Praktikum 2 Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 25.10.2011 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ja seeläbi õppisin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Mozilla Firefox, Microsoft Word ja Paint. Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Tartumaal. Skeemil X'ga tähistatud
Praktikum 2- Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Karel Jõgeva Töö koostamise kuupäev: 24.11.2012 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Selleks leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ning omandasin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Opera, Microsoft Word ja Paint. Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Võru maakonnas Võru vallas juba külas
Praktikum 2 Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 04.11.2012 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust ning omandada teede kõverjoonelisuse koefitsendi määramist ja selleks vajalike rakenduste kasutamist. Selleks tuleb leida teede kõverjoonelisuse koefitsent, kasutades selleks vastavat metoodikat ning internetis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Kasutatud töövahendid: Töö koostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit, Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google Chrome, Microsoft Office Word 2007. Töös olevate jooniste koostamiseks on kasutatud MS Paint´i.
Maakorralduse põhikursus Alvar Halling Praktikum 2 – Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Alvar Halling Töö koostamise kuupäev 14.10.2020 ja töö parandamise kuupäev 24.11.2020 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Selleks leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ning omandasin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Paint, Microsoft Word ja Google chrome. Selgitus valitud katastriüksuste kohta: Uuritav piirkond asub Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas
TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia kuni 300 km2 alade kaardistamisega seotud tööd, geodeetilise mõõdistusvõrgu rajamine, objektide, situatsioonikontuuride ja reljeefi elementide mõõdistamine, topograafilised plaanid, kaardid; kastrimõõdistamine maamõõdutoiming, maatüki piiride määramine, kindlustamine märkidega, maatüki plaani koostamine. Tihiti seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutitehnikaga. Rakendusteadusena tähtis ehitustehnikas, mäenduses, põllumajanduses, metsandus, sõjandus jne. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Maad loetakse üldiselt kerakujuluseks (R~6400km, R (Eestis keskmiselt) ~6388km). Kõige
Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega. Nende ehitust ja omadusi aitab paremini mõista tekketingimuste tundmine. Pinnasemehaanika on tihedalt seotud geoloogia distsipliinidega, esmajoones insenergeoloogiaga. Kõigi ehitusmaterjalide puhul tuleb nende omadused katseliselt määrata. Terase, puidu või betooni puhul on võimalik tugevuse või jäikuse määramine tuhandete üksikkatsetega. Tehase tingimustes on materjali tootmine kontrolli all ja koostise ning tehnoloogilise protsessi nõuete täitmine tagab materjali vajalikud omadused. Projekteerijal ei ole vaja tegeleda katsetamisega vaid ta saab vajalikud omadused tabelitest. Vastutusrikkamatel juhtudel ehitusel tehtavad üksikud katsed (näiteks betooni tugevuse määramiseks) tehakse kontrolli eesmärgil. Pinnaste puhul on olukord sootuks teistsugune. Igal ehitusplatsil on oma geoloogiline ehitus
ning täpsustatakse vastuvõetav mõjude ulatus/määr. Eesmärkidest lähtudes omistatakse teaduslike ja hinnanguliste kaalutluste põhjal igale indikaatorile standard. Tsoneerimist antud meetodi puhul ei kasutata, vaid keskendutakse taastamisele ning kahjude ennetamisele tulevikus. Protsessi etapid: 1. Olemasoleva andmebaasi eelhindamine; 2. Korralduseesmärkide kordushindamine; 3. Võtmeindikaatorite valik; 4. Võtmeindikaatoritele standardite määramine. Tulenevalt kaitse-eesmärkidest kehtestatakse igale indikaatorile standard, mis täpsustab vastuvõetavaid mõjusid; 5. Standardite ja olemasoleva olukorra võrdlemine; 6. Võimalike mõjuallikate määratlemine; 7. Majandamisstrateegiate määratlemine; 8. Plaani elluviimine. Mudeli tugevused: Mudeli nõrkused:
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Kõik kommentaarid