Tehnoloogia eksamivastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisel kujul toimub info saatmine ( krüpteerimine ?
 
Säutsu twitteris

  • Mitmekihiline arhitektuur
  • OSI mudel
  • TCP/IP mudel
  • Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon , sõnumi kommutatsioon
  • Multipleksimine
  • Datagramm võrgud , virtuaalahelatega võrgud
  • Edastusmeedia
  • Ajalised viited võrkudes
  • Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt
  • HTTP
  • FTP
  • Elektronpost, SMTP
  • DNS
  • Usaldatav andmeedastus
  • Go- back -n, selective- repeat
  • TCP
  • TCP voo juhtimine
  • TCP koormuse juhtimine
  • UDP
  • Marsuutimine
  • Hierarhiline marsruutimine
  • Marsruutimisalgoritmid
  • Marsruutimisprotokollid
  • Marsruuterid
  • Ipv4 ja Ipv6
  • Datagrammide edastus läbi võrkude
  • Vigade avastamine ja parandamine
  • Lokaalvõrgud, topoloogiad
  • ALOHA , CSMA /CD, CSMACA
  • Ethernet
  • Token ring, token bus
  • ARP
  • Sillad , jaoturid, kommutaatorid
  • HDLC, PPP, LLC
  • ATM
  • Võrkude turvalisus
  • Sümmeetrilise võtme krüptograafia , DES
  • Avaliku võtme krüptograafia, RSA
  • Autentimine
  • Digitaalallkiri
  • Sertifitseerimine
  • Turvaline elektronpost, PGP
  • E- kommerts , SSL, SET
  • Võrgukihi turtvalisus, Ipsec
  • Võrguhaldus, SNMP
  • ASN.1
  • Tulemüürid
  • Pidevad ja diskreetsed signaalid
  • Analoog - ja digitaalandmed
  • Mürad
  • Kodeerimine
  • Asünkroon - ja sünkroonedastus
    1. Mitmekihiline arhitektuur
    Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht.
    Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada . Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht.
    Andmevahetus kahe osapoole vahel:
    Allikas - andmete genereerimine
    Saatja – teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule
    Edastussüsteem – transpordib signaali ühest kohast teise
    Vastuvõtja – võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM – analoog- digitaal muundur )
    Adressaat – kasutab saadud andmeid
    Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles.
    Protokoll – reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest (kiiruste omavaheline kokkusobivus, time-outid jne.)
    Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult (s.t. kasutades alumise kihi poolt temale osutatavaid teenuseid) ja eelnevalt kokku lepitud protokolli. Teenuseid osutatakse läbi liideste , s.t. läbi kindlaksmääratud funktsioonide.
    Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht temale määratud päise maha.
    PDU – protocol data unit . Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet . Toimub tegelik edastus.
    SAP – service access point – rakenduskihi päis .
    DSAP – destination service access point – transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse - ja pääsuaadressi.
    DHOST – võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi.
    2. OSI mudel
    7 kihti:
    Rakenduskiht ( application l.) – Võrguteenuste lõppkasutajale mugaval kujul esitlemine .
    Esitluskiht (presentation l.) – Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi. Samuti tegeletakse siin failide pääsuõiguste ja lukustamise (s.t. kui kasutaja töötab konkreetse failiga) kontrollimisega.
    Seansikiht (session l.) – Loob ühenduse tööjaamas töötava rakenduse ja võrgu vahel. Siin tehakse vahet juhtkäskudel ja andmetel. Toimub ühenduse loomine ja sulgemine , samuti autentimine. Määratakse, millisel kujul toimub info saatmine ( krüpteerimine ?).
    Transpordikiht (transport l.) – Realiseeritud lõppjaamades. Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Siin toimub usaldusväärse andmeedastuse garanteerimine. Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda . Samuti määratakse ära, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks.
    Võrgukiht ( network l.) – Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32- bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil.
    Kanalikiht (data link l.) – Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control ) aadress. Kui kõik 48- bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed . Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte).
    Füüsiline kiht ( physical l.) – Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara liideste tööd, s.h. kaabli tüüp (coax, twisted pair ). Võrgu töösagedus, pinged , topograafia. (nt. 10BaseT, 10Base5, ArcNet)
    3. TCP/IP mudel
    Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsioonist.
    Rakenduskiht (application l.) – Sisaldab OSI rakendus -, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid . Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist.
    Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP).
    Transpordikiht (transport l.) – Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli.
    Võrgukiht ( internet l.) – Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle.
    Võrgupöörduskiht (link l.) – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine.
    Füüsiline kiht (physical l.) – Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus.
    4. Ahelkommutatsioon. Pakettkommutatsioon. Sõnumikommutatsioon
    Ahelkommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Ühendus-orienteeritud. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus (oluline AV ja muu reaalajas edastatava info puhul). Suure kanali korral saab kasutada aja (erinevatel ajahetkedel kasutavad kanalit erinevad kliendid) või sageduse (erinevatel sagedustel saadetakse erinevat infot) järgi tihendamist.
    Pakettkommutatsiooni puhul kasutatakse jagatud ressurssi. Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti pidi, mille tulemusena võib võrgusõlmedes esineda viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilistumine, samuti paiskandmeedastuse korral. Pakettkommunikatsioon ei ole ühendus-orienteeritud, seda on võimalik muuta, kasutades kõrgemate kihtide protokolle (nt. TCP, mis muudab IP-võrgud ühendus-orienteerituks).
    ATM seob kaks eelnevat , kasutades oma võrkudes nii kindlat andmeedastuskiirust kui ka jagatud ressurssi.
    Sõnumiedastuse korral saadetakse edasi kõik ühe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem.
    5. Multipleksimine
    Ühes kanalis oleks mõistlik saata korraga mitmeid erinevaid pakette.
    FDM ( frequency division multiplexing) – Erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks sidekanali erinevaid sagedusi.
    TDM (time division multiplexing) – Igal seadmel on õigus oma infot edastada mingil kindlal ajahetkel. Vajalik on täpne sünkroniseerimine .
    TCP protokolli korral realiseeritakse multipleksimine erinevate portide kasutuselevõtuga.
    6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud
    Datagramm-võrkudes toimub marsruutimine sihtpunkti aadressi järgi. Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige õigem valida.
    Virtuaalahelatega võrgud – Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima . Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata.
    7. Edastusmeedia
    Eristatakse juhitavaid keskkondi ja vabu keskkondi. Vabades keskkondades signaale ei juhita, need kulgevad vabalt.
    Juhitava keskkonna edastusmeediad:
    TP CAT5 100 Mbps
    CAT3 10 Mbps
    CX 10 Mbps
    Fiiber Ethernet 100 Mbps
    Point-to-point 5 Gbps
    Vaba keskkonna edastusmeediad:
    Mikrolained 45 Mbps
    WLAN 2 Mbps
    11 Mbps
    SAT 50 Mbps 270 msek viide
    WAN ( mobiilside )
    8. Ajalised viited võrkudes
    Seotud andmete töötlemise ja järjekordadega; saatmisega liini ja liikumisega mööda seda.
    Töötlemise viide: iga pakett võetakse vastu, päise järgi analüüsitakse, kuhu see edasi saata – selleks kulub aega.
    Järjekordade viide: vaja oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata).
    Edastusviide: aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks.
    Meediumi viide: aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit.
    t = R/l t – aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R – ribalaius , l – liini pikkus
    i = l*a/R i – liikluse intensiivsus, a – keskmine pakettide saabumise aeg
    Igas võrguseadmes on puhver (stack), kuhu salvestatakse kõik töötlemist ootavad paketid. Kui puhver on täis, hakatakse sissetulevaid pakette ignoreerima, s.t. i 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt
    Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis, kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle.
    Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu.
    Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid :
    Andmete kadu – sõltuvalt rakendusest võib andmete kadu olla suurem või väiksem, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. (nt. live video vs. FTP)
    Ajalised viited – mõne rakenduse puhul pole viide nii määrav (n.t. e-mail). Reaalajarakendustes see nii ei ole (AV-ülekanne).
    Edastuskiirus – /mõtle ise edasi!/
    Vastavalt rakenduse vajadustele kasutatakse erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDP-s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt. real audio ).
    10. HTTP
    Hyper Text Transfer Protocol
    Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll . Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid.
    HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga.
    Esineb kolme tüüpi päringuid:
    GET – küsib infot;
    POST – klient saadab veebiserverile infot
    HEAD – päring , millele ei nõuta serveri-poolset vastust.
    Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama „authorization:“-rea. Kui seda rida ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuestisisestamist.
    HTTP olekuta olemust püütakse korvata küpsiste abil. Küpsistesse salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Küpsiseid eristab nende identifikaator , mis on serveri poolt genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle identifikaatori serverile edastama .
    Kiiruse suurendamiseks (andmemahtude vähendamiseks) kasutatakse nn. tingimuslikku GET-i. Sel juhul ei saadeta objekti brauserile, kui viimasel on juba olemas piisavalt värske koopia sellest.
    Vahemälu kasutamine. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu ( cache ), et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist.
    Proxy serveri kasutamisel tõmmatakse kõik leheküljed proxy serverist. Kui proxys lehekülge ei ole, tõmbab proxy server selle ise originaalasukohast, et hiljem saaksid kasutajad selle juba kohaliku võrgu proxyst.
    Cache ja proxy vähendavad ajakulu ja võrgu koormust.
    HTTP päringu vastuses sisaldub vastuse kood ja tekst (nt. 404 – Page not found ). Samuti on ära näidatud serveri tüüp, viimane muutmise kuupäev, paketi pikkus ja andmete tüüp.
    11.FTP
    File Transfer Protocol, transpordikiht, port nr. 21
    Kasutatakse failide transportimiseks.
    Juhtkäskude ja andmete vahetamiseks kasutatakse tavaliselt erinevaid porte. FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. 331 Username OK).
    12. Elektronpost. SMTP
    Simple Mail Transfer Protocol, transporikiht, port nr. 25
    Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist).
    Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel olevad kirjad (ühtne järjekord, sõltumata kasutajast).
    Enne saatmist luuakse TCP-ühendus kahe meiliserveri vahel. Kasutatakse 7-bitist ASCII kodeeringut.
    Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine .
    Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, mis tähendab kirja lõppu.
    SMTP on push -protokoll, s.t.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tehnoloogia eksamivastused #1 Tehnoloogia eksamivastused #2 Tehnoloogia eksamivastused #3 Tehnoloogia eksamivastused #4 Tehnoloogia eksamivastused #5 Tehnoloogia eksamivastused #6 Tehnoloogia eksamivastused #7 Tehnoloogia eksamivastused #8 Tehnoloogia eksamivastused #9 Tehnoloogia eksamivastused #10 Tehnoloogia eksamivastused #11 Tehnoloogia eksamivastused #12 Tehnoloogia eksamivastused #13 Tehnoloogia eksamivastused #14 Tehnoloogia eksamivastused #15 Tehnoloogia eksamivastused #16 Tehnoloogia eksamivastused #17 Tehnoloogia eksamivastused #18 Tehnoloogia eksamivastused #19 Tehnoloogia eksamivastused #20 Tehnoloogia eksamivastused #21 Tehnoloogia eksamivastused #22 Tehnoloogia eksamivastused #23
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor keeksirull Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    1. Mitmekihiline arhitektuur
    2. OSI mudel
    3. TCP/IP mudel
    4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon
    5. Multipleksimine
    6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud
    7. Edastusmeedia
    8. Ajalised viited võrkudes
    9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt
    10. HTTP
    11. FTP
    12. Elektronpost, SMTP
    13. DNS
    14. Usaldatav andmeedastus
    15. Go-back-n, selective-repeat
    16. TCP
    17. TCP voo juhtimine
    18. TCP koormuse juhtimine
    19. UDP
    20. Marsuutimine
    21. Hierarhiline marsruutimine
    22. Marsruutimisalgoritmid
    23. Marsruutimisprotokollid
    24. Marsruuterid
    25. Ipv4 ja Ipv6
    26. Datagrammide edastus läbi võrkude
    27. Vigade avastamine ja parandamine
    28. Lokaalvõrgud, topoloogiad
    29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA
    30. Ethernet
    31. Token ring, token bus
    32. ARP
    33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid
    34. HDLC, PPP, LLC
    35. ATM
    36. Võrkude turvalisus
    37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES
    38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA
    39. Autentimine
    40. Digitaalallkiri
    41. Sertifitseerimine
    42. Turvaline elektronpost, PGP
    43. E-kommerts, SSL, SET
    44. Võrgukihi turtvalisus, Ipsec
    45. Võrguhaldus, SNMP
    46. ASN.1
    47. Tulemüürid
    48. Pidevad ja diskreetsed signaalid
    49. Analoog- ja digitaalandmed
    50. Mürad
    51. Kodeerimine
    52. Asünkroon- ja sünkroonedastus

    marsruut , pakett , saatja , protokoll , marsruuter , server , edastus , vastuvõtja , algoritm , rakendus , päring , paketid , algoritmid , ethernet , võrgud , saatmine , andmeedastus , topoloogia , marsruuterid

    Mõisted

    Sisukord

    • Mitmekihiline arhitektuur
    • TCP/IP mudel
    • Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon
    • Multipleksimine
    • Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud
    • Edastusmeedia
    • Ajalised viited võrkudes
    • Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt
    • Elektronpost, SMTP
    • Usaldatav andmeedastus
    • Go-back-n, selective-repeat
    • TCP voo juhtimine
    • TCP koormuse juhtimine
    • Marsuutimine
    • Hierarhiline marsruutimine
    • Marsruutimisalgoritmid
    • Marsruutimisprotokollid
    • Marsruuterid
    • Datagrammide edastus läbi võrkude
    • Vigade avastamine ja parandamine
    • Lokaalvõrgud, topoloogiad
    • ALOHA, CSMA/CD, CSMACA
    • Ethernet
    • Sillad, jaoturid, kommutaatorid
    • Võrkude turvalisus
    • Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES
    • Avaliku võtme krüptograafia, RSA
    • Autentimine
    • Digitaalallkiri
    • Sertifitseerimine
    • Turvaline elektronpost, PGP
    • E-kommerts, SSL, SET
    • Võrgukihi turtvalisus, Ipsec
    • Võrguhaldus, SNMP
    • ASN.1
    • Tulemüürid
    • Pidevad ja diskreetsed signaalid
    • Analoog- ja digitaalandmed
    • Mürad
    • Kodeerimine
    • Asünkroon- ja sünkroonedastus
    • Ahelkommutatsioon. Pakettkommutatsioon. Sõnumikommutatsioon
    • Elektronpost. SMTP
    • TCP voo juhtimine
    • Marsruutimine
    • Marsruutimisalgoritmid
    • Marsruutimise protokollid
    • Lokaalvõrgud. Topoloogiad
    • ALOHA, CSMA/CD, CMSA/CA
    • Digitaalne allkiri
    • Võrgukihi turvalisus, Ipsec
    • Võrguhaldus. SNMP
    • Asünkroon-ja sünkroonedastus

    Teemad

    • Mitmekihiline arhitektuur
    • OSI mudel
    • TCP/IP mudel
    • Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon
    • Multipleksimine
    • Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud
    • Edastusmeedia
    • Ajalised viited võrkudes
    • Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt
    • HTTP
    • FTP
    • Elektronpost, SMTP
    • DNS
    • Usaldatav andmeedastus
    • Go-back-n, selective-repeat
    • TCP
    • TCP voo juhtimine
    • TCP koormuse juhtimine
    • UDP
    • Marsuutimine
    • Hierarhiline marsruutimine
    • Marsruutimisalgoritmid
    • Marsruutimisprotokollid
    • Marsruuterid
    • Ipv4 ja Ipv6
    • Datagrammide edastus läbi võrkude
    • Vigade avastamine ja parandamine
    • Lokaalvõrgud, topoloogiad
    • ALOHA, CSMA/CD, CSMACA
    • Ethernet
    • Token ring, token bus
    • ARP
    • Sillad, jaoturid, kommutaatorid
    • HDLC, PPP, LLC
    • ATM
    • Võrkude turvalisus
    • Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES
    • Avaliku võtme krüptograafia, RSA
    • Autentimine
    • Digitaalallkiri
    • Sertifitseerimine
    • Turvaline elektronpost, PGP
    • E-kommerts, SSL, SET
    • Võrgukihi turtvalisus, Ipsec
    • Võrguhaldus, SNMP
    • ASN.1
    • Tulemüürid
    • Pidevad ja diskreetsed signaalid
    • Analoog- ja digitaalandmed
    • Mürad
    • Kodeerimine
    • Asünkroon- ja sünkroonedastus
    • Ahelkommutatsioon. Pakettkommutatsioon. Sõnumikommutatsioon
    • FTP
    • Elektronpost. SMTP
    • andmebaasis
    • TCP voo juhtimine
    • Marsruutimine
    • switching
    • routing update
    • link state advertisement
    • Marsruutimisalgoritmid
    • Marsruutimise protokollid
    • Marsruuterid
    • IPv4 ja IPv6
    • Lokaalvõrgud. Topoloogiad
    • ALOHA, CSMA/CD, CMSA/CA
    • Token Ring, Token Bus
    • Digitaalne allkiri
    • Võrgukihi turvalisus, Ipsec
    • Võrguhaldus. SNMP
    • de facto
    • ASN. 1
    • Asünkroon-ja sünkroonedastus

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    52
    docx
    Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused
    102
    pdf
    Kommunikatsioonimudel
    6
    doc
    Kommunikatsiooni kokkuvõte
    28
    docx
    Arvutivõrgud eksamiks
    25
    docx
    Eksami küsimuste põhjalikud vastused
    46
    pdf
    Arvutivõrgud eksamimaterjalid
    41
    pdf
    Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks
    144
    docx
    Arvutivõrkude eksami konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !