50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mariliis tisler
Õppematerjali autor
Teatriretsensioon Moliére Misantroop Käisin 12.Novembril 2010.aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris etendust Misantroop, mille lavastajaks oli Marcus Zohner.Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp
Teatriretsensioon Moliére ,,Misantroop'' Käisin 12. november 2010 Kuressaare Linnateatris vaatamas Moliere etendust ,,Misantroop". Tegevus toimus Pariisis, Celimene'i majas. Näidend jutustas keerulisest armastusest, kus kõige keskmes oli ilus naine Céliméne, keda proovisid võrku püüda Alceste ja Oronte.Ta meeldis ka kahele markiile Acastele ja Clitandrele. Naine ise ei suutnud selgusele jõuda, keda ta armastab. Etenduse on lavastanud sveitslane Marcus Zohner. Ta on teinud väga hea töö
Teatriretsensioon Moliére ,,Misantroop'' 17. detsembril külastasin Von Grahli teatrit, kus Vat teater esitas Moliére'i traagilist komöödiat ,, Misantroop'', mille lavastajaks oli sveitslane Marcus Zohner. Teos räägib inimsuhetest: armastusest, põlgusest, armukadedusest. Tegevus toimub Pariisis, Celiméne'i majas. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622 aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis euroopa teatrites ja tema mõju ulatab
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7515 Teised: 1. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=333138 2. http://www.postimees.ee/?id=172670 ,,Misantroop" Jean-Baptiste Poquelin (Moliere 1622-1673) Võru Kultuurimajas Kandles etendus 28. jaanuaril VAT Teatri lavastuses ,,Misantroop", mille on kirjutanud prantsuse näitekirjanik Moliere, kodanikunimega Jean- Baptiste Poquelin ja tõlkinud August Sang. Misantroop (kr. misantropos) tähendab tõlkes inimeste vihkajat või inimpõlgurit. Etendus algas kell seitse õhtul ja osalisi etenduses oli üksteist, näitlejad oli, aga kuus. Alceste`d, Celimene`i ühte austajat mängis Tanel Saar, kes oli kirjanik ja ühtlasi ka misantroop. Celimene`d, kes oli aadliku tütar ja kes oli ka väga ilus ning kellel oli kolm armunud kosilast, mängis Elina Pählimägi. Oronte, kes üritas kirjutada luuletusi ja sellega Celimene südant võita, mängis Ago Soots
,,Misantroop" Sõna misantroop tuleneb kreeka keelest, mis tähendab inimeste vihkajat, inimpõlgurit. Misantroopia hood juhtuvad kõikidel inimestel ning näidendi peategelane pole erand. Alceste suhtub põlglikult silmakirjatsemisse ega suuda taluda kahelpalgelisust ja kahemõttelist viisakust. Tema ainus soov on olla aus ning ta nõuab seda ka teistelt. Vahest Alceste'i agressiivsus on liiga järsk või inimesed lihtsalt ei julge oma tegelikke mõtteid avaldada, kaasmõtlejad ta igatahes ei leia.
Näidendi algteksti autor on Moliére ja keskseks tegelaseks on inimeste vihkaja Alceste, kes vihkab inimeste pahesid, peenutsemist ja ülimat viisakust seltskonnas viibides. Tema ideaalideks on ausus ja otsekohesus. Ta armub seltskonnadaami Céliméne'i, kes esindab kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. Lavastus algab Alcaste'i ja tema sõbra Philinte dialoogiga, kus Alcaste kirub inimkonda maa alla nende harjumuste ja käitumise pärast. Céliméne'il on aga austajaid rohkem kui Alcaste, on veel Oronte ja kaks markiid: Acaste ja Clitandre. Céliméne otsustab hoida mitut rauda tules ja avaldab kõikidele meestele armastust. Ta keerutab meestega ringi ja tahab kõigi meele järgi olla. Lõpuks saavad kõik mehed ja Céliméne kokku ja kosilased paluvad kõik Céliméne'i kätt, kuid ta keeldub. Meestele kirjutatud kirjad loetakse ette ning sealt kuulevad kosilased, kuidas Céliméne on neile nende kirjades armastust avaldanud ja teiste kirjades pilanud. Selle peale ei soovi keeg
Molière'i "Misantroop" ja misantroopia tema kaasajal, täna ja homme Mustpeade maja poole sammudes arvasin, et tean mida Moliere'i näidendist misantroop oodata tänu sellele, et olin varasemalt selle läbi lugenud. Kuid juba saali minnes oli tunne, et peale etenduse vaatamist on mu vaatepunkt hoopis teine. Tegevus toimus 17. sajandil Pariisis, Celimene'i majas. Mis on misantroopia ja kes on misantroop? Sõna misantroop tuleb kreeka keelest, mis tähendab inimeste põlgajat. Misantroopia hood juhtuvad kõikidel inimestel, nii ka moliere'i kirjutatud näidendi peategelasel Alcestel. Alcest on mees, kes eristub õukonnarahvast oma aususega. Ta ei salli inimesi, kes on koguaeg võltsilt sõbralikud ning kahepalgelised. Alceste soov on, et kõik oleks üksteisega ausad, isegi siis kui see võib mainet alla tõmmata. Alceste ise püüab sellist käitumist vältida ning on ootamatult
Misantroop Moliere Tegelased: Alceste- Celimene'i austaja Philinte- Alceste'i sõber Oronte- Celimene'i austaja Celimene- Alceste'i armastatu Eliante- Celimene'i nõbu Arsinoe- Celimene'i sõbratar Acaste- markii Clitandre- markii Basque- Celimene'i teener Aukohtu käskjalg Dubois- Alceste'i teener Tegevus toimub Pariisis, Celimene'i majas. Esimene vaatus I stseen: Alceste ja Philinte tülitsevad, sest Alceste vihkab kogu inimsugu selle silmakirjalikkuse tõttu( ta ei salli viisakust, tema arust peaksid inimesed olema otsekohased, mitte võltsid). Philinte vaidleb vastu, tema arvab et inimestel on viisakus tavaks kujunenud ja pole patt seda järgida, ta arvab, et maailma pole mõtet üritada muuta paremaks kohaks, sest inimesed ei alluks eal nendele rangetele reeglitele, see üritus naerdaks välja. Philinte toob välja ka selle, et kuigi Alceste vihkab inimesi ja nende pahesid, armastab ta Celimene'i,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid