Tehnomaterjalide praktika laboratoorne töö "Tõmbekatsed" (5)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Tõmbekatsed terase ja malmiga

Madalsüsinikteras puruneb kaela tekkimisega suurte pikkusedeformatsioonide tagajärjel. Kaela teket katse käigus võib graafikul hakata nägema siis kui kõver on horisontaalseks muutunud. Proovikeha puruneb ristlõike keskel tõmbepingete toimel, kus on suurim pinge ja lõpeb nihkepingete mõjul servades 45. See viitab kahele erinevale purunemismehhanismile Katsekeha on purunemise järel kergelt leige, mis tähendab, et kogu jõud ja töö mis katsekeha sisse pandi läks deformeerimiseks ja soojuseks. Terasel tekivad plastsed deformatsioonid. See tähendab, et aatomid paigutuvad materjalis ümber niivõrd palju, et nende vahelised tõmbejõud vähenevad ja nad ei suuda esialgset asendit taastada peale koormise eemaldamist. Plastsuseks nimetatakse materjali võimet rakendatud välisjõu mõjul muuta purunemata oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada plastne ehk jääv deformatsioon ka pärast välisjõu lakkamist. [4]

Materjaliõpetus

5

doc

Kodune töö nr.1

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodune töö nr.1 Õppeaines: METALLIÕPETUS Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11a Üliõpilane: Marko Karlson Juhendaja: D. Arensburger Tallinn 2008  METALLIÕPETUS Kodutöö 1 "Metallide mehaaniliste omaduste määramine" Tabel 1 Ülesannete variandid A. Tõmbeteim Variant, teimik I II III IV V VI VII VIII IX X Teras sile

Metalliõpetus

5

docx

Tehniline mehaanika II Labor 1

Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 1 Tõmbe- ja survekatsed Üliõpilane: Alisa Rauzina Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.02.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega tõmbel ja survel ning määrata olulisimad karakteristikud. Kasutatud vahendid:

Ehitusmaterjalid

4

pdf

Testid WEBct-s

View Attempt . 1 4 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused Started: Wednesday 14 February 2007 14:18 Submitted: Wednesday 14 February 2007 14:25 Time spent: 00:06:57 Total score: 89/100 = 89% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 154 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Value Correct Answer Answer: 715,4 70% 715 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mi

Tehnomaterjalid

22

pdf

Tehnomaterjalide esimese praktikumi ettevalmistav küsimustik

Punktid 18/20 Hinne 90 maksimumist 100 Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on deformatsioon? Vali üks või enam: 1. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon enne olla. 2. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. 3. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. 4. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on elastus? Vali üks või

tehnomaterjalid

3

doc

Tehnomaterjalid praktikumi aruanne 1

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 1 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Oliver Nõgols Rühm: MATB11, rühm A Esitatud: 22.10.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk)  Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsiooni materjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda:  Metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida

tehnomaterjalid

12

docx

Tehnikas kasutatavad materjalid

 Madal Ts  Suur kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil  Õhus kuumutamisel süttib kergesti Kastusalad:pürotehnikas ja keemiatööstuses. Mg-sulamite liigitus:  Deformeeritavad- Hea plastsuse, keevitatavuseja korrosioonikindlusega .  Valusulamid- Hea vedelvoolavusega, kuumustgevad 8) Mittemetalsed materjalid: plastid, tehnokeraamika ja komposiitmaterjalid. Definitsioonid, põhilised head ja halvad omadused, mittemetalsete tehnomaterjalide tüüpilised kasutusvaldkonnad. Plastid (plastics) ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis onkas puhtad vaigud (polümeerid) või vaigu ja lisandi sulamid.Plaste kasutatakse pakendina,ehituses,autotööstuses. Head omadused:  väike tihedus (kerged, 840…2200 kg/m3)  ei vaja viimistlust  odavad  lihtsalt töödeldavad  enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur  head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused Halvad omadused:

Tehnomaterjalid

11

docx

Materjalide mehaanilised omadused

Praktikum nr 1. Materjalide mehaanilised Title: omadused: tugevus, plastus ja löögisitkus Started: Sunday 19 September 2010 15:44 Submitted: Sunday 19 September 2010 16:38 Time spent: 00:54:14 88,6/100 = 88,6% Total score adjusted by 0.0 Total score: Maximum possible score: 100 1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koos

Materjaliõpetus

Kommentaarid (5)