"Tehnika minu ümber" Tehnika on jagunenud paljudeks valdkondadeks: autondus, elektroonika, elektrotehnika, kliimatehnika, külmutustehnika, laevandus, lennundus, masinad, masinaehitus, materjalid, materjaliteadus, mehhatroonika, metallurgia, mäendus, raketindus, trükindus ja tööriistad. Tehnikat minu ümber on palju. Ei kujuta elu ettegi, kui ma ei saaks tehnikat kasutada. Praegu seda esseed kirjutades kasutan samamoodi tehnikat (arvutit). Näitks: lähen koju panen mp3 kõrva, kuulan muusikat. Helistan sõbrannadele, kus nad on jne. Kodus söögi tegemiseks kulub ainult mõned minutid, selles mõttes, et panen ahju sooja ja juba saangi sooja toitu, mitte ei pea tegema lõket. Samas on tunne, et tehnika lämmatab meid, et inimesed on abitud siin tehnika maailmas. Isegi praegu ma tunnistan, et ei saa tehnikata hakkama. Kui poest ostes mõtlen, et ostan nii hea uue vidina, siis samas on see juba väga
oskaksin maailma usundite teemal kaasa rääkida. Praktilisi oskusi saan võrdselt nii kodust kui ka koolist. Elades vanematest eraldi, pean kõikide majapidamistööde ja -küsimustega ise toime tulema. Kuna elan ühiselamus, siis ei ole neid liialt palju, kuid uusi oskusi ja teadmisi tekib. Esimesel ülikooliaastal oli tihti nii, et kui millegagi hakkama ei saanud, siis helistasin koju emale ja uurisin, kuidas toimida. Näiteks tahtsin teada saada, kuidas käib akende toppimine. Vahel kasutan ka internetifoorumeid, et saada teavet, kuidas mõne majapidamistöö või muu probleemiga hakkama saada. Palju eluks vajalikke praktilisi oskuseid omandasin juba põhikoolis ja gümnaasiumis ajal, aga ka ülikoolis õppides lisandub neid. Näiteks eelmisel aastal võtsin vabaaineks toiduvalmistamise tehnoloogia, mille käigus tuli juurde veel praktilisi tarkusi söögi tegemisest. Koolile lisanduvad ka erinevad trennid, huviringid ja keeltekoolid. Nooremana tegelesin palju kunstiga
minuvanusteliste seas. Näiteks raamat ,,Eragon", mis on minuhuviliste laadne raamat, fantaasiateos, kus lugu on talupojast kes saab draakoniisandaks. Samuti, kui lugeda praeguseid tuntuid teoseid, siis on võimalik saada praegusest ühiskonnast selgemat pilti, sest lugedes võimaldan saada mõtteid, mida praeguselt paljud inimesed talletavad. Täpselt samamoodi teen ma meedias, nimelt käin kinos, kuulan muusikat ja vaatan internetist videosi või loen artikleid. Peamine asi raamatute juures on minule see, et pakuvad huvi. Kuigi see kirg pole nii suur kui ennem oli olnud. Seda mul veel väheke alles. Nimelt väiksemana lugesin enamuselt teoseid mis olid fantaasia-, filosoofia- ja ajaloovallas. Huvi pakkusid mulle siis autorid Jules Verne , Daniel Defoe , Frank Schätzing, Hebbert George Wells , Edgar Rice Burroughs ja mõni veelgi. Nende teosed olidgi tegelikult minu elu kõige enam mõjutanud,
KAKPM-1 Milliseid minu jaoks uusi tähelepanekuid olen enda õppimisprotsessi soodustavate ja pidurdavate tegurite kohta teinud pärast KAT7019 mooduli Lapse ja nooruki bioloogiline areng esimese ja teise loengu kuulamist? Minu tähelepanekud: Peale loengut hakkasin rohkem mõtlema, tähelepanu pöörama ja analüüsima millised õpivõimed mul on, kuidas ma üldse õpin, kui suur õpimotivatsioon ja millised õpiharjumused mul on, milliseid strateegiaid ma kasutan ja mis on minu nõrgad ja tugevad küljed. Kõigepealt tekkis mul küsimus (kui nägin seda suurt mahtu mis mul tuleb läbi töötada erinevates ainetes), kas ma saan hakkama? Töö, pere ja kiireelutempo. Ma pean muutma oma ja kas ma üldse soovin muuta oma elustiili, harjumusi, võib-olla ka eesmärke. (see mõte oli pidurdavaks teguriks) Kuna mu motivatsioon on täna üsna kõrge siis pean palju pingutama. (motivatsioon on soodustav tegur)
Võõraste inimestega kasutan kõige sagedamini kuulamistõkkeid. Inimesed, kes ei ole otseselt minu jaoks tähtsad ja kellest ma ei ole huvitatud. Aga kuna ma usun, et mul on hea kodunekasvatus siis teesklen kuulamist ja suhtlemist. Aga tuleb ette ka juhuseid, et lähedastega suhtlen sama moodi. Kõik oleneb tujust, emotsioonidest ja paljudest muudest faktoritest. Näiteks vanaema suheldes mulle meeldib teda takka kiita ja mõttelugemine. Tänaval mõne purjus elumehega juttu puhudes kasutan mõttelugemist ja samastumist. Parima sõbraga suheldes kasutan väitlemist, nõuandmist ja võrdlemist. Kui ma tunnen, et minu suhtes ei käituta asualt siis ma seisan enda eest. Ma ei ole väga unistaja tüüpi, ainult kui totaalselt igav on ja aju tahab puhata kõigest muust. Ja vastuseks valmistumine samuti ei töötaks minu puhul kuna ma eriti ei ela tulevikus. Kui ma noorem olin siis mul oli kombeks inimesi sildistada aga mida aeg edasi seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
