Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Tegevusplaan komposti tootmiseks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuskile oma sorteeritud asju panna või ära saata ?
 
Säutsu twitteris

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Kompostide tootmine ja kasutamine
Tegevusplaan komposti tootmiseks
Iseseisev töö
Tartu 2013

Sisukord


Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kompostide tootmine ja kasutamine Tegevusplaan komposti tootmiseks Iseseisev töö 1
Sissejuhatus 3
Kompostimise lähtematerjalide kogumine 5
Jäätmete kasutamine 5
Lähtematerjali valik 5
Potentsiaalne aia- ja haljastusjäätmete kogus, nende tekkimise ja varumise dünaamika 6
Kogumispiirkond ja kogumisviis 6
Jäätmete vastuvõtmise ja esmase ladustamise kord 8
Vastuvõtu hinna või toorme eest tasustamine 9
Kompostiplatsi planeerimine 10
Käitlusala 10
Kompostimisala 11
Valmistoodangu ladustamine 13
Labor 13
Jäätmeala 13
Kompostimise korraldamine 14
Kompostipartii kvaliteet ja nõuded selle tagamiseks 14
Kompostimise protsessi kvaliteedi mõjutajad , jälgimine ja dokumenteerimine . 18
Valmiskomposti ohutuse ning kvaliteedi seiramine 20
Mida võiks veel jälgida tootmisprotsessil 20
Tööjõu vajadus 20
Komposti turustamine 22
Komposti kvaliteet 22
Pakend ja müük 23
Kasutusotstarve 23
Tarbijad 23
Promotsioon 24
Kokkuvõte 25

Sissejuhatus

Enne asulate teket kasutati iga kui viimne jäätmeosa ära, sest ega jäätmeid kui selliseid ei tekkinudki. Võib julgelt öelda, et siis ei osatud aimata midagi jäätmetest ja nende käitlemisest. Läbi sajandite on kulgenud igasuguste jäätmete koguste suurenemine, aga pole ka imestada, mida aeg edasi, seda rohkem on maakeral inimesi. Mida rohkem aga inimesi, seda rohkem ka tekib erinevaid jäätmeid.
Sajandeid tagasi mõisteti,et pürgi viskamine vette, vabasse loodusesse ei ole hügieeni ja keskkonna seisukohalt targim variant jäätmetest lahti saamiseks. On tekkinud prügimäed, mis sisaldavad loendamatul arvul erinevaid jäätmeid.
Tekib aga taas uus murelaps. Prügilad on massiivsed. Koos on segajäätmed , mille lagunemine võtab sadu aastaid aega, ning kui need isegi on korralikult lagunenud, ei saa neid kuskil kasutada kui ainult ehk prügila enda katmiseks. Kindlasti sisaldavad prügilas olevad jäätmed ohtlikke aineid, võivad reostada põhjavett, seal siginevad erinevad kahjurid , kes levitavad haigusi jne. Prügilates eritub õhku ka prügilagaasi, mis annab oma panuse keskkonna saastamisse.
Kuna maapinda ei ole palju, mida saaks ja võiks kulutada prügilate peale, on leitud uusi väljapääse just taaskasutamise näol. Enda heaks saame kasutada pappi, puitu, aiajäätmeid, haljastusjäätmeid jpm.
Muidugi algab keskkonda säästev eluhoiak meist endist , aga mis saab siis, kui mul ei ole võimalik kuskile oma sorteeritud asju panna või ära saata? See ongi põhjus, kus tulevad mängu ettevõtted, kes võiksid pakkuda enda poolset teenust, et me võiks saada lahti enam mitte vajalikest jäätmeist.
Meie töös on valitud taaskasutusse võetavateks jäätmeteks puu- ja põõsaoksad, rohimis-, niitmis- ja riisumisjäägid, puulehed , lilled jne. Orgaanilise materjali valisime põllumajanduslikel eesmärkidel, saamaks antud komposte seal ära kasutada, kas väetisena, kasvusubstraadi koostisosana või muu sellisena.

Kompostimise lähtematerjalide kogumine

Jäätmete kasutamine

EL direktiividest ja jäätmeseadusest tulenevad on prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete koguste vähendamine ja kohalikele tingimustele vastava jäätmekäitlussüsteemi väljaarendamine üks põhi eesmärke. Jäätmeseadus on määranud jäätmete taaskasutamistoimingud, millest kõige alternatiivseim ongi taaskasutamine ise. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille alla kuulub ka kompostimine kui jäätmete bioloogiline ringlussevõtt ning seda tuleb eelistada jäätmete ladestamisele. Alates aastast 2004 võeti vastu seadus, kus tuli alustada orgaaniliste jäätmete kogumisega. 2008 aastast alates ei lubata otseselt prügilatesse ladestada biojäätmeid. Jäätmeseaduses on öeldud , et prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013. ja üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020. On oluline, et taaskasutus muutuks efektiivsemaks.

Lähtematerjali valik

Prügilad võtavad ladustamisele vaid liigiti sorditud või töödeldud olmejäätmeid. See tähendab, et aia- ning haljastusjäätmed tuleb eraldi koguda ning neid ei tohi panna olmeprügi konteineritesse. Kui aia- ja haljastusjäätmed visatakse olmeprügiga samasse konteinerisse siis ei ole neid hiljem võimalik taaskasutusse suunata.
Meie soovime oma töös määratleda aia- ning haljastusjäätmete kogumise ning kompostimise.
 Viimati nimetatud jäätmed koosnevad:
  • Puu- ja põõsaoksad
  • Rohmis-, niitmis- ja riisumisjäägid
  •  Puulehed (sügisesed)
  • Kalmistujäätmed (v.a küünlad, kunstpärjad, -lilled)
  • Lilled ja nende muld (nii toa- kui õuelilled)
Nende hulgas ei tohi olla­ olmeprügi, töödeldud puitu, ohtlikke jäätmeid, tuhka , tolmuimejakotte, köögi- ja sööklajäätmeid, klaas-, plast -, metallpakendeid jm. 
Antud jäätmed valisime seepärast, et sellega saame anda panuse keskkonnasäästlikkusele. Prügilad ei pea pead vaevama antud biojäätmetega, aitame vähendada kulutusi jäätmekäitlusele. Saame suunata jäätmed taas ringlusesse. Antud jääkidest tehtud kompost on hea taimedele ning mulla toitainete sisalduse tõstmiseks. Mulla mikroorganismid liiguvad kompostiga rikastatud mulle struktuuri, parandades seeläbi mikrobioloogilist keskkonda. Samuti parandab kompost taimede kasvukiirust, haiguskindlust ja veesidumisvõimet. Kasutades komposti saame vähendada ka mineraalväetiste kasutamise vajadust.

Potentsiaalne aia- ja haljastusjäätmete kogus, nende tekkimise ja varumise dünaamika

Tartu linnas ei ole korraldatud jäätmeveoga biolagunevate jäätmete kogumine. Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kogumisring linna haljasaladelt toimub kevadeti ja sügiseti, samuti on elanikel aastaringselt võimalus väikeses koguses haljastusjäätmeid üle anda keskkonnajaamadesse. Riikliku jäätmestatistika kohaselt koguti liigiti 2005. aastal kokku 3094 t, 2006. aastal 629 t ja 2007. aastal 708 t biolagunevaid jäätmeid. 2008. a suurenes kokku kogutud biolagunevate jäätmete hulk oluliselt, kokku koguti 1054 t.
2008 aastal läbiviidud uuringu tulemuste kohaselt moodustab biojäätmete (köögi,- aia- ja muud biojäätmed ) sisaldus olmejäätmetes Eesti keskmise kohta 35,7%. Sealjuures enamuse moodustasid köögijäätmed (peamisest toidujäätmed ) 29,5%, järgnesid aiajäätmed 5,1% ja muud biojäätmed 1,1%.
Keskmiselt on aastas võimalik koguda aia- ja haljastusjäätmeid Tartust ja selle ümbrusest 300 tonni. Täpset hinnangut antud jäätmete kogunemisele on raske anda, sest aastati on need kogused olnud vägagi erinevad.
Meie plats hakkaks hinnanguliselt mahutama 200 t.

Kogumispiirkond ja kogumisviis

Kogumise piirkonnaks on meil Tartu linn ning linna lähistel asuvad vallad (Joonis 1.). Täpsemalt kogume parkide, koduaedade, surnuaedade jm alade jäätmeid.
Kogumine toimub Raadi lennuväljal asuvale betoonpinnasele, kuhu saavad inimesed ise tuua enda transpordiga materjale. Vastuvõtt kompostijaamas toimub samuti alates kevadest kuni sügiseni, nädalas 2 korda. Vastuvõtupäevad on nädalavahetustel (3-5h). Pakume ka võimalust tellida äraveo teenus läbi väikeveoki või konteineri tellimise. Konteinereid saab tellida kahes mõõdus 8 ja 10 m3 suuruseid vastavalt vajadusele. Korraldame ka jäätmeringe kevadel, suvel ja sügisel, andes sellest eelnevalt teada meedias või muul viisil.
Joonis.1 Tartu linna ja linna ümbruses asuvad potentsiaalsed vallad.

Jäätmete vastuvõtmise ja esmase ladustamise kord


Aia- ja haljastusjäätmete koorma saabumisel, suunatakse see kõigepealt kaalule, kus pannakse kirja koormamass ja teostatakse visuaalne kontroll veendumaks, et koorem ei sisaldaks prügi. Järgnevalt vaadatakse üle ja täidetakse kõik vajalikud dokumendid .
Kui koormat vastu ei võeta siis väljastab jäätme vastuvõtja ametliku dokumendi, kus on kirjas järgnevad puntkid:
1) jäätmete vastuvõtmisest keeldumise kuupäev ja kellaaeg ;
2) jäätmete
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Tegevusplaan komposti tootmiseks #1 Tegevusplaan komposti tootmiseks #2 Tegevusplaan komposti tootmiseks #3 Tegevusplaan komposti tootmiseks #4 Tegevusplaan komposti tootmiseks #5 Tegevusplaan komposti tootmiseks #6 Tegevusplaan komposti tootmiseks #7 Tegevusplaan komposti tootmiseks #8 Tegevusplaan komposti tootmiseks #9 Tegevusplaan komposti tootmiseks #10 Tegevusplaan komposti tootmiseks #11 Tegevusplaan komposti tootmiseks #12 Tegevusplaan komposti tootmiseks #13 Tegevusplaan komposti tootmiseks #14 Tegevusplaan komposti tootmiseks #15 Tegevusplaan komposti tootmiseks #16 Tegevusplaan komposti tootmiseks #17 Tegevusplaan komposti tootmiseks #18 Tegevusplaan komposti tootmiseks #19 Tegevusplaan komposti tootmiseks #20 Tegevusplaan komposti tootmiseks #21 Tegevusplaan komposti tootmiseks #22 Tegevusplaan komposti tootmiseks #23 Tegevusplaan komposti tootmiseks #24 Tegevusplaan komposti tootmiseks #25
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaana213 Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

226
pdf
Haljasalade kasvupinnased ja multsid
1072
pdf
Logistika õpik
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
114
doc
Laondus ja veokorraldus
77
doc
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
105
doc
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
192
pdf
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun