Teatriteaduse alused-kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
 
MÕISTED:
Theatron ­ vaatemängu koht, vaatamise viis
Etenduskunstid ­ laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti ­ etenduslikke
kunstiliike
Näitekunst ­ teatri ja näitlemise sünonüüm
Teater ­
a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks ­ need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad
b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne.
Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist.
c) kunstiliik
d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus.
Näidend ­ draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst.
Lavastus ­ kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse
reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate
etenduste ühisosa.
Etendus ­ lavastuse ühekordne esitamine, variant.
Teatri uurimise ajalooline perspektiiv ­ teatrihoonete ajalugu
Teatri uurimise esteetiline ja teoreetiline perspektiiv ­ kunstiteose uurimisel keskmes. Uuritakse teatri enda
toimemehhanisme ja nende tähendusi, tehakse teoreetilisi üldistusi teatri toimimise kohta, kas on universaale
teatri kirjeldamiseks. Ka teatrihoonel on esteetiline pool, aga ka teoreetiline: millist teatrit saab selles hoones
teha?
Teatri uurimise sotsiaalne ja kultuuriline perspektiiv ­ teater on alati ühiskonna sees, sest ilma selleta ei saa
teatrit teha. Uuritakse teatri suhteid ühiskonnaga ja kultuuriga laiemalt. Kus teatrihoone asetseb? Kesklinnas
asetsevad linnaplaneerimise mõttes tähtsaimad hooned, kus käivad sotsiaalselt paremad külastajad. Kas teater
on meelelahutusliku otstarbega või sõnumite edastamiseks?
Draamauuringud ­ kuidas draamatekste kirjutada? Tegeletakse enamasti teksti kirjutamise ja nende ajalooga.
Teatriteadus ­ hõlmab ajalugu, teooriaid, draamatükke, samas ka muud stiili teatrid (nt tants).
Etendusuuringud ­ väljakasvanud teatrist, aga seotud sotsiaalteaduste ja antropoloogiaga. Ei keskendu
sõnateatrile.
Teatriteaduse ajalugu ­ teatri üle on teoretiseeritud antiikajast, nt Aristoteles. Teatriajalugu on kirjutatud
2000a. Akadeemiliseks teaduseks sai see 20.saj algul, kui keskenduti teatriloole ja Shakespeare'i uurimisele.
1960ndatel hakati uurima kaasaegset teatrit. 1980ndatel integreeritud teatriuurimine. 20.saj II pooles lähenevad
üksteisele ja tekitavad sümbioose tantsu-, muusika- ja sõnateater, mis olid 19.saj lahku läinud. Tänapäeval
tegeletakse etendusuuringutega.
Teatriteadus Eestis ­ enne 20.saj saksakeelsed teatriajalood. Professionaalse teatrikriitika väljakujunemine
toimus 19.saj lõpus ja 20.saj algul (Vilde, Bornhöhe). Noor-Eesti ,,Teatri-raamat" ilmus 1913, kuhu kirjutasid
literaadid, milline võiks teater ideaalis olla. Pärast II MS keskenduti teatriajaloole ­ Nõukogude tsensuuri
mõjud. Teatriteaduse eriharu TÜs kujunes välja 1992, pärast mida hakkas teatriteadus ka eraldi arenema. TÜ on
ainus keskus, kus tegeletakse teatriteadusega teoreetiliselt.
Teatriteaduse naabervaldkonnad ­
a) kirjandusteadus ­ teatriteadus tegeleb (draama)tekstidega. Teatriteadus on kirjandusteadusest välja
kasvanud. Kasutavad samu meetodeid ja teooriaid. Lavastuse elus on kirjanduslik tekst.
b) kultuuri-uuringud ­ etenduskunstid kui kultuurisüsteem, etendus ja etenduslik käitumine kui kultuuriline
fenomen.
c) filmi- ja meediauuringud ­ teater, film ja TV kasutavad samu väljendusvahendeid. Neil on sarnane
kommunikatsiooniprotsess. Uusmeedia on kaasaegses teatris igapäevane väljendusvahend.
d) kunstiteadus ja ­ajalugu ­ visuaalne esteetika, ruumi- ja keskkonnateooriad.
Teatriajalugu ­ uuritakse minevikku. Uurimisobjekt tuleb rekonstrueerida, kuna see ei säili ajas.
Rekonstrueerimiseks on mitmeid allikaid. Lavastuse mõistmiseks tuleb silmas pidada selle loomise konteksti.
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #1 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #2 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #3 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #4 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #5 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #6 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #7 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #8 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #9 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #10 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #11 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #12 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #13 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #14 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #15 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #16 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #17 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #18 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #19 Teatriteaduse alused-kordamisküsimused #20
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mirell Põlma Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kus teatrihoone asetseb ?
  • Kuidas draamatekste kirjutada ?
  • Kuidas on loodud ?
  • Kuidas ta seda mängib ?
  • Kes tegelane on ?
  • Miks tegelane nii räägib ja tegutseb ?
  • Kus, millal, kellega tegelane räägib ?
  • Mida tegelane räägib ?
  • Kuidas tegelane räägib ?
  • Kui terviku kohta ?
  • Milline raamistik on näitlejale ette antud ?
  • Mida teeb inimene ja mida teeb ta keha etendamise ajal ?
  • Kuidas tekib etendamise situatsioon ?
  • Mida tähendab see, kui nimetame etendamist etendamiseks ?
  • Kuidas lavastaja mõjutab rolli loomist ?
  • Kui mitu inimest räägivad ?
  • Mis järjekorras ?
  • Kuidas publiku ja näitlejate paigutus on organiseeritud ?
  • Kuidas illusioonimaailma seina taga elustada ?
  • Mida tähendab lavaruum etendusele ?
  • Kui palju peab vaatama tundma etenduse koode ?
  • Mis valikud tehti lavastades ?
  • Mis probleemid, kõhklused ja eriolukorrad esile kerkisid ?
  • Kuidas sündis näitleja roll ?
  • Kuidas erinevad draama ja eepika ?
  • Mis-pinget (mis juhtub ?
  • Kuidas lugu lõpeb ?
  • Kuidas-pinget (kuidas kõik lõpeb ?

Mõisted

theatron, etenduskunstid, näitekunst, lavastus, lavastus, draamauuringud, teatriteadus, etendusuuringud, teatriteaduse ajalugu, teatriajalugu, teatriteadus eestis, teatriteaduse naabervaldkonnad, uusmeedia, teatriajalugu, teatrihistorigraafia, teatrikriitika, teatritöötajad, sõnateater, väljendusvahendid, muusikateater, ooperid, tantsuteater, modernballett, ausdrucktanz, kindel kehatehnika, nukuteater, osavõtuteater, rakendusteater, performance, dramaatika, draama, dramaturgia, tekstiehituse tasandil, ajalis, heterogeenne, dramaturgiline tekst, dramatiseering, dramatiseerimise traditsioon, remarktekst, paratekst, sekundaartekst, lääne teatris, lühinäidend, oluline kompositsiooniprintsiip, dramaatika žanrid, klassikalised žanrid, tragöödia, tragöödial, katarhsis, melodraama, komöödia, võõrituslikkus, koomiline tegelane, eesti teater, tragikomöödia, väline pilkeobjekt, ambivalentne, tragikoomika, draama, brecht, draama episeerumine, sündmustik, poeetiline aegruum, kunstiline kommunikatsioon, lavakujundus, postmodernne situatsioon, postdramaatiline teater, dialoogid, postdramaatiline teatritekst, režii, lavastajaeelne teater, misanstseen, teatriarheoloogia, ibsen, uus näitekirjandus, stanslavski, stanslavski süsteemile, tšehhov, eesti lavastajad, lavastus, prooviprotsess, proovid, tegelaskontseptsioonid, ühemõõtmeline tegelaskontseptsioon, staatiline tegelaskontseptsioon, avatud tegelaskontseptsioon, aktantanalüüs, näitleja, aktantanalüüs, konfiguratsioonianalüüs, binaarsed opositsioonid, postdramaatiline teater, lavastajaraamatus, rituaalne teater, barba, etendaja, keskkonnateater, konkretisatsioon tegelasest, lavastustervik, kultuurilised tähendused, habitus, teatripraktika, kõne draamas, kõnel, dialoog, dialoogi alus, dialoog, tähtsaim karakteriseerimisvahend, dialogiseerumine, monologiseerumine, head monodraamad, remarktekst, komplementaarne, diskrepants, autoritekst, kultuuriantropoloogiliselt, kaasaegne teater, määrab lava, lavaruum, found space, lavakujunduse funktsioon, kohaspetsiifiline teater, koht ise, valguskujundus, valgusel, muusikaline kujundus, helikujundus, üldiselt muutumatu, anaüüsi alus, teatrisemiootika, objekti respekteerimine, teatrifenomenoloogiat, teatriantropoloogia, multikultuuriline teater, kultuuriline kollaaž, sünkreetiline teater, postkoloniaalne teater, publiku, retseptsiooniuuringud, retseptsiooniteooria, ootushorisont, esteetiline objekt, absurd, absurditeatrer, vaatus, stseen, etteaste, seisundidraama, episooddraama, draama, illusionistlik teater, visuaalne teater, genotekst, draama, žanri funktsioon, multimeedialisus, live, meedium, intermeedium, intermeedia, vana meedia, uus meedia, olulised aspektid, ümberkodeerimine, multi

