Teatrikülastaja antiikajal ja tänapäeval
Nii
antiikajal kui ka tänapäeval on inimesed saanud nautida teatri
mängulisi ja põnevaid etendusi. Kuna teater pärineb juba
antiikajast, siis on sellega „kaasas käinud“ palju erinevaid
kombeid ja tavasid, mis on iseloomulikud nii etenduse toimumis kohale
kui ka vaatajaskonnale.
Antiikaja
teatris asetsesid pealtvaatajate kohad tõusvalt poolringis ümber orkestra , teatrisse olid oodatud kõik ühiskonnakihid, mis on ka
tänapäeval nii. Vaatajad jõid veini, hüüdsid näitlejatele
vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega.
Loomulikult on selline käitumine tänapäeval vastuvõtmatu,
mistõttu selliseid asju ei esine. Mina arvan, et see on hea, et
praeguselajal pole kombeks laval olevaid näitlejaid, millegagi visata , kui näidend ei meeldi aga leian ka, et antiikaja
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Margit Lott
Õppematerjali autor
Antiik teater Teatri algusaeg jääb kaugesse minevikku ning on seotud usutseremooniatega. Läänepärase teatri kodu on Antiik-Kreekas. Seal korraldati 2500 aastat tagasi viljakuse ja veinijumala auks pidustusi, mille kõrgpunkt oli 50-mehelise koori esitatud hümn Dionysosele. Aja jooksul arenes tavapärasest jumalaaustamisest kreeka tragöödia. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised jm. Lava Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (skeene), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Näitlejad Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees maskid, mis kujutasid
Eesti teatri ajalugu Eesti rahvusliku teatri sünniajaks peetakse aastat 1870, mil Vanemuise seltsi majas kanti 24. juunil ette Lydia Koidula näitemäng "Saaremaa onupoeg". Kuna nõudmine piletite järele oli väga suur, siis korrati etendust järgmisel päeval. See oli esimene kord, mil nähti eesti keeles ettekantud näitemängu omaenese rahva elust. Elukutselisi näitlejaid ei olnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Ehitati esimesed tõelised teatrihooned. Eesti kutselise teatri sünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises. 1906 avati Tartus teater Vanemuine ja 1913 Tallinnas teater Estonia. XX saj alguses jõudis eesti näitekirjandus kõrgperioodi August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed. "Saaremaa onupoeg" oli sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus B
..............................................................3 Antiikaja teater.....................................................................................................4 Vana- Rooma ja Kreeka teatri erinevused ja sarnasused......................................5 Tähtsamad tegelased Rooma ja Kreeka teatris.....................................................6 Teater keskajal......................................................................................................7 Teater tänapäeval..................................................................................................8 Eesti teateri ajalugu.............................................................................................9 Kokkuvõtte..........................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................11
isikuile. Alguses olid seal ainult astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed. 2. orchestra, koori asupaik keskel asetseva Dionysose ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekäiku ehk parodost. 3. skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nüüd nimetame lavaks ja mida antiikajal täpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks “näitelevaks” selle sõna meieaegses mõttes.
esimesed istmeread olid määratud valitsejaile ja muile tähtsamaile isikuile. Alguses olid seal ainult astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva Dionysose ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekäiku ehk parodost. 3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nüüd nimetame lavaks ja mida antiikajal täpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks "näitelevaks" selle sõna meieaegses mõttes. Proskenioni tagapõhi kujutas tragöödias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli välismaalaste,
Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamis
Aarjalased olid poolrändavad karjakasvatajad ja põlluharijad, kes tõid kaasa sõjaväelise ja ülimalt hierarhilise hõimudemokraatliku ühiskonnakorralduse ning varasemast paremad relvad ja tööriistad. Pärsias panid aarjalased aluse Meedia suurriigile ning Ahhemeniidide dünastia (559 või 558 – 330 eKr) suurriigile. Indias lõid veedade ajastul (u 1200-500 eKr) kogu Põhja-India asustanud aarjalased Nanda dünastia suurriigi (4 saj eKr) ja panid aluse Maurjate dünastia impeeriumile. Tänapäeval elab Lõuna-Aasias ligi miljard aarjalaste järeltulijat Aastatuhat ehk milleenium – ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat, näiteks esimene aastatuhat eKr on ajavahemik, mis algas 1.jaanuaril 1000 eKr ja lõppes 31.detsembril 1 eKr. Esimene aastatuhat pKr on perioon, mis algas 1.jaanuaril 1 ja lõppes 31.detsembril 1000. Teine aastatuhat pKr on periood, mis algas 1.jaanuaril 1001 ja lõppes 31.detsembril 2000. Kolmas aastatuhat on periood, mis algas 1.jaanuaril 2001 ja lõpeb 31
Koor koosnes 12-25 inimesest. Koori ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat. Teatri peamised zanrid olid tragöödia, komöödia ja saatürdraama.Teatri etendused toimusid ainult paar korda aastas. Kogu rahvas läks selpäeval teatrisse. Teatri pääse oli tasuline ja vaestele anti ka toetust teatripileti ostuks. Etendused kestsid hommikust õhtuni. Etendusel söödi ja joodi, kuna see oli ikkagi pidustus. Teatrietendused toimusid linnapeal, kus oli palju lärmi ja sagimist. Antiikajal kandsid näitlejad maske, mis väljendasid nende emotsioone. Nad pidid kandma ka pikka pidulikku rüüd ja kõrget peakattet ning kuni 50cm kõrguseid jalatseid. See kõik oli vajalik selleks, et suure rahvahulga ees silmapaista. Peamine põhjus, miks üldse teatrisse tuldi oli ühtekuuluvuse tunde tundmine. See oli kui rituaal, kus said kõik kuuluda võrdselt kogukonda. Tänapäeval on teatris paljud asjad muutunud. Nagu näiteks meie teatris ei näitle ainult mehed, vaid ka naised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid