privaatautonoomia (tahtevabadus) ● Avalik õigus - esemeks alluvussuhted, milles üks pool on avaliku võimu kandja (teostab avalikku võimu), meetodiks käsk ja keeld Eraõigus ja avalik õigus ● huviteooria ● subjektiteooria ● Subordinatsiooniteooria Õiguse harud: Eraõigus 1 ● Tsiviilõigus ● Kaubandusõigus (ehk äriõigus= äritegevus, ettevõtjate vahelised suhted) ● Intellektuaalse omandi õigus ● Rahvusvaheline eraõigus Avalik õigus ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● Maksuõigus ● Karistusõigus ● Menetlusõigused (sh tsiviilkohtumenetlusõigus) ● Konkurentsiõigus Terminil „ÕIGUS“ on mitu tähendust: objektiivne õigus - õigusnormide kogum subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus
privaatautonoomia (tahtevabadus) ● Avalik õigus - esemeks alluvussuhted, milles üks pool on avaliku võimu kandja (teostab avalikku võimu), meetodiks käsk ja keeld Eraõigus ja avalik õigus ● huviteooria ● subjektiteooria ● Subordinatsiooniteooria Õiguse harud: Eraõigus 1 ● Tsiviilõigus ● Kaubandusõigus (ehk äriõigus= äritegevus, ettevõtjate vahelised suhted) ● Intellektuaalse omandi õigus ● Rahvusvaheline eraõigus Avalik õigus ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● Maksuõigus ● Karistusõigus ● Menetlusõigused (sh tsiviilkohtumenetlusõigus) ● Konkurentsiõigus Terminil „ÕIGUS“ on mitu tähendust: objektiivne õigus - õigusnormide kogum subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus
privaatautonoomia (tahtevabadus) ● Avalik õigus - esemeks alluvussuhted, milles üks pool on avaliku võimu kandja (teostab avalikku võimu), meetodiks käsk ja keeld Eraõigus ja avalik õigus ● huviteooria ● subjektiteooria ● Subordinatsiooniteooria Õiguse harud: Eraõigus 1 ● Tsiviilõigus ● Kaubandusõigus (ehk äriõigus= äritegevus, ettevõtjate vahelised suhted) ● Intellektuaalse omandi õigus ● Rahvusvaheline eraõigus Avalik õigus ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● Maksuõigus ● Karistusõigus ● Menetlusõigused (sh tsiviilkohtumenetlusõigus) ● Konkurentsiõigus Terminil „ÕIGUS“ on mitu tähendust: objektiivne õigus - õigusnormide kogum subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus
...........1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................................2124 8. Tehingu kehtetus..............................................................................................2527 9. Tingimuslik tehing............................................................................................2728 10. Esindamine......................................................................................................2932 11. Tähtaeg ja tähtpäev..........................................................................................33 12. Hagi aegumine.................................................................................................3435
Hea usu põhimõte Dispositiivsuse põhimõte õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud. 2. Abstraktsiooniprintsiip SISSEJUHATUS ERAÕGUSESSE 3. Dispositiivsuse põhimõite Tsivillõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum,mis reguleerivad isikute vahelisi varalisid ja iaikute suhteid poolte 4. Mõistlikkuse põhimõte võrdsuse põhimõtted. 5. Spetsiaalsuse põhimõte Tsiviilõiguse süsteemid: 6. Lepingute siduvuse põhimõte 1
puuduvad, vaid eraõiguse subjektid saavad vabalt oma käitumist määrata (privaatautonoomia) ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE REGULEERIMISMEETODID JA –ESE Avalik õigus: esemeks subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks käsk ja keeld Eraõigus: esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks privaatautnoomia tahtevabadus AÕ harud: riigi-, haldus-, maksu-, karistus-, menetlus-, konkurentsiõigus EÕ harud: tsiviilõigus, kaubandusõigus, intellektuaalne omand, rahvusvaheline eraõigus Miks on vaja teha vahet era- ja avalikulõigusel? See tuleneb põhiseadusest. Võiks olla olematu, millisesse kohtusse peab klient kuuluma. Kõik mis ei ole keelatud on lubatud (eraõigus), kõik mis ei ole lubatud on keelatud (avalik). 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute omavahelisi suhteid (nii varalisi kui
privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviilõigus; 2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3. Finantsõigus; 4. Karistusõigus; 5. Rahvusvaheline õigus 6. Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal, haldus) · Tsiviiõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum, mis reguleerivad isikute vahelisi varalisi ja isiklikke õigussuhteid poolte võrdsuse põhimõttel. · Tsiviilõiguse süsteemid: 1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. 2.1 Üldosa 2
Subjektiteooria: Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, üks on võimupositsioonil. Eraõiguses on pooled võrdsed. Reguleerimise meetod: Eraõiguses kehtib – lubatud on see, mis ei ole keelatud. Avalik õigus- lubatud on see, mis on lubatud. Objektiivne õigus Avalik õigus Eraõigus 1) Riigiõigus 1) Tsiviilõigus 2) Haldusõigus -Asjaõigus 3) Maksuõigus -Võlaõigus 4) Karistusõigus -Perekonnaõigus 5)Menetlusõigus -Pärimisõigus Jne 2) Äriõigus
Kõik kommentaarid