Sisukord

  • MÕISTED
  • Etenduskunstid
  • Näitekunst
  • Teater
  • Näidend
  • Lavastus
  • Etendus
  • Teatri uurimise ajalooline perspektiiv
  • Teatri uurimise esteetiline ja teoreetiline perspektiiv
  • Teatri uurimise sotsiaalne ja kultuuriline perspektiiv
  • Draamauuringud
  • Teatriteadus
  • Etendusuuringud
  • Teatriteaduse ajalugu
  • Teatriteadus Eestis
  • Teatriteaduse naabervaldkonnad
  • Teatriajalugu
  • Teatrihistorigraafia
  • Teatrikriitika
  • Sõnateater
  • Muusikateater
  • Opera seria
  • Opera buffa
  • Tragedia lyrique
  • Opera comique
  • Superstar“
  • Tantsuteater
  • Postmodernne ehk kaasaegne tants
  • Nukuteater
  • Objekti- ehk visuaalne teater
  • Osavõtuteater
  • Rakendusteater
  • Dramaatika
  • Draama
  • Dramaturgia
  • DRAMAATIKA
  • EEPIKA
  • TEATER
  • KIRJANDUS
  • Dialoogilisus
  • Tegevuslikkus
  • Olevikulisus
  • Dramaturgiline tekst
  • Dramatiseering
  • Dramatiseerimise traditsioon
  • Dialoog
  • Remarktekst
  • Paratekst
  • Sekundaartekst
  • Vaatus
  • Pilt, stseen
  • Etteaste
  • Proloog
  • Süžee
  • Faabula
  • Lugu
  • Järgnevuse printsiip
  • Kontsentratsiooni printsiip
  • Lavatehnilised võimalused, ajastu moraalinormid
  • Kujutatud tegevus
  • Jutustatud tegevus
  • Varjatud tegevus
  • Kollisioon
  • Konflikt
  • Intriig
  • Tegevus
  • Lokaalne konflikt
  • Püsikonflikt
  • Tegelastevaheline konflikt
  • Sisekonflikt
  • Kunstiteose ja lugeja/vaataja ootuste vaheline konflikt
  • Väline tegevus
  • Sisetegevus
  • Suletud vorm
  • Stationendrama
  • Informeeriv žanrimääratlus
  • Iseloomustav žanrimääratlus
  • Dramaatika žanrid
  • Tragöödia
  • Melodraama
  • Komöödia
  • Tragikomöödia
  • Tragikoomika
  • Olmedraama
  • Psühholoogiline
  • Ideedraama
  • Publitsistlik draama
  • Ajalooline draama
  • Dokumentaaldraama
  • Pseudo-dokumentaaldraama
  • In-yer-face
  • Hästi tehtud näidend
  • B. Brecht
  • Draama episeerumine
  • Postmodernne situatsioon
  • Postdramaatiline teater
  • Postdramaatiline teatritekst
  • Autoriteater
  • Rühmatöö
  • Dokumentaalteater
  • Režii
  • Lavastajaeelne teater
  • Valgustusaeg
  • Misanstseen
  • Lavastaja roll valgustusajal
  • Teatriarheoloogia
  • H. Ibsen
  • Realistlik ja naturalistlik teater
  • Stanslavski
  • Tšehhov
  • Eesti lavastajad
  • Loomenõukogu
  • Kirjandustuba
  • Turundus- ja müügiosakond
  • Trupijuht
  • Lavastaja
  • Kunstnik
  • Fiktsiooni ja reaalsuse pingeväli
  • Prooviprotsess
  • Tegelane
  • Tegelaskontseptsioonid
  • Personifikatsioon
  • Commedia dell’arte
  • Ampluaa
  • Tüüp
  • Karakter
  • Ühemõõtmeline tegelaskontseptsioon
  • Mitmemõõtmeline tegelaskontseptsioon
  • Staatiline tegelaskontseptsioon
  • Dünaamiline tegelaskontseptsioon
  • Avatud tegelaskontseptsioon
  • Suletud tegelaskontseptsioon
  • Aktantanalüüs
  • Konfiguratsioonianalüüs
  • Binaarsed opositsioonid
  • Postdramaatiline teater
  • Eelekspressiivsus
  • Psühhofüüsiline tervik
  • Mitteargine, ebatavaline käitumine
  • Kehatreening
  • Keskkonnateater
  • Näidendi tee lavale
  • Kuidas lavastaja mõjutab rolli loomist?
  • Kõne draamas
  • Repliik
  • Dialogiseerumine
  • Monoloog
  • Monologiseerumine
  • Monodraama
  • Dialoogi ja remarkteksti suhestumine
  • Autoritekst
  • Etenduse aeg
  • Poeetiline aeg
  • Objektiivne kronomeetria
  • Subjektiivne ajakogemus
  • Progresseeruv
  • Lineaarne
  • Reaalne ruum
  • Fiktsionaalne ruum
  • Stsenograafia
  • Lavaruum
  • Klassikaline kreeka lava
  • Keskaegne lava
  • Shakespeare’i-aegne lava
  • Õukonnateater
  • Modernne proskeeniumlava
  • Found space
  • Kohaspetsiifiline teater
  • Lavaruumi semantika
  • Valguskujundus
  • Muusikaline kujundus
  • Helikujundus
  • Meetodi või vaatepunkti valik
  • Kirjeldus
  • Interpretatsioon või analüüs
  • Kirjalikud märgid
  • Tugevalt varieeruv
  • Sündmus
  • Lavastuse loomisega seotud dokumendid
  • Vastuvõtuga seotud dokumendid
  • Kontekst
  • Teatrisemiootika
  • Semantiline
  • Esteetiline
  • Emotsionaalne
  • Teatrifenomenoloogia
  • Geneetiline analüüs
  • Teatriantropoloogia
  • Interkultuuriline teater
  • Intrakultuuriline
  • Transkultuuriline
  • Ultrakultuuriline
  • Multikultuuriline teater
  • Kultuuriline kollaaž
  • Sünkreetiline teater
  • Postkoloniaalne teater
  • 4. maailma teater“
  • Publiku-uuringud
  • Retseptsiooniuuringud
  • Sotsiaalset sündmust
  • Kunstilist sündmust
  • Ootushorisont
  • Esteetiline objekt
  • Meeleline taju
  • Konkretiseerimine
  • Tõlgendus
  • Emotsionaalne suhestumine
  • Hinnangu andmine
  • Retseptsioonistrateegia
  • Kuidas erinevad draama ja eepika?
  • Kuuldemäng
  • Libreto
  • Stsenaarium
  • Absurd
  • Pinge
  • Kompositsioon
  • Stseen
  • Intermeedium
  • Kompositsioonianalüüs
  • Seisundidraama
  • Episooddraama
  • Lava-saali suhe
  • Parateater
  • Illusionistlik teater
  • Visuaalne teater
  • Genotekst
  • Lavalisus
  • Näidendi suhe ajastu teatrikeelega
  • Žanri funktsioon
  • Multimeedialisus
  • Meedium
  • Meedia
  • Intermeedium
  • Vana meedia
  • Uus meedia
  • Ümberkodeerimine
  • Multi- ja intermeedia laval

Teemad

  • Theatron
  • Etenduse analüüs
  • Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine
  • Teatrisotsioloogia
  • stand-up
  • a) Ooper
  • b) Operett
  • c) Muusikal
  • Jesus Christ
  • Ballett
  • Ausdrucktanz
  • tants
  • Performance
  • Mimesis
  • Lühinäidend
  • Katarhsis
  • Karakterkoomika
  • Situatsioonikoomika
  • Sõnakoomika
  • farss
  • vodevill
  • sketš
  • satiir
  • draama
  • Sündmustik
  • Poeetiline aegruum
  • Kunstiline kommunikatsioon
  • lavastajadramaturgia
  • teater
  • commedia dell’arte
  • Paralingvistika
  • Kineesika, prokseemika
  • Välimus
  • Nulltasand
  • Miinusvõte
  • Etendaja
  • Habitus
  • Sündmuste esitamise järjekord ja sagedus
  • Mittepidevus
  • tinglik
  • mimeetiline
  • black-box
  • found space
  • Ready-made
  • Fit-in
  • vertikaalne
  • sügav
  • avatud
  • täidetud
  • vasak
  • keskmeta lava
  • välisruum
  • black-out
  • Etenduse algelemendid
  • Märgikooslused
  • Alatekstid
  • Etendus kui tervik
  • Iga teatrimärk = märk maailmast
  • Teatri erikoodid
  • Esmased kultuurikoodid
  • Teisesed kultuurikoodid
  • Kontseptualiseeriv taju
  • Objekti respekteerimine
  • Makrotasandi uuringud
  • Mikrotasandi uuringud
  • Mudelvaataja
  • Esteetiline konventsioon ja vastuvõtustrateegia
  • Reaalsuskonventsioon ja mittefiktsionaalne vastuvõtustrateegia
  • ruum

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

20
rtf
14
doc
62
pdf
990
pdf
11
doc
343
pdf
477
pdf
544
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto