50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
assyk
Õppematerjali autor
3. Ökonoomsuse printsiip Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Kindlasti tuleb arvestada õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otseste kulutustega , mis jagunevad: · riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike, prokuröride, politseinike jne. palkadeks; hoonete ehitamiseks ja ülalpidamiseks; sisustuseks jne., · õiguslike vaidluste poolte kulutused advokaatidele, isiklikud ajakulud jne. Teiselt poolt tuleb kindlasti arvestada ekslike otsustega põhjustatud kahjusid nn. vea hinda. Need on kulutused, mida põhjustab ebaõige otsuse tegemine. Vähendada on vaja otseste kulutuste(OK) ja vea hinna(VH) summat. Eesmärgiks peaks olema: min sum (OK+VH)
on selgelt näha kuidas teised printsiibid muudavad seaduslikkuse printsiibist tulenevaid nõudeid. 3. Ökonoomsuse printsiip Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Kindlasti tuleb arvestada õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otseste kulutustega, mis jagunevad: · riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike, prokuröride, politseinike jne. palkadeks; hoonete ehitamiseks ja ülalpidamiseks; sisustuseks jne., · õiguslike vaidluste poolte kulutused advokaatidele, isiklikud ajakulud jne. Teiselt poolt tuleb kindlasti arvestada ekslike otsustega põhjustatud kahjusid nn. vea hinda. Need on kulutused, mida põhjustab ebaõige otsuse tegemine. Vähendada on vaja otseste kulutuste(OK) ja vea hinna(VH) summat. Eesmärgiks peaks olema: min sum (OK+VH)
tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega ning sotsiaalsete garantiidega. Oluline on ka kohtunike sõltumatus kohtusüsteemi siseselt. Kohtu koosseis peab olema sõltumatu teistest kohtunikest, kohtunik ei ole seotud teiste kohtunike tehtud otsustega. Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni. Nii näiteks saab kohtunikuks taotleda isik, kes on omab magistrikraadi õigusteaduses. Haridus- ja enesetäiendamise nõuded on ka teistel isikutel, kes kuuluvad õiguskaitsesüsteemi. Süütuse presumptsiooni printsiip PS §-s 22
Siret Tammela EESTI KOHTUKORRALDUS Referaat Õiguse alustes Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik......................................................................................... 1.3 Riigikohus......................................................................................................................... 1.4 Maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimees.......................................
Õigusemõistmise funktsioon PS-i kohaselt võib kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka võib lugeda (T.Annuse Riigiõiguse, Juura 2006 järgi): Avaliku võimu kontrolli (PS § 15) Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine, st isiku õigus esitada kohtusse kaebus (vaidlustada) täidesaatva võimu üksikakti või toimingu peale. Põhiseaduslikkuse järelevalve (PS § 15) See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus (PS § 149 lg 3). Oma roll on põhiseaduslikkuse järelevalvel siiski ka harilikel kohtutel, kes peavad hindama, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas PS-ga või mitte. Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi
Viimastel aastatel on Eestis taas tekkinud intensiivne debatt prokuratuuri sõltumatuse ja vastutuse teemadel. Ajuti on need vaidlused läinud küllaltki tuliseks ja lisaks rikkalikele meediakajastustele on pro- kuratuur viimasel ajal mitu korda tõusnud nüüd juba otseselt poliitiliste debattide, ja julgeks ka öelda, et rünnakute objektiks, mis on päädinud näiteks nõudega taastada prokuratuuri üle tsiviilkontroll ja moodus- tada parlamendis vastav erikomisjon.*3 Seetõttu kerkib paratamatult küsimus, kas Eesti prokuratuurisüsteemi ülesehitusel on tehtud mingeid vigu. Kuigi meil toimuv arutelu võibki esmapilgul tunduda üksnes Eesti põhjustest tingitud, siis probleemi rahvusvahelisest aspektist vaadates see nii ei ole. Täna toimub paljudes Euroopa riikides ja rahvusvahelistes
Õiguskaitseasutuste süsteem Professor Jaan Ginter Näituse 20-214 E-mail: [email protected] NB! Seminarist puududes: kirjutada vähemalt kolme A4 leheküljepikkune essee. Kevadel arvestus: essee – vastus kolmele küsimusele vähemalt üks A4. Kasutatavad materjalid: Loengute materjalid EV PS Kohtute seadus Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Prokuratuuriseadus Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused.
3) Ökonoomsusprintsiip – Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Kõigepealt vaadelgem, milliste kulutustega tuleb arvestada. Kindlasti tuleb arvestada õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otseste kulutustega. Need jagunevad a) riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike, prokuröride, politseinike jne. palkadeks; hoonete ehitamiseks ja ülalpidamiseks; sisustuseks jne., b) õiguslike vaidluste poolte kulutused advokaatidele, isiklikud ajakulud jne. Teiselt poolt tuleb kindlasti arvestada ekslike otsustega põhjustatud kahjusid nn. vea hinda. Need on kulutused, mida põhjustab ebaõige otsuse tegemine. Vähendada ei ole vaja mitte, kas ainult otseseid kulutusi või ainult vea hinda, vaid nende summat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid