Kino ja teater Tänapäeval on igaühele küllaltki enesestmõistetav kinos või teatris käimine. Mõlemaid teostatakse populaarsemate teoste põhjal. Teater ja kino on tänapäevani üks hariv, meelelahutuslik kultuuri vorm, kus etendatakse olukordi, mis tulevad ka elus ette. Teatril kui ka kinol on suur võim inimeste pahesid paranda, kuid seda ainult juhul kui inimene ise on valmis muutuma ja tahab oma elu paremuse poole suunata. Kuid mis on nende kahe erinevus? Üheks suurimaks erinevuseks võib nimetada ajalist nihet nende tekkimise suhtes
Teater Vanemuine Kristi-Liis Tappel Roihuvuori ala-aste 2009-02-23 Sisukord: Sisukord: Sissejuhatus Teater Vanemuine Vanemuise majad Ajalugu Vanemuine püstitas viimase 20 aasta publikurekordi Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mina tegin oma referaadi Vanemuise teatrist. See asub Tartus ja on üks eesti suurimatest teatritest. Teater Vanemuine Teater sai nime vana-eesti laulujumala Vanemuise järgi. Eesti rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870. aastat, kui Vanemuise Seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". "Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks on Lydia Koidula sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Teater on oma lummava salapäraga ikka inimesi köitnud. Eesti vanim kutseline teater Vanemuine soovib noorsootöö k
· teater on kollektiivne kunst nii loomisel kui vastuvõtul · teater võib olla totaalne, teisi kunstiliike kombineeriv 9. Mida tähendab fiktsiooni ja reaalsuse pingeväli teatris? See tähendab, et reaalne ruum (teatrilava) saab fiktiivseks ruumiks. Reaalne aeg ehk etenduse kestus saab fiktiivseks ajaks, millel on oma sisemine loogika. Fiktsionaalne aeg võib olla "tihedam" kui reaalne aeg, sündmused juhtuvad kiiremini või aeglasemini, osa sündmusi võib välja jätta, osa sündmusi võib juhtuda paralleelselt. 10. Draamatika ja eepika ühist ja erinevat Sarnast: · Jutustatakse mingit lugu ning selleks kasutatakse sõnu. · Lugu hargneb rohkem või vähem konkretiseeritud ajas ja ruumis · Looga on seotud tegelased Erinevat: · Draamas ei ole jutustajat, kogu informatsioon antakse edasi vahetult dialoogi ja remarkide kaudu
tantsu-, muusika- ja tsirkusenumbrid esitati improviseeritult. Commedia dell’arte iseloomulikemaks tunnuseks ning koomika peamiseks allikaks olid maskid. Mask tähendas eelkõige kindlat sotsiaal-psühholoogilist tüüpi. Commedia dell’arte tegelased jagunevad kolme rühma: armastajapaarid, koomilised vanamehed ja teenrid. Tegelased, välja arvatud armastajapaar, kandsid maske, mida publik hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Üks tuntud mask oli Capitanol’il, kellel oli pikk kõver nina ja tohutud vurrud. Paljud commedia dell’arte maskid olidki kõvera või suure ninaga. Võrreldes tänapäeva teatriga, siis üks kõige suurem erinevusid on see, et commedia dell’arte näitlejad improviseerisid laval. Neil ei olnud kindlaks määratud teksti. Tänapäeval on küll samuti olemas improteatrid, aga neid ei ole siiski nii palju. Enamasti on igal lavastusel kindel
Seepärast täitsid ka naisteosi mehed. Tragöödias esinesid näitlejad pikkades, eredates, rikkalikkudes rüüdes. Komöödias, milles kujuteldi tavaliste inimeste elu, esinesid näitlejad lihtsates rõivastes. Esinemise puhuks pandi ette suured eredavärvilised teravate näojoontega ja pärani avatud suuga maskid. Seda tehti selleks, et alla kriipsutada näitleja näoilmet. Peale selle esinesid näitlejad nõndanimetatud koturnides - kõrgete kontsadega või koguni kõrgete taldadega kingades, et näitlejaid võiksid näha kõik pealtvaatajad. 5 2. Teater tänapäeval Tänapäeval pole teatrile ja selle külastajatele enam nii rangeid piiranguid kui antiikajal. Teatrit võivad külastada kõik, kellel vähegi huvi ja veidi raha on. Samuti pole tänapäeva teatrietendustel mingit kindlat eeskuju, mille järgi nad kirjutatud on. Etenduste sisu on seinast seina, sama võib öelda ka külastajate kohta.
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka
harjumustest lahti. Inimesel, kellel on palju halbu harjumusi - ropendamine, joomine, suitsetamine, närvitsemine jne, tuleb soovitada minna vastavatesse asutustesse, kus neist võib lahti saada, mitte teatrisse. Et pahesid parandada, peaksid noored nädalavahetustel pigem teatris käima, kui sõpradega pidudel. Ma arvan et noored seda ei teeks. Miks noor peaks minema teatrisse selle asemel, et oma sõprade seltskonda nautida? See kõik muidugi oleneb ka noorest või tema vanematest. Teater ei ole noortele eriti populaarne koht. Rohkem noortesõbralikum koht on kino. Mina ei usu, et suudab ja ma ei näe selles üldsegi mingit seost. Miks peaks teater inimeste halbu harjumusi parandama? Samahästi võiks neid parandada kino, kus näidatakse mõnda positiivsusele suunatud filmi. Võibolla ma ei saa sellest lihtsalt sellepärast aru, et ma ei käi eriti teatris. Kui, siis paari-kolme aasta jooksul vaid korra.
1996. aastast, mil teatri juhtimise võtsid üle peanäitejuht Üllar Saaremäe ning direktor Indrek Saar (Karulin 2013: 8). Teatri kaduvus ja lühiajalisus ongi selle kunstiliigi üheks tunnuslauseks. Etendused ja teatrikunst on looming, millesse panustavad väga paljud inimesed. Etenduste keskmiseks kestvuseks on kaks tundi. Uurimistöö käigus tahan välja selgitada, kas teatrikunsti eesmärgiks ongi saavutada vaid lühiajaline publiku tähelepanu ja aplaus või on etendusi, mis jäävad publiku südamesse pikemas ajaks püsima. Uurimistöö teemaks on ,,Rakvere Teatri publikumagnetid aastatel 2014 - 2016". Kuna uurimistöö tegemist on alustatud 2017. aastal, siis kolmeaastaseks ajavahemikuks oli otstarbekas võtta aastad 2014-2016. Antud teemat ajendas uurima põhjus, et selgitada välja publiku arvamus selle kohta, kas teater on kaduv kunst ja kaob kohe ära, või jäävad mõned etendused pikemaks ajaks publiku südamesse ja mällu
Kõik kommentaarid