Tehnoloogiliste protsesside eksami küsimused (1)

Sarnased õppematerjalid

26

docx

Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid

osakesed, seda suurem viskoossus. Temperatuur – mida kõrgem temperatuur, seda vähem viskoossem on aine. Rõhk – rõhu suurenemisel suureneb ka viskoossus. Kuivaine – mida rohkem on kuivainet, seda viskoossem. 10. 1 näide tiheduse praktilisest kasutamisest, 1 näide tiheduste erinevuse olulisusest mõnes tehnoloogilises protsessis. Tihedusel on suur tähtsus hüdrodünaamiliste protsesside juures, seda saab kasutada ümberarvutustel – maht massiks ja vastupidi. Tiheduste erinevuse olulisus tuleb välja näiteks piima separeerimisel, piim kui raskem jääb äärde ja koor kui kergem keskele. Tsentrifuugmine ja settimine samuti. Hüdrodünaamilised protsessid 1. Mis eristab mõisteid ideaalne vedelik – reaalne vedelik? Ideaalse vedeliku viskoossus on 0 ja ta ei ole kokkusurutav ning ta on

Toit ja toitumine

13

doc

Nimetu

JUHEND VEEBOILERI SOOJUSLIKUKS JA HÜDRAULILISEKS PROJEKTARVUTUSEKS Veeboileriks on antud juhul 1-sektsiooniline kesttorusoojusvaheti. Arvutamisel tuleb arvestada lähteandmetega, mis on toodud eraldi lehel. Enne arvutuste teostamist tuleb tutvuda kesttorusoojusvaheti ehitusega ja tööpõhimõttega (vt. loengumaterjale). Töö- ja arvutuskäik 1. Sissejuhatus Esitada töö eesmärk ning kirjeldada aparaadi tööd koos tähtsamate parameetritega. 2. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Enne temperatuuride graafiku (joonis 1) koostamist tuleb kindlaks teha mõlema keskkonna alg- ja lõpptemperatuurid. Toote (kuuma vee) puhul on teada nii alg- kui lõpptemperatuur (t1, t2). Auru temperatuur on aga protsessis konstantne (ta). Juhul kui on antud ainult auru rõhk (pa), siis tuleb temperatuur leida aurutabelist. Näide. Oletame, et sekundaarauru rõhk pa = 0,39 ata. Sellele vastab temperat

Kategoriseerimata

10

doc

Boileri arvutus

Eesti Maaülikool VLI Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond VEEBOILERI SOOJUSLIK JA HÜDRAULILINE PROJEKTARVUTUS Praktiline töö nr 5 Koostas: Gerda Niilo Juhendas: Tauno Mahla  Tartu 2010 1. Sissejuhatus Töö eesmärgiks on välja selgitada veeboileri kaod tootmise liinis,peamised ehituslikud näitajad, küttepinna arvutused ja veel välja tuleb selgitada pumba tootmisvõimsus. Need kõik andmed on olulised kui planeerida tootmisliini või ükskõik , kus kasutatakse veeboilerit. Veebolieri töö ülesanne on 25 kraadine vesi, mis pumbatakse boilerisse, üles soojendada 80kraadini. Selleks tehakse vajalikud arvutused, võttes arvesse vee füüsikalised omadused, vee voolukiirus aparaadis, aparaadi soojuskoormus, auru kulu antud protsessi läbiviimiseks, sooju

Tööstuslikud protsessid

32

pdf

Veeboileri soojuslik ja hüdrauliline projektarvutus

Eesti Maaülikool VLI Toiduainetööstuse tehnoloogilised protsessid ja üldseadmed Veeboileri soojuslik ja hüdrauliline projektarvutus Projektarvutus Koostaja: Maarja Laur Juhendaja: Tauno Mahla Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe........................................4 2. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused.....................5 3. Vee voolukiirus aparaadis.................................................................................................................5 4. Aparaadi soojuskoormus..........

Tehnoloogia

9

doc

Veeboileri ülesanne

1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Vee algtemperatuur t1= 20 °C Vee lõpptemperatuur t2= 87 °C Auru temperatuur tuleb leida aurutabelist. Primaarauru rõhk pa = 1,2 ata. Sellele vastab temperatuur ta = 105 °C. Keskmine logaritmiline temperatuuride vahe kütteauru ja vee vahel: t 2 - t1 87 - 20 67 67 t = = = = = 43,2 ta - t 1 105 - 20 ln ( 4,722 ) 1,552 °C ln ln ta - t 2 105 - 87 t= 43,2 °C Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta ­ t ; °C tkesk = 105 ­ 43,2= 61,8 °C tkesk = 61,8 °C Selle temperatuuri järgi leian veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,567 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 983,2 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 kcal/kg°C Kinemaatiline visko

Tööstuslikud protsessid

10

doc

Piimakonservide kordamisküsimused, seminaride küsimused

KORDAMISKÜSIMUSED õppeaines “Piimatoodete tehnoloogia põhikursus” 2015.a. 1. Milliseid piimatooteid nimetatakse piimakonservideks? Piimakonservid on sellised piimatooted, mille säilivusaeg on pikk, temperatuuril üle 0°C. Nende kiire riknemine ei toimu ka toatemperatuuril, kui säilitatakse toote pakendi hermeetilisust. 2. Nimeta vähemalt 4 piimakonservidele või nende tootmisele iseloomulikku tunnust?  Pikk säilivusaeg,  võimalus ära kasutada sekundaartoorainet,  suur energiamahukas,  palju eriliike ja kasutusvaldkondi. 3. Kuidas jaotatakse piimakonserve kasutusviisi / kasutusvaldkonna järgi? Tuua välja 4 valdkonda koos näidetega.  Lõpptootena inimtoiduks, otse tarbijale - kondenspiim suhkruga väikepakendis  Pooltootena toiduainetetööstuses/inimtoiduks- kondenspiima suhkruga kondiitritööstustele

Toiduainete loomne toore

5

doc

Piimapulbrite ja konservide kordamisküsimuste vastused

1. Milliseid piimatooteid nimetatakse piimakonservideks? Piimakonservideks nimetatakse selliseid piimatooteid, mille säilivusaeg on pikk ka temperatuuril üle 0oC. 2. Nimeta vähemalt 4 piimakonservidele või nende tootmisele iseloomulikku tunnust? · Pikk säilivusaeg · Suur energiamahukus · Võimalus ära kasutada sekundaartoodet · Suur toorainevajadus/tootmise sesoonsus 3. Kuidas jaotatakse piimakonserve kasutusviisi / kasutusvaldkonna järgi? Tuua välja 4 valdkonda koos näidetega. · Lõpptootena inimtoiduks ­ kondenspiim, imikute piimasegu · Pooltootena inimtoiduks ­ lõssipulber jogurti tootmiseks · Loomasöödaks ­ vasikatele täispiimaasendajad, lõssipulber · Toiduainetetööstuses ­ vorstis kas. lõssipulbrit, laktoosipulber ravimitööstuses 4. Nimetada vähemalt 3 piimakonservide liigirikkuse põhjust? · Pikk säilivusaeg · Võimalik kasutada erinevaid lisandeid · Tooraine rikkus ­ kas. ka sekundaarset toorainet ja

Piimatoodete tehnoloogia

12

pdf

Keemiatehnika põhieksami kordamisküsimused

1. SEGAMINE ❖ Mis on segamise eesmärgid? Milliseid meetodeid on võimalik kasutada vedelike segamiseks? Segamise eesmärgid: • tahkete osakeste ühtlane jaotamine vedeliku mahus (suspensioonide saamine), • vedeliku (või gaasi) osakeste ühtlane jaotamine ja selle osakeste vähendamine kuni etteantud mõõtmeteni teises vedelikus (emulsioonide saamine, aereerimine), • soojusvahetuse (töödeldavate ainete soojendamise või jahutamise) intensiivistamine, • massivahetuse intensiivistamine (lahustamisel jne). Segamise meetodid: • Mehaaniline segamine – kasutatakse erinevate konstruktsioonidega segisteid. • Pneumaatiline segamine – kasutatakse suruõhku või inertgaasi. Kasutatakse suruõhku või inertgaasi, mille barboteerimisel läbi vedeliku vedelikukihid segunevad. Kasutatakse reaktsioonisüsteemides. • Ringlussegamine – kasutatakse düüse ja pumpasid. • Staatiline segamine – kasutatakse vedeliku läbipumpam

Keemiatehnika

Kommentaarid (1)