapavõimet ja võib-olla selle pärast jäi ära ka kolmas maailmasõda. Siis kui NSV Liit andis oma pommi valmimisest teada 1949.a siis teadlased juba teadsid et on võimalik luua palju võimsam relv ehk vesinikupomm. Hävitustehnikale lisaks oli sõda tõuganud tagant ka lennundust, kosmonautikat ja arvutite loomist. Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus lahti muukida sakslaste sifrisüsteem Enigma. Siis kui inglased oma arvuti Colossus'e valmis said valmis ameeriklastel juba võimsam arvuti ENIAC. Olulise panuse sellesse andis

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Lähiajalugu II

1960. ­ Aafrika aasta. Mao Zedong: suur hüpe(rauatoodangu suurendamine, kollektiviseerimine); suur proletaarne kultuurirevolutsioon( põletatu kunstiteoseid, kidjandust, hävitati kloostreid, isikukultus, punane raamat) Kahepooluseline maailm. Detente ­ pingelõdvendus. Idalepingud ­ Lääne-Saksamaa sõlmitud lepingud NSVLi ja Poolaga, tunnustas SDV idapiiri. 1969. USAs Nixon. Soojendati suhteid NSVLiga. 1972. lepiti kokku raketitõrjesüsteemide rajamises. Üle ühe-kahe ei tohi. Teine kokkulepe- strateegilise relvastuse piiramine. SRP- 1. Helsingi protsess. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine. Urho Kaleva Kekkonen. Esimene etapp: 1973 juuli, Helsingi, välisministrid Teine etapp: Genfis, kuni 1975, diplomaadid ja eksperdid. Konsensuse alusel. Kolmas etapp: 1975 juuli-august Helsingi, 1. august 1975 kirjutasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada alla lõppdokumendile ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel." See koosnes kolmest korvist.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun