Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Teema 4. Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed
Käesolev tekst on osa abistavast j a täiendavast loengumaterj alist dots . Mihhail Pikkovi loengukonspekti j uurde õppeaines " Elektroonika alused".
M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad ( http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf ; lk. 8...10 ja 42...51): - Valgusdiood - Fotodiood - Fototakisti - Fototransistor - Fototüristor - Optronid - Infoesitusseadmed: elektronkiiretoru , vedelkristallpaneel, plasmapaneel, elektroluminestsentspaneel
Käesoleva teksti sisujaotus: 4.1 Optoelektroonika mõiste ja sinna kuuluvate seadiste liigitus 4.2 Valgustundlikud seadised 4.2.1 Fotoefekti liigid 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti 4.2.2.2 Fotodiood 4.2.2.3 Fototransistor 4.2.2.4 Fototüristor 4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised 4.2.3.1 Vaakuumfotoelement e. fotorakk 4.2.3.2 Fotokordisti 4.3 Valgust emiteerivad seadised 4.3.1 Hõõglamp ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.2 Huumlamp ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.3 Vaakuumluminestsentsindikaator 4.3.4 Valgusdiood ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.5 Laserdiood 4.3.6 Plasmapaneel 4.3.7 Elektroluminestsentspaneel 4.3.8 Elektronkiiretoru 4.4 Optronid 4.5 Valguskiirgust mõjutavad seadised 4.5.1 Vedelkristallid ja LCD- paneel
Kasulik meelde jätta: - Valgusdioodid - Optronid, kõige kiiretoimelisem optron - Elektronkiiretoru - Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused.
Elektroonika alused. Teema 4 ­ Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed
1 (43) 4.1 Optoelektroonika mõiste ja optoelektroonsete seadiste liigitus Optoelektroonika on elektroonika haru, mis tegeleb valgussignaalide elektrilisteks (ja vastupidi) muundamise teooriaga ning selle rakendamisega infotöötlus-, infosäilitus- ja infoedastussüsteemides.
Valgus on laiemas tähenduses sama mis optiline kiirgus. Kitsamas tähenduses mõeldakse valguse all nähtavat valgust.
Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 10 nm...1 mm, hõlmates infrapunase, nähtava ja ultraviolettkiirguse.
Infrapunane kiirgus on silmale nähtamatu elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,77 mm...1 mm. Sellest pikema lainepikkusega elektromagnetlained kuuluvad raadiolainete hulka.
Nähtav valgus on optiline kiirgus (elektromagnetkiirgus) lainepikkuste vahemikus 380...770 nm, mis vahetult tekitab inimsilmas nägemisaistingu. Inimese silma valgustundlikkus on maksimaalne lainepikkusel umbes 550 nm (roheline valgus); tundlikkus langeb nullini lainepikkustel 770 nm (infrapunane piir) ja 380 nm (ultraviolettpiir).
Ultraviolettkiirgus on silmale nähtamatu elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus u. 10...380 nm. Sellest lühema lainepikkusega on röntgenkiirgus ja gammakiirgus .
Optoelektroonsed seadised võib liigitada järgmiselt:
- valgustundlikud seadised; - valgust emiteerivad seadised; - optronid, milles on ühendatud valgust emiteeriv seadis ja valgustundlik seadis; - valguskiirgust mõjutavad seadised (LCD- paneelid ).
Optoelektroonika teemal sõna võttes kasutatakse sageli mõistet `fotoelement', mille tähendus on ebamäärane. Üldmõistena võib `fotoelement' tähendada fotoelektrilist seadist, mille töö põhineb fotokatoodi või pooljuhi valgustamisel tekkival fotoefektil. Esimesel juhul on tegemist välisfotoefektiga, teisel juhul sisefotoefektiga.
Elektroonika alused. Teema 4 ­ Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed
2 (43) Joonis 4.1. Elektromagnetiline spekter [ http://en.wikipedia.org/wiki/Electromagnetic_spectru m]
4.2 Valgustundlikud seadised Valgustundlike seadiste töö põhineb sise- või välisfotoefektil.
4.2.1 Fotoefekti liigid Sisefotoefekt (sisemine fotoefekt ) on elektromagnetkiirguse mõjul toimuv elektronide energiatasemete ümberjaotumine pooljuhtides ja dielektrikutes, mis avaldub fotojuhtivuse või fotoelektromotoorjõu kaudu.
Fotojuhtivus on aine elektrijuhtivuse muutumine optilise kiirguse (elektromagnetkiirguse) toimel. Fotojuhtivust põhjustab elektromagnetkiirguse
Elektroonika alused. Teema 4 ­ Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed
3 (43) neeldumisega kaasnev elektronide jaotuse muutumine pooljuhis või dielektrikus; p-n siirde olemasolu ei ole siin vajalik. Fotojuhtivusel põhineb näiteks fototakistite töö.
Ventiilfotoefekt on sisefotoefekt pn-siirde tõkkekihis, mis avaldub foto- elektromotoorjõu tekkimisena kahe pooljuhi kokkupuutepinna või pooljuhi ja metalli kokkupuutepinna valgustamisel. Ventiilfotoefektil põhineb fotodioodide ja päikesepatareide töö.
Välisfotoefekt e. fotoelektroniemissioon on elektronide väljumine ainest elektromagnetkiirguse toimel. Välisfotoefekt on kvantnähtus: selleks et fotoelektron ainest väljuks, peab temas neelduma footon e. valguskvant e. elektromagnetvälja kvant . Välisfotoefekti rakendatakse vaakuumfotoelementides ja ioonfotoelementides ning fotokordistites.
4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised
4.2.2.1 Fototakisti Fototakistid põhinevad sisefotoefektil, mis avaldub pooljuhi elektrijuhtivuse muutumisel valguse toimel ergastuvate elektronide ja aukude tõttu.
Fototakisti on kahe elektroodiga pooljuhtfotoelement, mille elektrijuhtivus sõltub seadisele langeva kiirguse intensiivsusest ja spektrist. Fototakistite omadused sõltuvad temperatuurist, neil on suur eritundlikkus (mitusada mA/(V*lm)) ja suur ajakonstant (0,01...10 ms), mittelineaarne valguskarakteristik ja suur müratase. Neid kasutatakse kiirgusdetektoritena (sensoritena) automaatreguleerimissüsteemides jm.
Fototakisti koosneb klaasplaadist, millele on kantud õhuke pooljuhi kiht. Pooljuhi kahele vastasküljele on kinnitatud metallelektroodid. Pliisulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt infrapunasele kiirgusele. Vismutsulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt kiirgusele, mille lainepikkus asub infrapunase ja nähtava valguse spektriala piiril. Kaadmiumsulfiidist fototakisti on kõige tundlikum nähtavale valgusele .
Joonis 4.2. Fototakisti ehitus, tingmärk ja väliskuju [5]
Elektroonika alused. Teema 4 ­ Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed
4 (43) Valgustamata fototakisti takistus on eri tüüpidel kümnetest kW kuni sadade MW, sõltudes oluliselt temperatuurist. Valgustamisel võib takistus väheneda mitme suurusjärgu võrra. Fototakisti iseloomulik parameeter eritundlikkus on fotovoolu tugevus valgusvoo ühiku kohta pingel 1 V.
Pikkov lk 45
Pikkov lk 46
Elektroonika alused. Teema 4 ­ Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed
5 (43) 4.2.2.2 Fotodiood Fotodiood on pooljuhtdiood , mille parameetrid sõltuvad pn-siirde valgustatusest. Fotodioodi tundlikkus oleneb valguse lainepikkusest. Tundlikkus on suurim tavaliselt infrapunases spektrialas.
Fotodiood on pooljuhtdiood, mille pn-siirde piirkonda langev valgusvoog tekitab seal laengukandjaid ( elektron -auk- paare ). Siirde elektriväli eraldab tekkinud elektronid ja augud nii, et viimased kogunevad p-kihti, elektronid aga jäävad n-piirkonda. Seetõttu tekib dioodi viikude vahel potentsiaalide vahe mida nimetatakse fotoelektro- motoorjõuks. Seda saab kasutada fotovoolu tekitamiseks dioodiga ühendatud koormustakistis R (joonis 4.3 a). Antud juhul töötab diood fotogeneraatorina.
Fotodioode saab kasutada ka fotomuundurina koos välise toiteallikaga, mille pinge rakendatakse dioodile tõkkesuunas (joonis 4.3 b). Valgustuse puudumisel läbib dioodi nõrk vastuvool IR (pimevool). Siirdele langeva valguse mõjul tema juhtivus suureneb ning vastavalt tugevneb ka teda läbiv üldvool. Vool kasvab seda enam, mida tugevam on valgusvoog. Selles reziimis on inerts väga väike ja fotodioodi saab kasutada väga kiirete (isegi nanosekundiliste) valgusmuutuste registreerimiseks. Seejuures on voolu muutused praktiliselt lineaarses sõltuvuses valgustustugevusest.
Joonis 4.3. Fotodioodide lülitusviisid: (a) fotogeneraatorina; (b) fotomuundurina [2].
Kuna fotodioodi vastuvool kasvab valgustustiheduse kasvades küllalt lineaarselt, siis on võimalik kasutada teda näiteks valgustustiheduse mõõtmiseks (luksmeetrid). Fotodioodi pinge-voolu tunnusjoon on toodud joonisel 4.4.
Joonis 4.4. Fotodioodi pinge-voolu tunnusjooned [2].
Elektroonika alused. Teema 4 ­ Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed
6 (43) Fotovoolu võimendamiseks tuleb tema väljundisse ühendada võimendi, milleks reeglina kasutatakse operatsioonivõimendit. Sageli on vajalik võimendi selline lülitus, et ta toimiks voolu-pinge muundurina.
Lisaks tavalistele pn- siirdega fotodioodidele toodetakse pin-struktuuriga dioode, kus p- ja n-kihi vahel on õhuke väikese omajuhtivusega i-kiht. Sellised fotodioodid on märksa kõrgsageduslikumad, tajudes valguse muutust mõne nanosekundi jooksul.
Kiiretoimelised on ka Schottky barjääriga fotodioodid. Väga nõrga valgussignaali korral kasutatakse laviinfotodioode. Nende npip-struktuuris on i-kiht täielikult vaesunud ( vastupinge piisavalt tugev) ning seal toimib tugev elektriväli, mis suurendab
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #1 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #2 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #3 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #4 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #5 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #6 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #7 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #8 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #9 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #10 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #11 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #12 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #13 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #14 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #15 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #16 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #17 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #18 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #19 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #20 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #21 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #22 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #23 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #24 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #25 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #26 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #27 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #28 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #29 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #30 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #31 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #32 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #33 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #34 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #35 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #36 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #37 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #38 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #39 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #40 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #41 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #42 Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed #43
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aadu Petrov Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Mõisted

