Teema: Naftasaadused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

pdf

Kütused ja määrdeained - I arvestuse kordamisküsimuste vastused

Kütuste teke, omadused. Tahked kütused ja gaaskütused 1. Mis on kütus ja mis eesmärgil teda kasutatakse? Mis tingimusi peavad kütuseks kasutatavad ained täitma? Kütus e kütteaine on süsivesinikke sisaldav põlevaine, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. 2. Kuidas liigitatakse kütuseid? (agregaatolekult, päritolult) a)tahke, vedel, gaasiline b) looduslik, tehislik 3. Mis on kütuste põletamise eesmärk? Mis tingimused peavad olema täidetud, et põlemine toimuks? (tule tetraeeder) Kütuseid, nii tahkeid kui vedelaid, põletatakse energia saamise eesmärgil. Oxygen ­ hapnik, heat ­ kuumus, fuel ­ kütus, chain reaction ­ ahelreaktsioon. 4. Missugusel viisil võib põlemisprotsess toimuda? leegitsemine, hõõgumine, plahvatus 5. Kirjelda põlemissaadusi, kui kütus koosneb süsinikust, vesinikust, lämmastikust, väävlist ja mineraalsooladest. (täielik ja mittetäielik põlemine) Kütuse täielikul põlemis

Kütuse ja põlemisteooria

16

pptx

Kütused

Kütused Kütused on põlevained, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadme- tes.  Kütused jagunevad agregaatolekult: · Tahked kütused ­ puit, põlevkivi, kivisüsi, turvas jms. · Vedelkütused ­ mootoribensiin, diislikütus, biodiislikütus, bioetanool, reaktiivmootori kütus jm. · Gaaskütused ­ vedelgaas, maagaas (surugaas) Sisepõlemismootorites, reaktiivmootorites ja gaasiturbiinseadmetes kasutatakse vedel- või gaaskütuseid. Automootorites kasutatakse põhiliselt mootoribensiinivõi diislikütust. Viimastel aastatel leiab järjest enamat kasutamist biodiislikütus ja bioetanool. Neid kasutatakse enamasti segus tavakütustega. Biodiislikütust saab kasutada osades mootorites ka puhtalt. Gaaskütused on mootorikütustena kasutusel, kuid mitte väga levinud. Tahkeid kütuseid mootorikütusena tänapäeval ei kasutata. Mootorikütuseid liigitatakse toormest ja selle töötlemisviisist

Füüsika

3

docx

Nafta

Kui naftat kuumutada, eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid, seejärel veidi kõrgemal temperatuuril keevad ühendid jne. Keemistemperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks. Keskmine nafta annab destilleerimisel kuni 15% bensiini, kuni 20% petrooleumi, kuni 20% diislikütust ja ligi 50% masuuti. Masuut on atmosfäärirõhul läbi viidud destilleerimise jääk. Seda kasutatakse ka katlakütusena. Destilleerimisel ja töötlemisel moodustunud naftasaadused ei kõlba kohe kasutada mootorikütuste valmistamiseks. Nad sisaldavad mitmesuguseid segavaid lisandeid. Lisandite eraldamist nim. rafineerimiseks. Umbes 80 ­ 90% naftasaadustest põletatakse igat laadi kütusena. Kõige tähtsamad saadused ja nende raksendused on järgmised: Gaaskütused 1.Naftagaas on nafta töötlemise kõrvalsaadus,mida kasutatakse kütusena naftatöötlemistehases. 2.Vedelgaas koosneb propaanist ja butaanidest. Kasutatakse kütteks ja ka mootorikütusena. Vedelkütused 1

Keemia

3

docx

Mootori kütused keemia

Mootori kütused (keemia) Omadused: - Nafta on õlitaoline põlev vedelik, värvusega helepruunist kuni mustani. - Vees ei lahustu ja veest kergem, seega tuleb pinnale - Vette sattudes katab pinna väga õhukese kihina- oht veeloomadele ! Koostis : - Koostiselt keerukas süsivesinike segu - Alkaanid - Erinevaid ühendeid on ca 1000 - Erinevate leiukohtade nafta on erineva koostsega Koostis. Töötlemine : - Puudub kindel keemistemperatuur, miks? - Keemistemperatuuride asemel räägime keemispiiridest - Kuumutamisel eralduvad koostisained kt0 suurenemise järjekorras - Eralduvad koostisained jaotatakse fraktsioonidesse. - Bensiinis (5-9 süsiniku aatomit) - Ligroiin ­ (150-240 C) (c8-C14) Reaktivlennuki, raketikütus - Diiselkütus ­ (240-360 C ) , (c12 ­ c16 ) - Solaarõli ­ (300-410C) (c14-c20) raske diiselkütus, kütteõli - Masuut ­ fraktsioneerimisjääk , määrdeõlid , parafiin - G

rekursiooni- ja keerukusteooria

3

doc

Nafta

NAFTA 1. Kütused Kütuseid kasutatakse energia saamiseks. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks looduslik kütus tehiskütus tahkekütus kivisüsi, põlevkivi turbaprikett, koks vedelkütus nafta bensiin, kütteõli gaaskütus maagaas generaatorigaas Olemas on taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi. Need moodustusid pikaajaliste ningeriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused ­ sõnnik, põhk. Taastuvate kütuste osakaal tänapäeva ühiskonna energiabilansis on tühiselt väike. Kütused, v.a tuumak�

Keemia

11

doc

Nafta uurimistöö

"NAFTA" Uurimistöö  2 Sisukord SISUKORD.............................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................2 NAFTA TÖÖTLEMINE...........................................................................................3 NAFTA LEIDUMINE............................................................................................... 4 MOOTORIKÜTUSED............................................................................................. 6 KESKKONNAPROBLEEMID.................................................................................7 MOOTORIKÜTUSTE HIND....................................................................................7 MOOTORIKÜTUSTE JÕUDMINE EESTISSE..............................

Keemia

3

doc

Nafta

naftabensiin. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid, mis annavad vähekvaliteetse bensiini. Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovivate reaktsioonide suunas. Selle kõige olulisem alaliik on karalüütiline reformimine, mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenud ahelaga või ka tsüklilisteks ühenditeks. Destilleerimisel ja töötlemisel moodustunud naftasaadused ei kõlba kohe kasutada mootorikütuste valmistamiseks. Nad sisaldavad mitmesuguseid segavaid lisaneid. Lisandite eraldamist nimetatakse rafineerimiseks. 5. Autokütus Autodes kasutatakse diiselmootoreid või bensiini- ehk ottomootoreid. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumendab kütuse süttimistemperatuurist kõrgemale. Sobival hetkel pritsitakse silindrisse portsjon kütust. See süttib, põlemisgaasid tõukavad kolbi ja mootor teeb tööd

Keemia

4

doc

Nafta

Lisalugemine: Nafta NAFTA 1. Kütused Kütused Looduslik kütus Tehiskütus Kivisüsi, põlevkivi, nafta, Turbabrikett, koks, bensiin, maagaas kütteõli, generaatorigaas Vahet tehakse taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. · Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, näiteks nafta, kivisüsi, põlevkivi ning ka turvas, mis taastub nii aeglaselt, et seda ei saa nimetada taastuvaks maavaraks. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ja eriliste geoloo

Keemia

Kommentaarid (0)