Tehnloloogia projekteermise alused (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
EESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikainstituut







?

VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE



Ainetöö

Õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused“


TE.0006

Tootmistehnika eriala
TA BAK 3




Üliõpilane: “…..“………………2010.a …………………………?

Juhendaja : “…..“………………2010.a. ………………….....…… Viljo Viljasoo






Tartu 2010

SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV 4
2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL 5
3.VEISEFARMI RISTLÕIGE 6
4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU 7
5. TÖÖTEHNOLOOGIATE ARVUTUSED 9
6. FARMI MAJANDUSARVUTUSED 16
KOKKUVÕTE 19
19
KIRJANDUS 20
LISAD 21

SISSEJUHATUS


Veiste pidamine on Eestis perspektiivne , sest selleks on soodsad eeltingimused: heintaimede kasvuks sobiv kliima ja mullastik, pikaajalised kogemused ja oskajad inimesed, Euroopa tasemega võrreldes keskmiste omadustega kari ja tegutsev tõuaretussüsteem [1, lk. 4].

Farmi rajamiseks on vaja: kvalifitseeritud ja ettevõtlikku peremeest, ressursse või soodsa laenu saamise võimalust, kvaliteetsete söötadega varustamise võimalust, eeldusi veistega komplekteerimiseks ja nende taastootmiseks. Veisefarm on kallis objekt, mis jääb püsima aastakümneteks ning seepärast on vaja asukohta hoolikalt valida. Arvestada tuleks sellega, et karjamaa ei tohiks olla farmist kaugemal kui 1,5 km. Veel tuleks arvesse võtta järgmiseid tegureid: kõlvikute paiknemine , asula asukoht, teedevõrk, vee saamine, heitevee ärajuhtimise ja puhastamise võimalused, pinnase kandevõime, pinnavee tase, maapinna reljeef, energiavarustatuse võimalused ja keskkonnakaitsetingimused. Veisefarmi projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada ka seaduste ja määrustega kehtestatud nõudeid [1, lk. 5].

Veisefarmide edukaks kasutamiseks ja kvaliteetse piimatoodangu saamiseks on vaja head projektlahendust, mis eeldab tehnoloogiaalaseid teadmisi ja juhiseid.

Ainetöö eesmärgiks on projekteerida kolmesajale tingloomale farm .
Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on lahendatud järgmised ülesanded:
  • Karja struktuuri ja pidamisviisi määramine.
  • Materjalide vajaduse ja varu arvutamine.
  • Sööda-, allapanu - ja sõnnikuhoidlate valimine.
  • Töötehnoloogiaarvutuste läbiviimine ning tööaja graafikute koostamine.
  • Peamiste tehnilis -majanduslike näitajate ning farmi maksumuse arvutamine.
  • Kokkuvõtte tegemine.

    1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV


    Karja struktuuri ja loomakohtade arvu leidmiseks tuleb korrutada tingloomade arv vastavate koefitsientidega [1, lk 28]. Lähteandmetes on antud 300 tinglooma.

    Tingloomad 300
    Lüpsiveised 300 · 0,75 = 225
    Kinnisveised 300 · 0,18 = 54
    Poegivad veised 300 · 0,12 = 36
    Tiined mullikad 300 · 0,12 =36
    Ternesvasikad 300 · 0,06 = 18

    Veiste arv on esitatud tabelis 1.1.

    Tabel 1.1. Karja struktuur 300 tinglooma korral
    Veiste rühm
    Tegur
    Veiste arv (tk)
    Lüpsiveised
    0,75
    225
    Kinnisveised
    0,18
    54
    Poegivad veised
    0,12
    36
    Tiined mullikad
    0,12
    36
    Ternesvasikad (kuni 20 päeva vanad)
    0,06
    18
    Kokku
    369

    Kokku on karjas 369 looma, nendest 351 lehma ja 18 vasikat.

    2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL


    2.1. Üldnõuded pidamisviisile


    Loomi tuleb pidada nii, et nad oleksid terved, väärindaksid sööta toodanguks minimaalsete kadudega ning neid saaks hõlpsasti ja ökonoomselt talitada. Pidamisviisi valik sõltub majandamise tingimustest. Pidamisviisi valikul , farmi ja loomahoone planeerimisel tuleb arvestada kliimat, kasutatavaid ehituskonstruktsioone ja tööde mehhaniseerimise seadmeid [1, lk 27].

    2.2. Veiste pidamisviis


    Pidamisviisiks on valitud lõastamata pidamine. See pidamisviis on viimasel neljakümnel aastal intensiivselt arenenud ja kiiresti levinud. Ta võimaldab loomadel rohkem liikuda , lehmi lüpstakse lüpsikojas või –kohas, mõnedel juhtudel lihtsustub söötade ja allapanu jaotamine ning sõnniku eemaldamine [2, lk 29].

    Lõastamata pidamisviise on kolm: rühmadena sügavallapanuga pidamine, kombilatrites pidamine ja puhkelatrites pidamine. Selles projektis on pidamisviisiks valitud kombilatrites pidamine.

    2.3. Kombilatrites pidamise eelised ja puudused


    Eelised:
    1. Lüpsja töötingimused head, kvaliteetne piim.
    2. Hea võidelda udarahaigustega.
    3. Madalad tegevuskulud, tööviljakus suur.
    4. Ühele loomale vajaminev pind väike.

    Puudused:
    1. Juurutamisel ja ümberrühmitamisel esineb loomadel stress .
    2. Põhisöötade individuaalne normeerimine ei ole võimalik.

    3.VEISEFARMI RISTLÕIGE







  • 3.1. Veiste puhke-söötmis (kombilatrites) pidamine


    Veiste kombilatrites pidamisel on igal loomal eraldi puhkeala. Lõaspidamislautadest erineb see sellepoolest, et lõad puuduvad. Lehmad fikseeritakse latritesse latri tagaosas paikneva konksuga varustatud kapronköie abil. Kasutusel on ka variant, et lehmad fikseeritakse latripiirde tagaosa külge liikuvalt kinnitatud raamikujulise sulguri abil. Vastava mehhanismiga on võimalik korraga vabastada kogu loomarühm ja suunata see lüpsikotta [3, lk 187]. Kombilatritega lehmalauda ristlõige on esitatud lisas A, joonisel A.1.

    3.2. Veisefarmi mõõtmed


    Veisefarm on
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tehnloloogia projekteermise alused #1 Tehnloloogia projekteermise alused #2 Tehnloloogia projekteermise alused #3 Tehnloloogia projekteermise alused #4 Tehnloloogia projekteermise alused #5 Tehnloloogia projekteermise alused #6 Tehnloloogia projekteermise alused #7 Tehnloloogia projekteermise alused #8 Tehnloloogia projekteermise alused #9 Tehnloloogia projekteermise alused #10 Tehnloloogia projekteermise alused #11 Tehnloloogia projekteermise alused #12 Tehnloloogia projekteermise alused #13 Tehnloloogia projekteermise alused #14 Tehnloloogia projekteermise alused #15 Tehnloloogia projekteermise alused #16 Tehnloloogia projekteermise alused #17 Tehnloloogia projekteermise alused #18 Tehnloloogia projekteermise alused #19 Tehnloloogia projekteermise alused #20 Tehnloloogia projekteermise alused #21 Tehnloloogia projekteermise alused #22 Tehnloloogia projekteermise alused #23 Tehnloloogia projekteermise alused #24 Tehnloloogia projekteermise alused #25 Tehnloloogia projekteermise alused #26
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 125 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor capirossi112 Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • EESTI MAAÜLIKOOL
    • Tehnikainstituut
    • VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE
    • Ainetöö
    • Õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused“
    • TE.0006
    • Tootmistehnika eriala
    • Üliõpilane: “…..“………………2010.a …………………………?
    • Juhendaja
    • …..“………………2010.a. ………………….....……Viljo Viljasoo
    • Tartu 2010
    • SISUKORD
    • SISSEJUHATUS
    • KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV
    • Tabel 1.1
    • Veiste rühm
    • Tegur
    • Veiste arv (tk)
    • PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL
    • Üldnõuded pidamisviisile
    • Veiste pidamisviis
    • Kombilatrites pidamise eelised ja puudused
    • VEISEFARMI RISTLÕIGE
    • Veiste puhke-söötmis (kombilatrites) pidamine
    • Veisefarmi mõõtmed
    • MATERJALIDE VAJADUS JA VARU
    • Söödatarve
    • Söödahoidla
    • Allapanutarve
    • Allapanuhoidla
    • Farmi ööpäevane sõnnikukogus
    • Sõnnikuhoidla
    • TÖÖTEHNOLOOGIATE ARVUTUSED
    • Söötmine
    • Tabel 5.1
    • Tabel 5.2
    • Sõnnikukoristus
    • Tabel 5.3
    • Näitaja
    • Andmed
    • Tabel 5.4
    • Tabel 5.4. järg
    • Allapanulaotus
    • Tabel 5.5
    • Tabel 5.5. järg
    • Lüpsmine
    • Tabel 5.6
    • Piima esmatöötlus
    • Farmi veevarustus
    • Tabel 5.7
    • Farmiseadmete tööaja graafikud
    • Tabel 5.8
    • FARMI MAJANDUSARVUTUSED
    • Veisefarmi seadmete elektrienergia kulu
    • Farmi vedelkütuse kulu
    • Töötajate töötasu
    • Allapanu maksumus
    • Sööda maksumus
    • Veisefarmi kulud aasta kohta
    • Veisefarmi piimatoodang
    • Tabel 6.1
    • KOKKUVÕTE
    • KIRJANDUS
    • LISAD
    • Lisa A. Veisefarmi ristlõige
    • Joonis A.1
    • Lisa B. Veisefarmi asendiplaan
    • Joonis B.1
    • Lisa C. Piimatootmise tehnoloogiaskeem
    • Joonis C.1
    • Joonis C.2

    Teemad

    • KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV
    • PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL
    • Üldnõuded pidamisviisile
    • Veiste pidamisviis
    • Kombilatrites pidamise eelised ja puudused
    • VEISEFARMI RISTLÕIGE
    • Veiste puhke-söötmis (kombilatrites) pidamine
    • Veisefarmi mõõtmed
    • MATERJALIDE VAJADUS JA VARU
    • Söödatarve
    • Söödahoidla
    • m
    • γ
    • Allapanutarve
    • Allapanuhoidla
    • Farmi ööpäevane sõnnikukogus
    • Sõnnikuhoidla
    • TÖÖTEHNOLOOGIATE ARVUTUSED
    • Söötmine
    • j
    • t
    • Sõnnikukoristus
    • z
    • tk
    • ts
    • t
    • Allapanulaotus
    • Lüpsmine
    • Piima esmatöötlus
    • Farmi veevarustus
    • Farmiseadmete tööaja graafikud
    • FARMI MAJANDUSARVUTUSED
    • Veisefarmi seadmete elektrienergia kulu
    • P
    • Farmi vedelkütuse kulu
    • Töötajate töötasu
    • Allapanu maksumus
    • Sööda maksumus
    • Veisefarmi kulud aasta kohta
    • Veisefarmi piimatoodang

    Kommentaarid (4)

    krsty603 profiilipilt
    krsty603: Aitah sobis
    09:42 12-12-2012
    krsty603 profiilipilt
    krsty603: Aitah sobis
    15:51 21-11-2014
    rasmusk2 profiilipilt
    Rasmus K2: Tänan!
    15:16 06-09-2012


    Sarnased materjalid

    24
    doc
    Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused
    56
    docx
    VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE
    58
    docx
    SEAFARMI SÖÖDAKÖÖGI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE
    158
    pdf
    Veisekasvatuse alused
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    126
    doc
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    47
    docx
    TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !