50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
richardb
Õppematerjali autor
kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda. Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1). 2 UNI JA UNENÄOD Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas.
com/?topic=77 http://et.wikipedia.org/wiki/Meditatsioon http://www.terviseleht.ee/200001/1_meditatsioon.php http://teosoofia.ee/praktikad/budistlik_meditatsioon http://kodu.neti.ee/~ok003a/zhongyi/stress.html Kokkuvõte: Hüpnoos (hypnos - uni kreeka k) on kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju. Hüpnootilisi ja transiseisundeid on osatud esile kutsuda mitmetes traditsioonilistes kultuurides. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes hakkas esimesena tegelema 18. sajandi Austria ravitseja Franz Anton Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus inimeses peituvatel magnetjõududel ehk nn
3. · Psüühilised omadused... o ... on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned o Need jooned iseloomustavad inimese psüühikat protsesside kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse jne seisukohalt o Psüühilised omadused on näiteks võimed, temperament, iseloom, vajadused, väärtused, huvid .... · Psüühilised seisundid... o Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. o Psüühilised seisundid on kas lühema- või pikemaajalised, vähem või rohkem teadvustatud o Need seisundid avaldavad otsest mõju inimese tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile · Psüühilised protsessid... o Tunnetusprotsessid
Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1. Psüühilised protsessid - Tunnetusprotsessid - Emotsionaalsed protsessid - Tahtelised protsessid 2. Psüühilised seisundid - Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. - ... on kas lühema- või pikemaajalised, vähem või rohkem teadvustatud. - ... avaldavad otsest mõju inimese tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile. 3
iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom
Psühhofüüsikaline seadus. Psühhofüüsikaline seadus- objekti ja ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine spetsiaalsetele mõõtmismeetoditele tuginedes. 33. Taju apertseptsioon. taju apertseptsioon - sõltuvus varasemast kogemusest, on taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemusest Näiteks: Sündmus: Laulupidu, Tajujad on dirigent, osavõtja, pealtvaataja. Tajutav inimene on antipaatne või sümpaatne 34. Teadvuse mõiste. Teadvuse mõiste ilmus algselt kui juriidiline termin Vanas Roomas. Kui tead, siis vastutad. Tunnistuse andmine. 35. Teadvus kui fenomen. Teadvus kui tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine, läbielamine. Tunnused: Subjektiivsus, muutused, järjepidevus ja selektiivsus. Chalmers, 1996: teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast.
1.) Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitsetundlikkus Naised Mehed 2.) Ülimaitsetundlikkus ja “mõru maitse geeni” TAS2R38 “supermaitsja” haplotüüp Valged Mustanahalised 3.) Vanus Haistmine Maitsemeel Meeltest – käitumiseni: Geenid --- Valgud / Retseptorid --- Maitsenäsad keelel --- Maitseelamuse teke ajus --- Käitumine (söömine, joomine, toidu ostmine, toidueelistused jm) Mis on kõigil meeltel ühist? - 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted 2. Sensoorne kodeerimine (sh transduktsioon) 2. Sensoorne adaptatsioon. 1. Meelelundite talitlus Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentne juhtetee kesknärvisüsteemi struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule
Sangviinik: keevavereline, tormakas, seltsiv inimtüüp. Flegmaatik: tuim, loid, kannatlik inimtüüp. · Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda. Too iga koolkonna kohta näide, kuidas nad seletaksid ühte psühholoogilist probleemi. Biheiviorism: tegevus, mõtlemine ja tundmine on võrdsed käitumised. Inimene on must kast, pole vaja teada, mis seal sees on. Pole tähtsad vaimsed seisundid, sisemised protsessid, introspektsioon. Lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. Humanism: rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid, tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu. Psühhodünaamika: käitumine on tingitud seesmiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid