Tehnomaterjalid (laboritöö nr5) (4)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Materjalide mehaanilised omadused: Kõvadus

Title: Praktikum nr 2. Materjalide mehaanilised omadused: Kõvadus Started: Tuesday 7 September 2010 14:52 Submitted: Tuesday 7 September 2010 15:40 Time spent: 00:48:53 Total score: 94/100 = 94% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on kõvadus? Student Response A. Materjali võime taluda purunemata koormusi * B. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel C. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist D. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile Score: 6/6 2. Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Student Response A. Jah * B. Ei Score: 6/6 3. Kas mittelegeertera

Tehnomaterjalid

10

docx

Kõvadus

1. Mis on kõvadus? Student Response A. Materjali võime taluda purunemata koormusi B. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel C. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist D. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile Score: 6/6 2. Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Student Response A. Jah B. Ei Score: 6/6 3. Kas mittelegeerterastel (süsinikusiasaldus alla 0,65%) võib kõvaduse ja tugevuse vahel olla seos? Student Response A. Jah, kui materjal on kõvem, siis on ta ka tugevam. B. Ei, kõvaduse ja tugevuse vahel puudub igasugune seos C. Jah, kõvaduse kasvades tugevus reeglina väheneb D. Kuni 0,3 % C sisalduseni on tugevuse ja kõvaduse vahel seos, üle selle ei ole Score: 0/6 4.

Füüsika

7

doc

Laboritöö nr 3. Kõvaduse teimid

1. Mis on kõvadus? Student Response Feedback A. Materjali võime taluda purunemata koormusi B. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel C. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist D. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile Score: 6/6 2. Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Student Response Feedback A. Jah B. Ei Score: 6/6 3. Kas mittelegeerterastel (süsinikusiasaldus alla 0,65%) võib kõvaduse ja tugevuse vahel olla seos? Student Response Feedback A. Jah, kui materjal on kõvem, siis on  Student Response Feedback ta ka tugevam. B. Ei, kõvaduse ja tugevuse vahel puudub igasugune seos C. Jah, kõvaduse kasvade

Tehnomaterjalid

5

docx

PMaterjalide mehaanilised omadused: Kõvadus

Total 93/100 = 93% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 score: 1. Mis on kõvadus? Student Response A. Materjali võime taluda purunemata koormusi B. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõv C. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist D. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile Score: 6/6 2. Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Student Response A. Jah B. Ei Score: 6/6 3. Kas mittelegeerterastel (süsinikusiasaldus alla 0,65%) võib kõvaduse ja tugevuse vahel olla seos? Student Response A. Jah, kui materjal on kõvem, siis on ta ka tugevam. B. Ei, kõvaduse ja tugevuse vahel puud

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

5

docx

Materjalide mehaanilised omadused - Kõvadus

Praktikum nr 2. Materjalide mehaanilised Title: omadused: Kõvadus Started: Wednesday 20 October 2010 17:55 Submitted: Wednesday 20 October 2010 18:38 Time spent: 00:43:06 Total score: 94/100 = 94% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on kõvadus? Student Response A. Materjali võime taluda purunemata koormusi B. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel C. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist D. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile Score: 6/6 2. Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted?

Materjaliõpetus

5

pdf

Materjalitehnika EK2 - Kõvadusnäitajad

Materjalitehnika ettevalmistav küsimustik 2 Alustatud Lõpetatud Aega kulus Punktid 15,00/15,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on kõvadus? Vali üks või enam: 1. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel 2. Materjali võime taluda purunemata koormusi 3. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile 4. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Vali üks või enam: 1. Jah 2. Ei Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu? Vali üks või enam: 1. HV 2. HRA

Materjalitehnika

1

docx

Tehnomaterjalid P2 Ettevalmistav küsimustik

P2 Ettevalmistav küsimustik 1. Mis on kõvadus? Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel 2. Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Ei 3. Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu? HRA 4. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Rockwelli meetodi B skaalal materjali kõvadust? Mitteraudmetallide ja -sulamite kõvadust 5. Milline on koormus ja otsik Vickersi meetodi korral? Otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N 6. Kuidas valitakse Vickersi meetodil koormus? Sõltuvalt uuritavast materjalist 7. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Vickersi meetodiga materjali kõvadus? Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust 8. Kuidas tähistatakse Vickersi meetodil saadud kõvadusarvu? HV 756 9. Millise(d) kõvaduse mõõtmise meetodi(d) peaksin valima 50 mm diagonaaliga karastatud ja noo

Tehnomaterjalid

5

doc

kõvadusteimid

Kõvadusteimid Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui selle pinda tungib suurema kõvadusega keha. Kõvadust määratakse otsiku (indentori) toime järgi materjali pinda. Vähe deformeeruvast materjalist (teemant, kõvasulam, karastatud teras) otsik on kuuli- , koonuse- või püramiidikujuline. Kõvadust mõõdetakse otsiku sissesurumise teel. Otsikule rakendatakse küllaltki suurt koormust, mille tagajärjel materjali pind deformeerub plastselt. Pärast koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida pehmem on proovikeha, seda sügavamale tungib otsik ja seda suurem on jälg. Brinelli meetod Kõvaduse määramisel Brinelli meetodiga käsutatakse vastavat hüdraulise või mehhaanilise pressi (joon. 1.13.), mille abil surutakse uuritava materjali pinda karastatud teraskuul. Kuuli läbimõõt D on 10;5;2,5;2 või l mm, jõud F on 9,8...29430 N ehk 1.... 3000 kgf Joonis 1.13. Mehaaniline Brinelli press Joonisel on kujutatud

Materjal

Meedia

Kommentaarid (4)