kujuga puhastuskopad, kahe haaratsiga greiferkopp, standardkopp jne. Greiferkopad leiavad kasutust sadamates ja terminalides puisteainete laadimistöödel. Samuti võib antud koppadega laadida ka mulda, savi n ing muid raskemaid ja tahkeid maavarasid. Kirjeldage pöördkopaga ekskavaatori tunnusparameetreid. Kasutatakse maaparanduse- ja ehitustöödel väiksemate ja keskmiste kraavide, süvendite kaevamisel ja puhastamisel, torude kaevikute kaevamisel. Võrreldes eelmisega nõrgem, väiksema jõudlusega. Koosneb: nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saab seada pöördkopaks. Esitugi vajalik tõstetrossiga. Kopp varrele on kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt. 6. Laadurid universaalsed tsükkeltegevusega ja pideva tegevusega. Laaduri ehitus ja eelised võrreldes ühekopalise ekskavaatoriga.
Survega külmkeevitus põhineb metalli kristallide kokkuliitumise võimel suure surve all. Sel meetodil on võimalik keevitada ainult väga plastilisi metalle (vask, alumiinium). Kontaktkeevitus Põkkkeevituse puhul kinnitatakse keevitatavad detailid põkk-keevitusmasina klambritesse ning neist lastakse läbi elektrivool. Kokkupuutekohas kuumenevad detailid plastse olekuni või sulavad ning kokkusurumisel keevituvad omavahel. Kasutatakse traadi, varraste, torude ja ribametalli ühendamiseks Punktkeevituse puhul pannakse keevitatavad detailid teineteise peale. Koostatud ja märgitud lehed paigutatakse kahe püstise vaskelektroodi vahele millesse juhitakse vool. Elektroodide vehel metall kuumeneb ja kokkusurumisel keevitub ühes punktis. Selliselt keevitatakse õhukest metallist detaile autode, reisivagunite ja lennukite tootmisel ja mapidamisriistade valmistamisel.
põllumajandusmaastikul voolusängi täitele arvutatakse 10%, truubid 3%. Kraavi mõõtmed peavad olema sellised, et veesügavus kraavis jääks kevadel põllumaal allapoole kaldaid või kui üleujutus lubatud saadakse üleujutatav ala, suvine maksimumveetase ei või põhjustada uputust dreenides, sügisene keskmine veetase peab jääma 10 cm allapoole suubuvaid kollektoreid. Projekteerimisel valitakse kanali ristlõike kuju, harilikult trapets. Kraavi lang saadakse kraavi pikiprofiililt. Kuna kraav on üldjuhul trapetsikujuline, siis antakse ette eeldatava sügavuse põhjal nõlvustegur, põhjalaius ja ühtlase voolamise valemi alusel arvutatakse voolu sügavus ülalmainitud perioodide jaoks. 14)Vesiehitised vooluveekogudel: settebaseinid konstruktsiooni ja toimimise põhimõte. Settebasseini eesmärk on vee voolukiiruse aeglustamine, mille tulemusena heljum settib ja sellega koos ka mõningane kogus taimetoitaineid. Settebasseinis sõltub tulemus viibeajast. Mida suurem see on, seda
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid..................................................................
silindriline proovikeha. Kambri seinad on tavaliselt läbipaistvad, et jälgida proovikeha deformeerumist ja purunemist koormamisel. Kambri kaant läbib varras, mille kaudu saab proovikeha koormata vertikaaljõuga ja mõõta selle pikkuse muutumist. Kambrit täitva vedeliku kaudu tekitatakse horisontaalsurve pinnaseproovile. Pinnasest vee väljavoolu võimaldamiseks kaetakse pinnaseproovi otsad vett läbilaskvate plaatidega, mille tagant kulgevad kraanidega varustatud torud. Torude kaudu saab vajadusel mõõta poorivee rõhku. Kambrisse asetatav proovikeha ümbritsetakse õhukese kummikilega eristamaks teda kambrit täitvast vedelikust. Täiuslikumad seadmed võimaldavad mõõta proovi horisontaaldeformatsiooni, mahu muutust, poorivee survet proovi keskel ja muuta automaatselt vastavalt kavandatud programmile horisontaal- ja vertikaalsurvet. Kolmtelgse surve seadme skeem
Seetõttu mõjutab inimest oluliselt ruumiõhu keemilised füüsikalised bioloogilised omadused. Sisekliima mõjutab soojuslikku mugavust tervist (haigusjuhtumite arv) tootlikus, töö efektiivsus. Siseõhu keemilised omadused: Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC) on kergesti aurustuvad süsinikku sisaldavad ühendid, mis võivad tekitada tundlikel inimestel ärritust juba väga väikeste koguste korral Radoon värvitu ja lõhnatu radioaktiivne gaas. Radooni sisaldus elu- ja puhkeruumides peab olema alla 200 Bq/ m3. (Bekerell). Radoon satub hoonetesse peamiselt pinnastes hoone all ja ümber, ehitusmaterjalidest ja kraaniveest Radooni saab vältida kui maja on avatud majaalusega hoone(postidel), maapinnast kõrgemal asuva põrandaga, alt tuulutatav hoone, radoonikaitsekile. Ruumiõhus on palju erinevaid orgaanilisi ühendeid, mis on pärit ehitus- ja
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Mõõdud on harilikult 500x2000mm ja paksus 25-100mm. Soojaerijuhtivus 0,09-0,14 W/m.Cº. TEP-plaate on Eestis kasutatud seinte ja katuslagede soojustamiseks. Suur osa ehitatud paneelmajadest on välisseintest nendega soojustatud. Krohv püsib nendel hästi. Sobib ka lisasoojustusena. Vahtplastplaadid: Poorne materjal, mis saadakse vaikude vahustamisel. Sulatatud vaik küllastatakse kõrge rõhu all mingi gaasiga ja jahutatakse maha. Teiskordsel soojendamisel 100.120 kraadini gaas paisub, ajades kogu massi vahutama. Jahtumisel vahustruktuur säilib. Kasutatakse sooja ja heliisolatsiooniks. Orgaanilised puistematerjalid Tselluvill: saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide (boori ühendid) lisamisel. Tselluvill on raskelt süttiv materjal, tihedus 40 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,037- 0,041 W/m.Cº. Seda paigaldatakse puhuriga mööda voolikuid, sobib raskesti ligipääsetavates kohtades (madalad pööningud). Võib pritsida ka vertikaalsetele
värvide ja lakkidega ei seo ning neid ei saa kasutada teineteise katmiseks. Kereehitus materjal, Viimistlus materjal, muud materjalid · metallkerega laevad - teras - kergsulam (alumiinium-mangaan) · puitkere · raudbetoonist kere · plastmassist kere · komposiitlaevad. 19. Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses. Laevaehituses kasutatavate materjalide ühendusviisid Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses · Keevitus arc welding on tänapäeval metallide põhiline ühendamise meetod. · Vajalik sulamistemperatuur saadakse gaasileegist, elektrikaarest või elektritakistusest. · NB: Keevisõmblus, mis moodustub ülessulatatud põhimetalli servadest ja sula keevismetallist, on reeglina tugevam kui põhimetall. Gaaskeevitus (gas welding). Metalli temperatuur tõstetakse sulamistemperatuurini atsetüleeni leegi survehapnikuga aktiveerimisel.
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Clik AS (Aivar Uutar, Kevin Vaher) on tänatud abi eest tehnosüsteemide renoveerimise maksumuse väljatöötamisel. Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on tänatud abi eest helipidavuse mõõtmistel. Kristi Talvik on tänatud abi eest vanade sisekliima- ja energianõudmiste leidmiste juures. Täname Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituuti väliskliimaandmete eest, Eesti Energia AS-i, AS-i Tartu Vesi, AS-i Viljandi Veevärk, AS-i Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. Tallinnas, august 2011. Tegijad 3 Sisukord 1 Sissejuhatus 9 1.1 Uuringu eesmärk 9 1.2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1.3 Projekti kaasatud linnade puitasumite kujunemine 10 1.3
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
