Tehnoloogiline praak masinpinkidele (0)

Sarnased õppematerjalid

21

pptx

Tehnoloogiline praak masinpinkidele

Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID  Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes

Tisleri eriala

6

doc

Masinpinkide tehnoloogiline praak

Tartu kutsehariduskeskus Ehitus ja puidu osakond Rannet Miilmann Masinpinkide tehnoloogiline praak Referaat Juhendaja Aivar Krull Tartu 2010  Masinpinkide tehnoloogiline praak Praagi liik Tekkimise põhjus Tehnoloogiline praak saagpinkidele. Tükkeldussaed Piirdetoe kaugus ee liikumistasapinnast ei ole 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. õige. Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. Tõõlaua tugilatt ei ole risti sa tasapinnaga. 2.Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade Toorik ei ole surutud tihedaltVastu tugilatti. suhtes.

Masinaelemendid

15

docx

Töötamine freespingil

kokkupuutepind toorikuga on liiga väike. Enne freesimise alustamist lähendatakse toorik kõiki kolme ettenihet kasutades freesile veendumaks, et freesi poolt moodustatav lõikepind ühtib toorikule tõmmatud märkejoonega. Seejärel nihutatakse toorik freesi alt välja ja antakse sobiva ettenihkega vajalik lõikesügavus. Olenevalt lõikepinna laiusest, freesi materjalist ja tooriku kõvadusest valitakse freesi töövõlli sobiv pöörlemiskiirus ja lülitatakse pink sisse. Frees viiakse toorikuga lõikumisse aeglase käsitsi ettenihkega ja sooritatakse esimene töökäik. Nüüd lülitatakse freespink välja ja tuuakse toorik vastassuunalist ettenihet kasutades algasendisse tagasi. Seejärel suurendatakse freesi lõikesügavust ja sooritatakse järgmine töökäik, kuni toorik omandab ettenähtud mõõtmed. Reeglina püütakse toorik seada masinkruustangidesse sellises asendis, et freesiga liikumine toimuks kruustangide kohal.

Ametijuhend

36

doc

Elektrilised Käsitööriistad

Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest ­ HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest ­ HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 ­ 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga ­ HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide ­ volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest ­ BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tuntuma

Tisleri eriala

89

doc

Lukkseppatööd

2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam

Luksepp

42

odt

Treimine-lihvimine

Parem välimus ­ tekstuuri esile tõstmine. Viimistlus peab kaitsma õhu, UV-kiirguse ja niiskuse eest. Kaitsma määrdumist ja tõstma hügieenilisust. Viimistlemise eesmärgid: Läbipaistev ­ poleerimine, õlitamine, vahatamine, lakkimine, lasuurvärvidega katmine. Läbipaistmatu ­ värvi, emailidega e. lasuuridega katmine. Viimistluskatted liigitatakse vastavalt kilemoodustile gruppidesse: Polüester Polüuretaankatted Viimistlemise tehnoloogiline protsess: Pinna ettevalmistamine Katte pealekandmine Töötlemine, vääristamine Pinna ettevalmistamine viimistlemiseks Katte kvaliteet oleneb, kuidas on pind ette valmistatud. Pinna ettevalmistamine jaguneb 2 etappi: Laudsepaettevalmistus ­ valgeviimistlus Viimistlus ettevalmistuseks 23 Viimistletava pinna laudsepa ettevalmistus on vajalik mõlema viimistluse puhul: Oksad, praod jms

Puidutöö

31

docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

 Varre pikkuse kuju ja varretamisnurga poolest . Kirve varretamisnurk sõltuvalt tüübist :  Raiumiskirves 850  Tahumis kirves 75…800  Lõhkumiskirves 900  Kirvevars valmistatakse lehtpuust (kask, vaher, saar)  Vars kinnitatakse kiiluga . Liimeister ehk laastunuga  Kasutatakse ümmarguste, õõnsate ja nõgusate pindade töötlemiseks .  Liimeistriga võetakse kumerpinnalt suurem laas, seejärel pink silutakse höövliga . Koorimisraud .  Kasutatakse palkide koorimisel . Puidu lõikamine  Puidu lõikamine on kiilukujulise lõiketera surumine puitu, mille juures puidu pinnalt eraldub osa materjalist ehk laast  Lõikamise eesmärgiks on töödeldavale materjalile :  Ettenähtud kuju andmine  Ettenähtud mõõtmete andmine  Vajaliku pinnasileduse saavutamine . Puidu käsitsi lõikamise viisid on :  Raiumine, Tahumine

Materjaliõpetus

15

pdf

Tootmistehnika Eksam

Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ...............................................................

Tootmistehnika alused

Meedia

Kommentaarid (0)