Praktikum 2 – Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 21.10.2015 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Selleks leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ning omandasin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google chrome, Microsoft word, Paint Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Pärnu maakonnas Juuru vallas.
Praktikum 2- Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Karel Jõgeva Töö koostamise kuupäev: 24.11.2012 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Selleks leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ning omandasin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Opera, Microsoft Word ja Paint. Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Võru maakonnas Võru vallas juba külas
Praktikum 2 Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 04.11.2012 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust ning omandada teede kõverjoonelisuse koefitsendi määramist ja selleks vajalike rakenduste kasutamist. Selleks tuleb leida teede kõverjoonelisuse koefitsent, kasutades selleks vastavat metoodikat ning internetis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Kasutatud töövahendid: Töö koostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit, Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google Chrome, Microsoft Office Word 2007. Töös olevate jooniste koostamiseks on kasutatud MS Paint´i.
Maakorralduse põhikursus Alvar Halling Praktikum 2 – Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Alvar Halling Töö koostamise kuupäev 14.10.2020 ja töö parandamise kuupäev 24.11.2020 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Selleks leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ning omandasin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Paint, Microsoft Word ja Google chrome. Selgitus valitud katastriüksuste kohta: Uuritav piirkond asub Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas
TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia kuni 300 km2 alade kaardistamisega seotud tööd, geodeetilise mõõdistusvõrgu rajamine, objektide, situatsioonikontuuride ja reljeefi elementide mõõdistamine, topograafilised plaanid, kaardid; kastrimõõdistamine maamõõdutoiming, maatüki piiride määramine, kindlustamine märkidega, maatüki plaani koostamine. Tihiti seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutitehnikaga. Rakendusteadusena tähtis ehitustehnikas, mäenduses, põllumajanduses, metsandus, sõjandus jne. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Maad loetakse üldiselt kerakujuluseks (R~6400km, R (Eestis keskmiselt) ~6388km). Kõige
- ohutus. Nõutud pinnasiledus väldib väntvõlli väsimuspraod. - koostöövõime. Sobivad tolerantsid tagavad kolb-silinderpaari pikajalise töö. - vahtatavus. Võimaldab osade asendamise remondi käigus. - majandusliku kasu. GPS kohta kehtivad rahvusvahelised ISO standardid. Sellega tegeleb ISO/TC 213 Dimensional and Geometrical Product Specifications and Verifications. Vajalik insenerile, et luua uut. Põhimõisted: Mõõtmestamine: toote ja selle osade suuruse ja kuju määramine. Objekt esitatakse tehnilisel joonisel koos mõõtmete, asendi ja kuju nõuetega. Tolerants (tolerance) on võtmeküsimuseks projekteerimisel, tootmisel ja kasutamisel. Ist (fit). ISO süsteem istudele. Geomeetriline hälve. Pinnakaredus. Vahetatavus. Mõõteahel. Lähted, baaspinnad. Seosed teiste aladega - metroloogia; - standardimine; - kvaliteedi juhtimine; - tootmistehnoloogiad;
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa
Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega. Nende ehitust ja omadusi aitab paremini mõista tekketingimuste tundmine. Pinnasemehaanika on tihedalt seotud geoloogia distsipliinidega, esmajoones insenergeoloogiaga. Kõigi ehitusmaterjalide puhul tuleb nende omadused katseliselt määrata. Terase, puidu või betooni puhul on võimalik tugevuse või jäikuse määramine tuhandete üksikkatsetega. Tehase tingimustes on materjali tootmine kontrolli all ja koostise ning tehnoloogilise protsessi nõuete täitmine tagab materjali vajalikud omadused. Projekteerijal ei ole vaja tegeleda katsetamisega vaid ta saab vajalikud omadused tabelitest. Vastutusrikkamatel juhtudel ehitusel tehtavad üksikud katsed (näiteks betooni tugevuse määramiseks) tehakse kontrolli eesmärgil. Pinnaste puhul on olukord sootuks teistsugune. Igal ehitusplatsil on oma geoloogiline ehitus
Kõik kommentaarid