käesolev tekst, 1 vaakuumfotoelement, valgusdioodid, teema 4, optoelektroonika, infosäilitus, optiline kiirgus, infrapunane kiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiirgus, fotojuhtivus, ventiilfotoefekt, välisfotoefekt, välisfotoefekt, fototakisti, kahele vastasküljele, kaadmiumsulfiidist fototakisti, fotodiood, fotodiood, fotodioodi pinge, fotodioodi pinge, kiiretoimelised, metallalusel, fototransistori väljundtunnusjooned, darlington, fotokatood, fotorakk, elektronkordisti, elektronkordistit, ühes kestas, põhiandmed, lainepikkuse ala, läbilöögi vältimiseks, valmistatavaid juhtskeeme, laserdioodis, laserdioodi struktuur, valguskiirguse tekkimiseks, nivoojuhtivustsoon, huumlambid, ioonseadised, gaaslahendus, gaaslahenduse eriliigid, neoonlambid ne, huumlambi pinge, huumlambi pinge, vaakumluminestsents, elektronlamp, vaakumluminestsents, töötemperatuur, seadise tööks, luminestsents, elektroluminestsents, fotoluminestsents, paneeli tööpingeks, elektronkiiretoru, leiutatud elektronkiiretoru, füüsika kursusest, valgusandlikkus, elektronide kiirus, ülemine sageduspiir, kineskoopideks, ülekandmiseks, tugevuse tagamiseks, igale värvusele, kiirgustasemed, optron, kiirguriks, optronites, kiirgusallikaks, dioodoptroni vooluülekandetegur, fototransistorid, ümberlülitamiskiirus, kiudoptika, analoog, kiu läbimõõt, valguslainejuhi ehitus, klaaskiud, jämedamad, mittelineaarsuse tõttu, vastuvõtjate põhielemendiks, lähi, paljukanalilise valguslainejuht, mõnel indikaatoritüübil, vedelkristallid, lcd, sellistel indikaatoritel

Sisukord

  • Käesoleva teksti sisujaotus
  • Kasulik meelde jätta
  • Optoelektroonika
  • Valgus
  • Optiline kiirgus
  • Infrapunane kiirgus
  • Nähtav valgus
  • Ultraviolettkiirgus
  • Sisefotoefekt
  • Fotojuhtivus
  • Ventiilfotoefekt
  • Välisfotoefekt
  • Fototakistid
  • Fotodiood
  • Fototransistor
  • Fototüristor
  • Vaakuumfotoelemendid
  • Elektronkordisti
  • Valgusdiood
  • Kiirguse värvuse
  • Valgusdioodindikaatorid
  • Laserdioodis
  • Hõõglambi
  • Hõõgindikaatorid
  • Huumlambid
  • Ioonseadised
  • Huumlahendusindikaatorid
  • Vaakumluminestsents-indikaatorites
  • [ http://hem.passagen.se/communication/vfd.html ]
  • Luminestsent
  • Elektroluminestsentspaneelide
  • Elektronkiiretoru
  • Elektronkiiretorud
  • Hälvitussüsteem
  • Fokuseerimissüsteemis
  • Hälvitussüsteemid
  • Elektrostaatilises hälvitussüsteemis
  • Ühistelgsed mähised ühendatakse järjestikku
  • Ekraanid
  • Valgusandlikkus
  • Järelhelenduse kestus
  • Helenduse värvus
  • Kineskoopideks
  • Aukmaskiga
  • Pilumaskkineskoobis
  • Kuvaritorud
  • Optron
  • Fototakistiga optroneid
  • Fotodioodist ja valgusdioodist
  • Fototransistorid
  • Türistoroptronid
  • Kiudoptika
  • Sisemist suure murdumisnäitajaga kihti
  • Saatja
  • Vastuvõtjate
  • Vedelkristallindikaatorite
  • Vedelkristallid
  • Läbiva valguse indikaatorites
  • Peegelindikaatoreis
  • Ehituselt
  • VEDELKRISTALLINDIKAATOR
  • Läbipaistev
  • Klaasplaat
  • Vedelkristalli
  • Polarisatsioonikile
  • Esielektrood
  • Tagaelektrood
  • Raivo PÜTSEP
  • ELEKTROONIKA
  • Ristpolarisaatoritega LCD
  • LCD-indikaatorite eeliseks

Teemad

  • Teema 4. Optoelektroonika elemendid ja
  • infoesitusseadmed
  • allteemad
  • Käesoleva teksti sisujaotus
  • Kasulik meelde jätta
  • Optoelektroonika mõiste ja optoelektroonsete
  • seadiste liigitus
  • valgustundlikud
  • valgust emiteerivad
  • optronid
  • valguskiirgust mõjutavad seadised
  • fotoelement’
  • Valgustundlikud seadised
  • Fotoefekti liigid
  • fotoelektromotoorjõu
  • aine elektrijuhtivuse muutumine
  • foto
  • elektromotoorjõu
  • fotoelektroniemissioon
  • Sisefotoefektil põhinevad seadised
  • Fototakisti
  • Pliisulfiidist
  • Vismutsulfiidist
  • Kaadmiumsulfiidist
  • eritundlikkus
  • Fotodiood
  • fotoelektro
  • motoorjõuks
  • fotogeneraatorina
  • fotomuundurina
  • fotodioodi saab kasutada
  • väga kiirete (isegi nanosekundiliste) valgusmuutuste registreerimiseks
  • pin-struktuuriga dioode
  • Schottky barjääriga fotodioodid
  • laviinfotodioode
  • päikesepatareid
  • ventiilfotoelemendid
  • Fototransistor
  • Fototüristor
  • LTT - Light Triggered Thyristor
  • tüürvooluna toimib fotovool
  • Välisfotoefektil põhinevad seadised
  • Vaakuumfotoelement
  • ioonfotoelemendid
  • Fotokatood
  • Fotokordisti
  • fotokordistiks
  • avalanche-fotodioodid
  • Valgust emiteerivad seadised
  • Valgusdiood
  • LED - Light Emitting Diode
  • Valgusdiood ei talu kõrget vastupinget ning
  • mõni valgusdiood talub vastupinget ainult 5 V
  • LED-display
  • tärkideks
  • dešifraatoreid
  • Laserdiood
  • injektsioonlaseris
  • LASER- Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation
  • koherentne
  • stimuleeritud rekombinatsioone koos
  • kvantide ehk footonite eraldumisega toimuks rohkem kui kvantide neeldumisi
  • pärivoolu tihedusega vähemalt 5 A
  • siirde ristlõike 1 mm2 kohta
  • pöördhõive
  • optiline resonaator
  • Hõõglamp ja sellel põhinevad indikaatorseadised
  • signaallambid
  • Huumlamp (neoonlamp) ja sellel põhinevad
  • indikaatorseadised
  • neoonlambid
  • huumlahendus
  • gaaslahendusseadised
  • Gaaslahendus
  • sõltuvaks
  • sõltumatuks
  • Huumlahendus
  • nixie tube
  • Nixie
  • perimental No. 1
  • Vaakumluminestsents-indikaatorid
  • Vacuum Fluorescent Display - VFD
  • otseküttega katood
  • anoodid
  • võre
  • Plasmapaneel
  • PDP = Plasma Display Panel
  • elektromagnetiliste häirete
  • Elektroluminestsentspaneel
  • Elektroluminestsents
  • Fotoluminestsents
  • indikaatorite
  • LCD-paneelide
  • tagavalgustusena
  • Elektronkiiretoru
  • inertsivaba elektronkiire
  • elektronkiiretoru e. Brauni toru
  • cathode ray tube, CRT
  • Elektronkahur
  • fokuseerimissüsteemist
  • elektronoptika
  • deflection
  • magnetiliseks hälvitamiseks
  • energiatarve suurem
  • kergem saavutada suuri
  • hälvitusnurki
  • valgusandlikkus, järelhelenduse kestus ja helenduse värvus
  • sekundaaremissioon
  • ruumilaeng
  • Ostsilloskoobitorud
  • ülemine sageduspiir
  • mitme kiirega ostsilloskoobitorusid
  • Mustvalgekineskoobid
  • eranditult magnetilist
  • hälvitussüsteemi
  • homogeense magnetvälja saamiseks
  • kiirendusanoodiga
  • teravduselektroodiks
  • Värvikineskoobid
  • kolme põhivärvi
  • green
  • võrdkülgse
  • kolmnurga tippudes
  • elektronikahurit ühes
  • horisontaalreas
  • pilumask
  • kineskoopide eriliigiks
  • kiirguse ja ka kujutise
  • teravuse erinõuded
  • kiirgab infrapunast, raadio- ja röntgenkiirgust
  • elektrostaatilist välja
  • Low Radiation
  • Optronid
  • signaalide edastamiseks galvaaniliselt
  • kontaktivabaks
  • peegeloptronid
  • lineaarseid optroneid
  • väikese elektrisignaaliga juhtida suuri
  • võimsusi
  • nende väljund on sisendist
  • elektriliselt eraldatud
  • kiiretoimelisem
  • Kiudoptika
  • P1 / P2
  • kahekihilisena
  • valguskaableid
  • Valgust mõjutavad seadised
  • Vedelkristallid ja LCD-paneel
  • Liquid Cristal Display
  • Vedelkristallindikaatorid ise ei
  • kiirga valgust, vaid tärgid muutuvad nähtavaks langevas või läbivas valguses
  • piirkonniti
  • üksteisega paralleelselt
  • Esielektrood
  • Tagaelektrood
  • polarisatsioonitasandi
  • polarisatsiooni nihutusega
  • pöörduvat struktuuri läbides
  • pöördub ka valguse polarisatsioon
  • samasuunalise polarisatsiooniga või risti
  • polarisatsiooniga kilesid (polarisaatoreid)
  • samasuunaliste polarisaatoritega
  • väga
  • puuduseks
  • maatrikstüüpi indikaatoreid
  • Kasutatud kirjandus ja muud allikad

Kommentaarid (2)

mustang500 profiilipilt
Mihkel Kanne: Tänud, aitas mul füsa ettekannet teha :D (10kl)
18:16 28-01-2013
Kaspars69 profiilipilt
Kaspars69: 50/50
19:38 15-01-2018


Sarnased materjalid

108
pdf
Elektroonika alused-õpik konspekt
46
pdf
Teema 3-Pooljuhtseadmed
59
pdf
Analoogelektroonika lülitused
81
doc
Elektroonika aluste õppematerjal
114
doc
Elektroonika alused
197
pdf
Elektroonika
240
pdf
Elektriajamite elektroonsed susteemid
32
docx
Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !