5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hennukene13
Õppematerjali autor
Põhiline muutus majanduses oli see, et naturaalmajandus asendus rahamajandusega. Kui varem tehti tööd, et feodaalile raha teenida, kuid nüüd tehti tööd, et endale võimalikult palju raha teenida. Itaalia linnad keskaja lõpul . Peamised kaubanduslinnad olid Veneetsia ja Genova, mis rikastusid täna vahenduskaubandusele Vahemerel. Sisemaal olid tähtsamad linnad Milano ja Firence, kus kaubanduse kõrval etendasid suurt rolli ka käsitöö ja riidetootmine. Rahamajandus edenes eriti Firences , mis sai kuulsaks oma pankadega. Inimeste ellusuhtumise muutumine renessanssi ajal . Varem tunti huvi peamiselt Jumala vastu ja selle vastu, et mis juhtub pärast surma, ent nüüd sattus tähelepanu keskpunkti inimene. Leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp ja talle tuleb rohkem tähelepanu põõrata. Üha rohkem pandi rõhku haridusele. Sellist maailmavaadet nimetatakse humanismiks.
palgatööline- inimene kes töötab teise heaks ja saab selle eest palka tarastamine- protsess, mille käigus suur osa põllumaast muudeti lambakarjamaaks.toimus inglismaal pank- asutus mis hoiab, kogub ja laenab suuri rahasummasi intress- rahasumma, mis tuleb võlgnikul laenajale laenamis eest tasuda. raharent- raha mida pidid talupojad feodaalidele maksma. pärisorjusest vabaks ostmine- saab ennast suure rahasumma eest pärisorjusest vabaks osta 14-15 saj. Levis rahamajandus Põhja-Itaalias ja Madalmaades. 1. Levis raharent, tarastamine, tekkisid manufaktuurid, pärisorjusest vabaks ostmine 3.Lääne-Euroopas hakkasid talupojad maksma raharenti ja oli võimalus ennast pärisorjusest vabaks osta. Ida-Euroopas ei saanud talupojad ennast vabaks osta ja pidid veelgi rohkem oma isandaid orjama 4.Talupojad ostsid ennast vabaks ja läksid linna elama. Siis koondusid nad manufaktuuridesse palgatöölisteks. 5
7. Mille poolest erinesid manufaktuurid varasematest käsitööettevõtetest? Manufaktuurides põhinesid palgatööl ning mõnigi kord koondas peremees oma töötajad ühte kohta. 8. Miks sai keskaja lõpul Põhja-Itaaliast Euroopa arenenuim piirkond? Seal tekkisid iseseisvad, sõltumatud linnriigid, kaubandus arenes, Idamaade ja Bütsantsiga olid head suhted ning arenes ka rahamajandus 9. Millised muutused toimusid keskaja lõpul inimeste maailmavaadetes? Tähelepanu keskmesse tõusis Jumala asemel inimene ise ning tema maine elu. Enam rõhku pandi haridusele ja inimese võimete arendamisele. Levis humanistlik ellusuhtumine, kus väärtustati inimest koos tema vooruste ja puudustega. 10. Nimeta, millised riigid muutusid uusaja alguses Lääne- Euroopas võimsamateks? Inglismaa, Prantsusmaa ja Hispaania. 11
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. 15.sajand)
Karavellil purjetasid maadeavastajad Indiasse ja Ameerikasse. *Mehaanilised kellad- paigutati kirikuste ja raekodade tornidesse. *Pealtvoolu vesiratas- pani liikuma sepalõõtsad. *Püssirohi, püssid, püstolid, suurtükid- Tulirelvad loodi 14.saj alguses, suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru, toru täideti püssirohuga ja süüdati süütenööriga. Püssiga tabas vaenlase kiiremini ja kaugemalt kui külmrelvaga. Püssi sihtimiseks ja laengu süütamiseks oli vaja kahte meest. 2. Renessanss ja humanism Itaalias ja Põhja-Euroopas. Olulisemad esindajad. Antiikajale iseloomulik elu nautimine, antiikaja kunsti eeskujuks võtmine, inimese väärtustamine ja inimese võtmine kui looduse osana, teaduslik anatoomia. * M.Kopernik pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Ka G.Bruno oli selles kindel. Hakati tegema katseid. Raamatute kaudu levis teadus ja haridus. * Poeet Dante Alighieri, esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega ,,Jumalik komöödia". F
Lossid ja kirikud paistsid silma suurejoonelisusega. Kirikuid katsid pealt kuplid, seest olid nad aga kaunistatud arvukate mosaiikidega, mis kujutasid enamasti Kristust, pühakuid või ka ilmalikke valitsejaid. Palju maaliti pühapilte ehk ikoone. Nendelegi kujutati Kristust, tema ema Neitsi Maarjat või pühakuid. Kunstis kujunesid välja kindlad reelid, mille kohaselt inimesi kujutati pidulikes poosides ja tõsise ilmega. 2) tehnika areng keskaja lõpul ( 30 ) 13. 15. sajandil tulid Euroopas kasutusele mitmed senitundmatud tehnikasaavutused. Kõige olulisemad olid edusammud mäetööstuses ja metalliurgias. Algus pandi ka malmisvalamisele, mis omakorda pakkus uusi võimalusi tööriistade ja relvade valmistamisel. 14. sajandi esimesel poolel hakkasid eurooplased valmistama tulirelvi. Esiteks tekkisid suurtükid , veidi hiljem hakati valmistama püsse. 16. sajandi esimesel poolel
Keskaja majandusajalugu Keskaeg oli agraarne ajastu: valdav osa inimesi oli seotud põllumajandusega ja said enda sissetuleku maaharimisest. Seetõttu olid ikaldused väga tõsisteks probleemideks. Varakeskajal oli põllumajanduses hõivatud ligi 100% inimestest, aga tihti tuli ette näljahädasid. Põllumajanduses toimus aga keskaja vältel suur areng ja produktiivsus tõusis. Põllumajandus See oli seotud uute tööriistadega nt ratasadeer, millega sai künda kiiremini kui konksadraga., hobuserauad ja rangid, mis lubasid hobuse jõudu paremini rakendada, samuti aga ka kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtmine. Kõrgkeskajal kasvas tänu sisekolonistatsioonile uute maade kasutuselevõtmisel külade lähedal ka põllupind. Sellele aitas kaasa ka talupoegade ümberasumine uutele maadele nt rekonkista käigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid