Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Tehnomaterjalid P2 Ettevalmistav küsimustik - sarnased materjalid

vadus, vickersi, brinelli, millistel, rockwelli, diagonaal, vaduse, rtused, koonus, duga, ettevalmistav, ramiid, noolutatud
thumbnail
1
docx

P1 Ettevalmistav küsimustik

P1 Ettevalmistav küsimustik 1. Mis on deformatsioon? Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele 2. Mis on elastus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. 3. Mis on plastsus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. 4. Mis on tugevus? Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. 5. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 6. Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. 7. Milline mõju on teimik

Tehnomaterjalid
94 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Tehnomaterjalid P5 ettevalmistav küsimustik

Punktid 12/15 Hinne 83 maksimumist 100 Küsimus 1 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on metalli termotöötluse eesmärk? Vali üks või enam: a. Metalli kuumutamine üle faasi muutuse piiri ja jahutamine sobiva kiirusega b. Toote hinna tõstmine kasutades detaili valmistamisel lisaks termotöötlust c. Metalli kuumutamine ja jahutamine soovitud kiirusega d. Toote või materjali omaduste muutmine sobilikuks selle kasutuse kohaga Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on austenitiseerimise eesmärk? Vali üks või enam: a. Terase viimine 850 kraadini, et tagada kiirelt jahutamisel joonpaisumisest tekkivad sisepinged b. Eesmärk on tekitada austeniit, milles peab toimuma keemilise koostise ühtlustumine (süsinik ja karbiidides olnud elemendid) ning seejärel kiire jahutamine, et tekiks martensiit c. Kõrgel temperatuuril tekib ferrii

tehnomaterjalid
72 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Tehnomaterjalide esimese praktikumi ettevalmistav küsimustik

Punktid 18/20 Hinne 90 maksimumist 100 Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on deformatsioon? Vali üks või enam: 1. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon enne olla. 2. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. 3. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. 4. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on elastus? Vali üks või

tehnomaterjalid
26 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tehnomaterjalid EKSAM 4 küsimused

Tehnomaterjalid EKSAM 4 küsimused 1. Kirjeldage komposiitmaterjalide kasutamise muutust inimajaloo jooksul. Esimesed komposiitmaterjalid olid lihtsakoelised ja ehitusega seotud, heintellised ja hiljem raudbetoon. Tänapäeval on komposiitmaterjalid kõrgtehnoloogilised, teadustöö tulemus, mida kasutatakse nt sõjatööstuses või sõidukite tootmisel (aramiidkiud, klaaskiud, süsinikkiud jne). 2. Mis on polümorfism? Kirjeldage nähtust Fe abil. Polümorfism on metalli või mittemetalli erinevate kristallivõrede esinemine. Fe kristallstruktuur kuni temperatuurini 911 kraadi K8 ehk ruumkesendatudkuupvõre ja sealt edasi K12 ehk tahkkesendatudkuupvõre. 3. Mis on tihedus? Kuidas saab selle omaduse järgi metalle liigitada? Reastage tehnikas kasutatavad materjalide grupid selle omaduse järgi. Tihedus on aine mass ruumalaühiku kohta (kg/m3). Kergmetallid <5000kg/m³, raskmetallid >10000kg/m³, keskmetallid =5000...10000kg/m³ 1) Plastid 2) Komposiitmaterjalid 3) Me

tehnomaterjalid
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tehnomaterjali praktikum

Katkevenivus ja katkeahenemine 7.Mida tähistavad tähised ReH, ReL, Rp? Ülemine voolavuspiir, alumine voolavuspiir ja tinglik voolavuspiir 8.Miks tugevusarvutustes sitkete materjalide korral ei sobi tugevuspiir? Sest sitketel materjalidel on suur katkeahenemise protsent ning neil seetõttu väheneb teimiku ristlõike pindala. 9.Milline seos on materjali tugevuse Rm ja kõvaduse vahel HB Metallide ja sulamite puhul (lõõmutatud olekus) kehtib tõmbetugevuse ja Brinelli kõvaduse vahel ligikaudne seos Rm 3 HB. LÖÖKPAINDETEIM 1.Millised on löögitugevuse näitajad? Purustustöö ja löögisitkus 2.Millest sõltub teimiku purustamiseks kulutatud töö? Pendli massist ja pikkusest, ning langemis- ning väljalööginurgast. 3.Mis on külmahaprus? Materjali hapruse suurenemist(sitkuse vähenemist) temperatuuri langedes nim. külmhapruseks 4.Mida tähendavad külmahapruse juures temperatuurid T50 ja T90?

Tehnomaterjalid
149 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tehnomaterjalide praktikum

Üliõpilane: Oskar Köster Tallinn 2010 Üliõpilane: Oskar Köster Õppejõud: Karl Seegel Õpperühm: TI-11 Kuupäev: 02.11.2010 Laboritöö nr.4 METALLIDE KÕVADUSTEIMID Töö eesmärk: Tutvuda kõvaduse määramise meetoditega ja määrata detailide kõvadus Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodil. Katsetulemuste tabel: Katse- katse Vicker Brinell Rockwell s keha d1 d2 ¯d HB d1 d2 ¯d HV HRC 1 0,414 0,410 0,412 215 0,520 0,515 0,518 207 7

Tehnomaterjalid
123 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Tehnomaterjalid test 3

Alustatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 18:46 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 18:48 Aega kulus 2 minutit 31 sekundit Hinne 12,00, maksimaalne: 13,00 (92%) Tagasiside Suurepärane! Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodiga määratakse materjalide: Vali üks: 1. kõvadus 2. tugevus 3. sitkus Tagasiside Õige vastus on: kõvadus Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Al-sulami normaalelastsusmoodul on 70 GPa, terasel 210 GPa. Kumb materjal on elastsem? Vali üks: 1. Al-sulam 2. teras Tagasiside Õige vastus on: Al-sulam Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst ..

tehnomaterjalid
87 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Tehnomaterjalid eksam

 Löökpaindeteim  Kõvaduskatse 6. Milliseid materjalide omadusi määratakse tõmbeteimiga? Tõmbeteimiga määratakse materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. 7. Millised on materjalide kõvaduse mõõtmise meetodid? Brinelli meetod - surutakse katsetavasse materjali karastatud teraskuul läbimõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N(e. 3000 jõukilogrammi – kgf) Rockwelli meetod - määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi Vickersi meetod - Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali Knoopi kõvadus Mohsi skaala Shore´i kõvadus 8. Mis on metallisulami komponent? Komponentideks nimetatakse neid aineid, mis moodustavad sulami. 9. Mis on metallisulami faas? Faasiks nimetatakse süsteemi ühtlast osa, millel on ühesugune koostis ja agregaatolek ning mis on eraldatud süsteemi teistest osadest (faasidest) piirpinnaga. 10. Mis on mehaaniline segu metallisulamis?

tehnomaterjalid
119 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis ­ tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv ­ on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas ­ on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre ­ Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

Tehnomaterjalid
450 allalaadimist
thumbnail
30
docx

TEHNOMATERJALIDE EKSAM

vedelasse. ●Kergsulavad metallid Ts<327 °C ●Rasksulavad metallid Ts>1539 °C ●Kesksulavad metallid Ts=327...1539 °C Kõvadus - materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha. Kõvadust määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse. Otsak on vähedeformeeruvast materjalist kuuli, koonuse või püramiidi kujuga. Brinelli, Rockwelli ja Vickersi kõvadus. Elastus – ehk elastsusmoodul, iseloomustab suhtelise risti- ja pikideformatsioonide suhet tõmbel (survel). 4. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Tugevusnäitajateks on tõmbetugevus, survetugevus ,voolavuspiir tõmbel, voolavuspiir survel. Plastsus on materjali võime muuta purunemata talle rakendatud väliskoormuse

tehnomaterjalid
48 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Tehnomaterjalid II KT

Tehnomaterjalid II KT 1. Fe-Fe3C faasidiagramm: faasid rauasüsinikesulameis: F, T, A. Faaside omadused. Raud moodustab süsinikuga järgmised metalsed faasid: Piiratud tardlahused: ferriit, austeniit. Keemilised ühendid: Fe 3C jt. Toatemperatuuril on kõikidel tasakaalulistel rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit (Fe 3C), temperatuuril üle 727°C lisandub neile austeniit. Ferriit (F) (ferrite)- süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse). Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi%), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Temperatuuridel 0...911 °C esineb -ferriit, 1392...1539 °C-ferriit. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8), väike tugevus ja kõvadus, suur plastsus. - ferriidi puhul on süsiniku lahustuvus -rauas väga väike: temperatuuril 727 C 0,02%, toatemperatuuril 0,01%. Ferriit on sitk

Tehnomaterjalid
135 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Tehnomaterjali kontrolltöö kordamisküsimused

1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. Metalli aatomi ehitus. Kristallivõred. Allotroopia, polümorfism, isomorfism. Kristallvõred:primitiivsed(aatom asub võreelemendi sõlmpunktis),ruumkeskend(K8), tahkkesendatud(K12), põhitahkkesendatud.Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetat

tehnomaterjalid
27 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tehnomaterjalide Eksami piletid

I variant: 1)lihtsa kuupvoretahis, koordinatsiooni arv. Voreelemendi kohta tulevate aatomite arv. K6 Tähis: K6; koordinatsiooniarv k=6; n=8*1/8=1 2)asendustardlahuse kristallvore (lahustaja komponendi A kristallivore K12) milline on kristallivore baas? n=4 3)FD kuju komponentide osalise lahustuvuse korral, taasid selle koikides alades, nende tahistus ja sisu. 4)loetlege tardfaasid Fe-C-sulameis. Tooge nende tahistus, sisu ja C-sisaldus. · Ferriit (F): F=Fe(C); C-sisaldus: 7270C 0,02% ja toatemp. 0,01% F= Fe(C); C-sisaldus: 14950C 0,1% · Austeniit (A): A=Fe(C), C-sisaldus 11470C 2,14% ja 7270C 0,8% · Tsementiit (T): Fe3C; C-sisaldus: 6,67% · Martensiit (M): M=Fe(C)ülek; max C-sisaldus on võrdne lähtefaasi ­ austeniidi C- sisaldusega 5)milles seisneb beiniitmuutus Fe-C-sulameis muutuse skeem, T A->(F+T)B; Tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temp-ivahemikus 400-500C.(C%=0,8) 6)alaeutektoidterase struktuuriosad, nende tekkimiste

Tehnomaterjalid
162 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tehnomaterjalid (laboritöö nr5)

tugevam. b. Ei, kõvaduse ja tugevuse vahel puudub igasugune seos c. Jah, kõvaduse kasvades tugevus reeglina väheneb d. Kuni 0,3 % C sisalduseni on tugevuse ja kõvaduse vahel seos, üle selle ei ole Score: 0/6 Küsimus 4 (6 points) Milline on koormus ja otsik Brinelli meetodi korral? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N b. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N c. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja

Tehnomaterjalid
158 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Materjalide mehaanilised omadused: Kõvadus

seos? Student Response A. Jah, kui materjal on kõvem, siis on ta ka tugevam. *B. Ei, kõvaduse ja tugevuse vahel puudub igasugune seos C. Jah, kõvaduse kasvades tugevus reeglina väheneb D. Kuni 0,3 % C sisalduseni on tugevuse ja kõvaduse vahel seos, üle selle ei ole Score: 6/6 4. Milline on koormus ja otsik Brinelli meetodi korral? Student Response * A. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N B. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N C. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N D

Tehnomaterjalid
192 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Laboritöö nr 3. Kõvaduse teimid

olla seos? Student Response Feedback A. Jah, kui materjal on kõvem, siis on Student Response Feedback ta ka tugevam. B. Ei, kõvaduse ja tugevuse vahel puudub igasugune seos C. Jah, kõvaduse kasvades tugevus reeglina väheneb D. Kuni 0,3 % C sisalduseni on tugevuse ja kõvaduse vahel seos, üle selle ei ole Score: 6/6 4. Milline on koormus ja otsik Brinelli meetodi korral? Student Response Feedback A. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N B. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N C. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N D. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N

Tehnomaterjalid
170 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Materjalitehnika EK2 - Kõvadusnäitajad

keha sissetungimisel 2. Materjali võime taluda purunemata koormusi 3. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile 4. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Vali üks või enam: 1. Jah 2. Ei Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu? Vali üks või enam: 1. HV 2. HRA 3. HRB 4. HB 5. HRC Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Rockwelli meetodi B skaalal materjali kõvadust? Vali üks või enam: 1. Mitteraudmetallide ja -sulamite kõvadust 2. Karastatud terase puhul 3. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust 4

Materjalitehnika
135 allalaadimist
thumbnail
252
doc

Rakendusmehaanika

või muul viisil. Materjalide mehaanilised omadused Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Materjalide tugevusnäitajaks on tugevuspiir (Rm). Metallidel veel voolavuspiir (ReH) või tinglik voolavuspiir (Rp) ja väsimuspiir (-1). Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (identori) surumisel uuritava materjali pinda. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. Sitkusele vastupidine omadus on haprus. Põhiliseks staatilise katsetamise mooduseks metallide puhul on tõmbeteim (malmi korral

Materjaliõpetus
142 allalaadimist
thumbnail
12
docx

E-Praktikum töö nr. 3 - Metallide ja sulamite struktuur

89,33 100,00 1 : 4,00 4,00 Millised väited on õiged kalestumise kohta? : 1. kalestumise käigus vähenevad tugevusnäitajad ja kõvadus 2. kalestumise käigus vähenevad plastsus- ja sitkusnäitajad 3. kalestumisnähte kasutatakse ära metallide ja sulamite tugevdamisel ja kõvendamisel 4. kalestatud metall on stabiilses olekus 5. kalestumine leiab aset plastse deformatsiooni käigus 6. deformeeritud (kalestunud) metalli sitkus- ja plastsusnäitajate tõstmiseks tuleks viia läbi rekristalliseeriv lõõmutus 2 : 4,00 4,00 Millised väited on tõesed kuum- ja külmdeformeeritud metalli kohta? : 1. Külmdeformeerimisel saadud struktuur on mittetasakaaluline ning metall läheb üle stabiilsesse olekusse toatemperatuuril teatud aja pärast (vanandamine). 2. Kuumsurvetöötlus vabastab metalli sisepingetest ning teras ei kõvene töötluse tagajärjel. 3. Kuumsurvetöötlustemperatuuri ülemiseks

Tehnomaterjalid
375 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Metallide tehnoloogia kontrolltöö kordamiseks

1) defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses (poorid, praod, räbulisandid jms.); 2) materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine; 3) füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste mõõtmine (soojus- ja elektrijuhtivus, kõvadus jt.); 4) tehnoloogiliste protsesside pidev kontroll (toote pikkus, paksus, pinnakvaliteet jt.) Kõvaduskatsed Enamlevinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine otsaku sissusurumise teel. Kõvaduse määramine Brinelli meetodil Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetavasse materjali karastatud teraskuul läbi- mõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N (e. 3000 jõukilogrammi ­ kgf). Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pind- ala suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli(A,B,C) meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sisse- surumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõ- duga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) ­ skaala B; Kõvaduse määramine Vickersi meetodil

Materjalitehnika
37 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Marterjalide mehaanilised omadused - Kõvadus

Tallinna Tehnikaülikool jejeje Laboratoorne töö nr 2 Marterjalide mehaanilised omadused Kõvadus Tallinn 2011 TÖÖ NR 2 MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Kõvadus Töö eesmärgiks on leida sobivad meetodid erinevate materjalide kõvaduse määramiseks. Meetodid: Kõvaduse mõõtmine Brinelli meetodil Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8...29430 N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid, Cusulamid jne) materjalidel. Brinelli kõvadusarv HBW kõvasulamkuuli (HBS teraskuuli) puhul määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. Siit Brinelli kõvadus: F ­ jõud N, S ­ jälje pindala mm2,

Tehnomaterjalid
40 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tehnomaterjalid praktikum nr 2

Töö nr 2 Materjalide mehaanilised omadused Kõvadus Töö eesmärgid · Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell,Rockwell ja Vickers, Barcol). · Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. · Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. · Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. · Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Brinelli meetod Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8... 29430 N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid,Cusulamid jne) materjalidel. Meetodi ülemiseks piiriks võib lugeda terase kõvaduse karastatud olekus, alumiseks pehmed puhtad metallid. Rockwelli meetod

Tehnomaterjalid
164 allalaadimist
thumbnail
56
docx

Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

T90 on temperatuuriks vastutusrikastel detailidel. Sel juhu on materjalil kõrge löögisitkusnäitaja. Külmhapruslävi T50 - temperatuur, mille juures purunemispildis on vähemalt 50% kiulist pinda. Materjalide põhilised kõvadusarvu määramise meetodid, nende valiku põhimõtted, tähistus. Brinell - selle meetodi kasutamise korral surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga 1...3000 kgf (9,8...29430N). Brinelli meetodit kasutatakse reeglina metalsete (teraste, Al-sulamid, Cu- sulamid jne) materjalide kõvaduse määramiseks. Ülemiseks piiriks võib lugeda terase kõvadust karastatud olekus, alumiseks piiriks pehmeid puhtaid metalle. Kuuli poolt tekitatud jälje peab operaator ise mõõtma ja kasutama seda Brinelli kõvaduse valemis. Brinelli kõvadusarvu tähiseks on HBW - kõvasulamkuuli puhul ja HBS - teraskuuli puhul. Metallide

Tehnomaterjalid
25 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Aruanne: Materjalide mehaanilised omadused. Kõvadus.

Tallinn 2011 Töö eesmärgid · Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinelli, Rockwell ja Vickers) · Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. · Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. · Analüüsida soest materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. · Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Meetodite lühikirjeldused Brinelli meetod ­ määratakse tavaliselt metalsetel (terased, Al- sulamid, Cu- sulamid) materjalidel. Selle meetodi puhul surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1- 3000 kgf (9,8- 29430N). Brinelli meetodi kõvadusarv on HBW ja arvutatakse järgmise valemi põhjal: , kus F ­ jõud N D ­ kuuli läbimõõt mm d ­ jälje läbimõõt mm

Tehnomaterjalid
64 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Tehnikas kasutatavad materjalid

ÜHIKUD Külmhaprus-Sitkuse vastand, Materjalide sitkuse vähenemine madalatel temperatuuridel. Teim- Standartne katse Tihedus- ρ mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3 Sulamistemperatuur- Kraadides (Celcius, Farenheit) Kõvadus-Materjali võime vastu pidada deformatsioonile, kui selle sisse tungib mõni tugevam keha. ( ÜHIK- jõud jagatud pinnaühiku kohta )Mohsi skaala- suhtelise kõvaduse skaala mineraalide alusel. Laboris: Brinelli meetod(Kuulkõvadus- HBW) Rockwelli meetod(HRW)- Masin suudab ise kõvaduse välja arvutada. (koonus surutakse algraskusesega….jne Otsik võib olla ka kuul pehmete materjalide puhul.) 2 Vickersi kõvadus(HV)-(teemantpüramiid surutakse materjali, rakendatud jõud jagatakse tekkinud jälje pindalaga-Sama mis brinelli puhul) Elastus-Materjali võime peale jõu eemaldamist oma esialgne kuju taastada (Ühik 1GPa) E-normaalelastsusmoodul, G-nihkeelastsusmoodul, K-Mahtelastusmoodul

Tehnomaterjalid
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Laboratoorne töö nr. 2 vastatud küsimused

Kontrollküsimused 1. Missuguseid otsakuid ja jõude võib kasutada kõvaduse mõõtmiselBrinelli meetodil? kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10;5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1... 3000 kgf (9,8...29430 N) 2. Missugune peab olema mõõdetava katsekeha minimaalne paksus, võrreldes jälje sügavusega Brinelli kõvaduse mõõtmisel? Katsekeha minimaalne paksus ei tohi olla väiksem kui jälje 8-kordne sügavus. 3. Missugune nõue peab olema täidetud võrreldavate materjalide kõvaduse väärtuste saamiseks kõvaduse mõõtmisel Brinelli meetodil? Selleks jõu ja kuuli läbimõõdu suhe k = 0,102 F/D2 peab olenevalt materjalist olema kas 30; 15; 10; 5; 2,5 või 1 (tabel 2.1) 4. Missugused skaalad on enamkasutatavad kõvaduse mõõtmisel Rockwelli meetodil? Missugused on nendel juhtudel otsakud ja

Tehnomaterjalid
98 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Tehnomaterjalide stenogramm

külmahapruslävi (TKHL) vahemikus + 50...-150 °C. T50 - temperatuur, mille puhul purunemispildis on vähemalt 50% kiulist pinda. T90 - temperatuur, mille puhul vähemalt 90% purunemispinnast on kiulise struktuuriga. Kõvadusnäitajad Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha. Materjalide põhilised kõvadusarvu määramise meetodid:  Brinell – surutakse uuritava materjali pinda kõvasulamkuul. Brinelli kõvadus määratakse kuulile toimiva jõu ja tekkiva sfäärilise jälje pindala suhtena. Kõvaduse väärtusele järgneb tähis HBW, selle järel aga katsetingimused (kuuli läbimõõt, koormus ja koormamise kestus).  Rockwell - määratakse materjali kõvadus otsaku (kõvasulam/teraskuuli või teemantkoonuse, mille tipunurk on 120°), materjali sissesurumise teel. Katsetamisel

tehnomaterjalid
37 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Labori praktikumid

a õhukene metall ja pinnakiht). Puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele( poleeritud pind). Barcoli- materjali surutakse teraskoonus. Kasutatakse pehmete metallide, sulamite ja komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Kaasaskantav. Materjali Kriipe (viili) Valitud kõvaduse Jälje Kõvadusarv HV Tugevus iseloomustus katse määramise meetod suurus mm Alumiinium Kergesti Brinelli meetod 51 HV<6 sulam pehme viilitav 10mm 500 kg 3.4 mm HBW10/500 3 <200 Raskesti Rockwell , koonus Teras viilitav 150 kg 56 HRC 630 2105N/mm2 Wolfram Cobalt Mitte- 876 kõvasulam viilitatav Vickers 0,252 876 HV HV 2200>

Tehnomaterjalid
83 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tehnomaterjali praktikumi aruanne 2

Tallinn 2011 Töö eesmärgid 1) Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). 2) Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3) Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4) Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5) Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kõvaduse määramis meetodite lühikirjeldus Birnelli - Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul. Selle meetodiga määratakse enamasti metalsetel materjalidel kõvadust. Tüüpilisteks kasutusaladeks on lõõmutatud või lähteolekus teras, parandatud teras, hallmalmid ning pronksid. Rockwell - Rockwelli meetod on võrreldes Brinelli meetodiga märksa universaalsem ja sobib laiemas kõvaduse vahemikus materjalide katsetamiseks. Kõvadusarv saadakse otsaku sissetungimissügavuse järgi uuritavasse materjali

Tehnomaterjalid
84 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Materjalide mehaanilised omadused. Kõvadus

Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kasutatud töövahendid: katsekehad viil mikroskoop jälje mõõtmiseks Brinelli kõvadusmasin Rockwelli kõvadusmasin Vickersi kõvadusmasin Kõvaduse mõõtmise meetodid: Brinelli meetod: Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8...29430N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid, Cu- sulamid jne) materjalidel. Meetodi ülemiseks piiriks võib lugeda terase kõvaduse karastatud

Tehnomaterjalid
142 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N

Materjaliõpetus
179 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Plastide identifitseerimine ja kõvadus

tulemust? Student Response 1. Kõrgema temperatuuri korral on tihedus kõrgem 2. Kõrgema temperatuuri korral on tihedus madalam 3. Ei mõjuta Score: 2,7/2,7 17. Milline meetod on täpsem polümeeride tiheduse mõõtmisel? Student Response 1. Vees ja õhus kaalumise meetod (Archimedese seadus) 2. Massi ja mahu määramise meetod. Score: 2,7/2,7 18. Mis on Barcoli kõvadusmeetodi eelised Rockwelli meetodi ees? Student Response 1. Seade on kaasaskantav 2. Tulemused on täpsemad 3. Sobib ka polümeerkomposiitmaterjalide korral Score: 2,7/2,7 19. Enim kasutatavateks plastide kõvaduse mõõtmise meetoditeks ja skaaladeks on? Student Response A. Rockwelli meetod ja kuul 6,35 mm B. Kuulkõvadus ja teraskuul 5 mm C. Vickersi meetod ja teemantpüramiid D

Tehnomaterjalid
156 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Duralumiiniumi termotöötlus, labor nr 7

Tallinna Tehnika ülikool jejeje Materjaliõpetuse laboratoorne töö Duralumiiniumi termotöötlus, labor nr 7 Õppejõud: Riho Tarbe Tallinn 2011 Duralumiiniumi termotöötlus Töö eesmärgiks on tutvuda duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Termotöötluse tulemusena tekib struktuuri kõvafaas ­ leiab aset tugevnemine/kõvenemine. Materjali tugevus suureneb termotöötluse tulemusena tekkinud üleküllastunudühefaasilisest struktuurist väga peenikeste uue faasi osakeste tekkimisel.Kuna tekkivate osakeste hulk kasvab aja möödudes, nimetatakse ka protsessi vanandamiseks. Teise faasi moodustumisel struktuuris tekivad materjalis sisepinged mis tõstavad tugevust ja kõvadust. Vananemisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb. Karastatud duralumiiniumi loomulikul vanan

Tehnomaterjalid
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun