30. Ethernet LAN (local area network) aadressiks on 48 bit füüsilised võrguseadme aadressid (MAC). Aadressi kasutatakse datagrammide füüsiliseks transpordiks. MAC aadresse jagab IEEE ja igal seadmel on see unikaalne. IP aadressi abil suunatakse pakett õigesse alamvõrku, seal edastatakse pakett kõigile arvutitele ja õige MAC aadressiga arvuti loeb ja tunneb talle saadetud paketi ära. Ethernet on kõige enamalt kasutatav LAN tehnoloogia eelkõige oma lihtsuse, odavuse ja andmeedastuskiiruse pärast. Ethernet's kasutatakse andmete edastamisel CSMA/CD edastusmeetodit. Ethernet kaadri strukuur sisaldab: Preamble - kindel bitijada, mis näitab, et algab uus kaader. Sünkroniseerib saatja ja saaja kellad. Saaja aadress - 6 baidine MAC aadress Saatja aadress - 6 baidine MAC aadress Tüüp - näitab kõrgema taseme protokolli (IP, IPX või AppleTalk jne) Andmed - määratud pikkusega baidijada, mis sisaldab kasulikku andmeid.
.................................................................................................................................22 Lisad ...................................................................................................................................................24 2 SISSEJUHATUS Kirjutan projekti teemal tehnoloogia määramisest. Projekti eesmärk on mõtlema panna, tõsta teadlikust ja mõista, mis ja milleks projekt on. Projekt on kindlasti ajamahukas kuna palju tuleb ette analüüsimist. Teema tundub huvitav ning väga asjakohane õpitavale erialale. 3 1. ÜLESANDE SISU Kirjeldada detaili valmistustehnoloogia vastavalt joonisel tähisega MME214-K-V12 toodud nõuetele.
LOENGUMATERJAL METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC TTK AT / TI rühmadele Õppejõud: Mihkel Laurits 2012 / 2013 AINE SISU / maht 16 ak. h · EELTEADMISED METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEKS 1 AJALOOST, ARENGUETAPID 2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD
juhtimisse, mis põhines ärijuhtimise tänapäevastel põhimõtetel. Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma
Ülikoolis ajavahemikus september 2009 – september 2010. Ameerikas alustati mudelprojekteerimise (Building Information Modelling – BIM) laialdasema kasutuselevõtuga juba ligikaudu 10 aastat tagasi ja seetõttu on sealne keskkond ideaalne uurimaks BIM’i mõju projekteerimis- ja ehitussektoris. Antud uurimustöö annab ülevaate mudelprojekteerimise kasutamisest kahe ülikeeruka hoone valmimisel, tuues ilmekalt välja selle tehnoloogia eelised ning valupunktid. Teatud mööndustega on ka Eesti ettevõtetel võimalik selle uurimustöö tulemusi rakendada oma praeguste ning tulevaste ehitusprojektide elluviimisel. Selle magistritöö ülesehitus on kooskõlas Washingtoni Ülikooli lõputööde juhendiga. Sissejuhatusele järgneb kirjanduse ülevaade, mis käsitleb antud valdkonnas varem tehtud uurimustöid ning avab lugeja jaoks lõputöö teema olemuse. Kirjanduse ülevaatele järgneb
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Kordamisküsimused ,,Lõiketöötlemine ja lõikeriistad" ME31/41 1. Freesimise suunad: Pärifreesimine (allafreesimine) Lõikeserv alustab lõikamist maksimaalse laastupaksusega. See hoiab ära eemalesurumis efekti, koos vähema soojuse eraldumisega. Suur laastupaksus põhjustab lõikejõu, mis tõmbab tooriku tööriista poole, hoides lõikeserva lõikes. Vanadel pinkidel ei kasutata. Allafreesimine on eelistatud juhul kui tööriist, paigaldus ja toorik seda võimaldab. Vastufreesimine - Lõikeserv hakkab lõikama 0 laastupaksusega. Tekib jõud mis surub tööriista toorikust eemale. Tekib hõõrdumine, mis kulutab lõikeserva. Protsessi käigus võib laast jääda tooriku ja tööriista vahele. Laast kleepub või keevitub lõikeserva külge. See võib põhjustada tööriista purunemise. Vastufreesimine valitakse näiteks vanematel pinkidel kus pingi töölaud pole piisavalt jäik ettenihkele. Vastufreesimisel võib olla eelis juhul, kus on suur lõikesügavuse varieerumine.
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts
Kõik kommentaarid