Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Tehnomaterjalide stenogramm (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tallinna Tehnikaülikool
2014/2015 õ.a
Materjalitehnika instituut
Materjaliõpetuse õppetool
Stenogramm
aines tehnomaterjalid

Üliõpilane:
Üliõpilaskood:
Rühm:
Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused
Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi:
  • ρkergmetallid ja – sulamid ;
  • 5000
  • ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid.

Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi:
  • kergsulavad metallid ja sulamid - TS ≤327°C (Pb sulamistemperatuur ) - Pb, Sn, Sb;
  • kesksulavad metallid ja sulamid - TS =327- 1539 °C - Mn, Cu, Ni, Ag jt;
  • rasksulavad metallid ja sulamid - TS >1539°C (Fe sulamistemperatuur) – Ti, Cr, V, Mo, W.

Plastsusnäitajad
Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist.
  • A – katkevenivus ehk suhteline pikenemine pärast katkemist (%).
  • Z – katkeahenemine ehk suhteline ahenemine pärast katkemist (%).

Jäikusnäitajad
Elastsus on materjali võime omandada oma esialgne kuju peale koormuse eemaldamist
  • E – normaalelastsusmoodul, annab hinnangu materjali jäikusele (GPa;N/mm2).

Tugevusnäitajad (ühik kõigil N/mm2 või MPa)
Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vms.
  • Voolavuspiir - pinge, mis vastab voolavusjõule.
  • ReH - jõule FeH vastav ülemine voolavuspiir.
  • ReL - jõule FeL vastav alumine voolavuspiir.
  • Rp0,2 - enamiku sulamite tõmbediagrammil voolavusplatvorm puudub, mistõttu voolavuspiiri asemel kasutatakse tinglikku voolavuspiiri. Tinglik voolavuspiir määratakse reeglina jõu F0,2 juures, mis kutsub esile teimiku jääva pikenemise 0,2% võrra.
  • Rm - tõmbetugevuspiir e. tõmbetugevus , maksimaalsele jõule vastav pinge.

Sitkusnäitajad
Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda enne purunemist olulist deformeerimist. Löögisitkus on materjali vastupanuvõime prao tekkele ja arengule dünaamilisel koormamisel.
Charpy löökpaindeteim - määratakse teimiku purustustöö KU või KV J vastavalt U-soonega või V-soonega teimiku puhul. Materjali hapruse suurenemist (löögisitkuse vähenemist) madalatel temperatuuridel nim. külmahapruseks. Habras purunemine jätab jämedateralise läikiva pinna, sitke purunemine aga kiulise mati purunemispinna. Terastel on külmahapruslävi (TKHL) vahemikus + 50...-150 °C. T50 - temperatuur, mille puhul purunemispildis on vähemalt 50% kiulist pinda. T90 - temperatuur, mille puhul vähemalt 90% purunemispinnast on kiulise struktuuriga.
Kõvadusnäitajad
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda
tungib suurema kõvadusega keha. Materjalide põhilised kõvadusarvu määramise meetodid:
  • Brinell – surutakse uuritava materjali pinda kõvasulamkuul. Brinelli kõvadus määratakse kuulile toimiva jõu ja tekkiva sfäärilise jälje pindala suhtena. Kõvaduse väärtusele järgneb tähis HBW, selle järel aga katsetingimused (kuuli läbimõõt, koormus ja koormamise kestus).
  • Rockwell - määratakse materjali kõvadus otsaku (kõvasulam/teraskuuli või teemantkoonuse, mille tipunurk on 120°), materjali sissesurumise teel. Katsetamisel surutakse otsak materjalisse eeljõuga ja fikseeritakse asend. Seejärel surutakse otsak materjalisse lisajõuga, peale mida jällegi taastatakse esialgne survejõud . Rockwelli kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse tungimise sügavuste vahe.
  • Vickers - põhineb teemantpüramiidi surumisel uuritava materjali pinnasse. Vickersi kõvadust iseloomustab koormuse ja teemantpüramiidi jälje diagonaali suhe.

Kõvadusmeetodi valik: HV, HRB, Barcol , HRM, HRR
Sile
HB, Barcol, HRM
Kare
Paksus
0,8%, struktuur P + T".

C-sisalduse suurenedes kasvab T kogus terase struktuuris ning koos sellega terase kõvadus, tõmbetugevus Rm ja voolavuspiir Rp; vähenevad aga plastsus –ning sitkusnäitajad.
Malmid (C-sisaldus üle 2,14%)
Malmil
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Tehnomaterjalide stenogramm #1 Tehnomaterjalide stenogramm #2 Tehnomaterjalide stenogramm #3 Tehnomaterjalide stenogramm #4 Tehnomaterjalide stenogramm #5 Tehnomaterjalide stenogramm #6 Tehnomaterjalide stenogramm #7 Tehnomaterjalide stenogramm #8 Tehnomaterjalide stenogramm #9 Tehnomaterjalide stenogramm #10 Tehnomaterjalide stenogramm #11 Tehnomaterjalide stenogramm #12 Tehnomaterjalide stenogramm #13 Tehnomaterjalide stenogramm #14 Tehnomaterjalide stenogramm #15 Tehnomaterjalide stenogramm #16 Tehnomaterjalide stenogramm #17 Tehnomaterjalide stenogramm #18 Tehnomaterjalide stenogramm #19 Tehnomaterjalide stenogramm #20 Tehnomaterjalide stenogramm #21 Tehnomaterjalide stenogramm #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristjankunn Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

47
docx
Tehnomaterjalide eksami materjal
30
docx
TEHNOMATERJALIDE EKSAM
22
doc
Tehnomaterjalid eksam
7
docx
Tehnomaterjalid II KT
10
docx
Tehnomaterjalid-Eksam
6
doc
Tehnomaterjalide kogu eksam
3
doc
Tehnomaterjalid
36
docx
Materjalide keemia





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun