Tehnoloogia eksamivastused (0)

Tehnoloogia - Tehnoloogia

1 HALB

Esitatud küsimused

Millisel kujul toimub info saatmine krüpteerimine ?

Lõik failist

Mitmekihiline arhitektuur

OSI mudel

TCP/IP mudel

Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon , sõnumi kommutatsioon

Multipleksimine

Datagramm võrgud , virtuaalahelatega võrgud

Edastusmeedia

Ajalised viited võrkudes

Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt

HTTP

FTP

Elektronpost, SMTP

DNS

Usaldatav andmeedastus

Go- back -n, selective- repeat

TCP

TCP voo juhtimine

TCP koormuse juhtimine

UDP

Marsuutimine

Hierarhiline marsruutimine

Marsruutimisalgoritmid

Marsruutimisprotokollid

Marsruuterid

Ipv4 ja Ipv6

Datagrammide edastus läbi võrkude

Vigade avastamine ja parandamine

Lokaalvõrgud, topoloogiad

ALOHA , CSMA /CD, CSMACA

Ethernet

Token ring, token bus

ARP

Sillad , jaoturid, kommutaatorid

HDLC, PPP, LLC

ATM

Võrkude turvalisus

Sümmeetrilise võtme krüptograafia , DES

Avaliku võtme krüptograafia, RSA

Autentimine

Digitaalallkiri

Sertifitseerimine

Turvaline elektronpost, PGP

E- kommerts , SSL, SET

Võrgukihi turtvalisus, Ipsec

Võrguhaldus, SNMP

ASN.1

Tulemüürid

Pidevad ja diskreetsed signaalid

Analoog - ja digitaalandmed

Mürad

Kodeerimine

Asünkroon - ja sünkroonedastus
1. Mitmekihiline arhitektuur
Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht.
Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada . Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht.
Andmevahetus kahe osapoole vahel:
Allikas - andmete genereerimine
Saatja – teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule
Edastussüsteem – transpordib signaali ühest kohast teise
Vastuvõtja – võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM – analoog- digitaal muundur )
Adressaat – kasutab saadud andmeid
Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles.
Protokoll – reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest (kiiruste omavaheline kokkusobivus, time-outid jne.)
Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult (s.t. kasutades alumise kihi poolt temale osutatavaid teenuseid) ja eelnevalt kokku lepitud protokolli. Teenuseid osutatakse läbi liideste , s.t. läbi kindlaksmääratud funktsioonide.
Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht temale määratud päise maha.
PDU – protocol data unit . Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

keeksirull Õppematerjali autor

1. Mitmekihiline arhitektuur
2. OSI mudel
3. TCP/IP mudel
4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon
5. Multipleksimine
6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud
7. Edastusmeedia
8. Ajalised viited võrkudes
9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt
10. HTTP
11. FTP
12. Elektronpost, SMTP
13. DNS
14. Usaldatav andmeedastus
15. Go-back-n, selective-repeat
16. TCP
17. TCP voo juhtimine
18. TCP koormuse juhtimine
19. UDP
20. Marsuutimine
21. Hierarhiline marsruutimine
22. Marsruutimisalgoritmid
23. Marsruutimisprotokollid
24. Marsruuterid
25. Ipv4 ja Ipv6
26. Datagrammide edastus läbi võrkude
27. Vigade avastamine ja parandamine
28. Lokaalvõrgud, topoloogiad
29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA
30. Ethernet
31. Token ring, token bus
32. ARP
33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid
34. HDLC, PPP, LLC
35. ATM
36. Võrkude turvalisus
37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES
38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA
39. Autentimine
40. Digitaalallkiri
41. Sertifitseerimine
42. Turvaline elektronpost, PGP
43. E-kommerts, SSL, SET
44. Võrgukihi turtvalisus, Ipsec
45. Võrguhaldus, SNMP
46. ASN.1
47. Tulemüürid
48. Pidevad ja diskreetsed signaalid
49. Analoog- ja digitaalandmed
50. Mürad
51. Kodeerimine
52. Asünkroon- ja sünkroonedastus

marsruut pakett saatja protokoll marsruuter server edastus vastuvõtja algoritm rakendus päring paketid algoritmid ethernet võrgud saatmine andmeedastus topoloogia marsruuterid

Sarnased õppematerjalid

docx

Arvutivõrgud eksamiks

43. Ethernet + LAN (local area network) aadressiks on 48 bit füüsilised võrguseadme aadressid (MAC). Aadressi kasutatakse datagrammide füüsiliseks transpordiks. MAC aadresse jagab IEEE ja igal seadmel on see unikaalne. IP aadressi abil suunatakse pakett õigesse alamvõrku, seal edastatakse pakett kõigile arvutitele ja õige MAC aadressiga arvuti loeb ja tunneb talle saadetud paketi ära. Ethernet on kõige enamalt kasutatav LAN tehnoloogia eelkõige oma lihtsuse, odavuse ja andmeedastuskiiruse pärast. Ethernet's kasutatakse andmete edastamisel CSMA/CD edastusmeetodit. Ethernet kaadri strukuur sisaldab: Preamble - kindel bitijada, mis näitab, et algab uus kaader. Sünkroniseerib saatja ja saaja kellad. Saaja aadress - 6 baidine MAC aadress Saatja aadress - 6 baidine MAC aadress Tüüp - näitab kõrgema taseme protokolli (IP, IPX või AppleTalk jne) Andmed - määratud pikkusega baidijada, mis sisaldab kasulikku andmeid.

Arvutivõrgud

doc

Kommunikatsiooni kokkuvõte

järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. Staatiline 42. Vigade avastamine ja parandamine, CRC alamvõrku kus sihtarvuti asub. marsruutimine – Süsteemi admin on ette määranud, mis teed 1. Paarsusbiti moodus: nt bitijadas peab olema paaris arv nulle 50. Ethernet on esimene laiemalt levinud LAN tehnoloogia. pidi kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi – kui ei ole siis paarsusbitt on 0. 2. Kontrollsumma meetod: Suudab edastada andmeid kuni 10, 100, 1000 Mbps. Ethernetis marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Saatja jagab kogu portsu 16 bitisteks arvudeks; kontrollsumma liiguvad Etherneti kaadrid, millesse pakitakse IP datagrammid Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks

Tehnoloogia

docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas saatja edastaja vastuvõtja sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühe

Arvutivõrgud

docx

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. ///// ==> 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel

Tehnoloogia

doc

Arvutivõrgud eksamiks

Kahetasandiline hierarhia: backbone (magistraalvõrk) ja kohalik võrk (local andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda dele > server saab vastuse kätte ja lõpetab ühenduse. area) sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969

Arvutivõrgud

pdf

Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks

ARVUTIVÕRKUDE EKSAMIKÜSIUSED 2014 *Erki* 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja et need ol

Arvutivõrgud

pdf

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

millise rakendusega on tegemist (port). *Andmeüksus, mida saadame, on PDU ehk Protocol Data Unit ehk protokolli andmeüksus. Ehk iga kiht paneb andmetele mingit lisa infot juurde. Tegeleb andmeedastuse korraldamisega. Sinna pannakse kirja millise rakenduse käest andmed tulid ja millisele andmed edasi panna *Standardid: - kui kõik tootjad neid jälgivad, siis erinevate firmade tooted saavad koos töötada. - Ebameeldiv külg – standardid on alati vananenud, sest tehnoloogia areneb alati edasi. - Organisatsioonid: ISO, ANSI, IEEE - Standardid võivad olla de facto või de jure. de facto – tekkinud kasutusest de jure – organisatsiooni poolt kehtestatud 5. OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1) Rakenduskiht – rakendusprogrammile antavad teenused 2) Esitluskiht – Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi

Arvutivõrgud

doc

Arvutivõrgud. Väga põhjalik eksamimaterjal

NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et

Arvutivõrgud

Rohkem sarnaseid