50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K ..
Õppematerjali autor
� hommikused peavalud ja koordinatsioonih�ired. � uneapnoe v�ib viia isiksuse muutustele, v�imalik on dementsus ja t�sised somaatilised komplikatsioonid. Somnabulism Somnambulism e. unesk�imine on muutunud teadvusseisund, kus une ja �rkveloleku fenomenid on segunenud (1). Unesk�imisepisoodis ilmneb tavaliselt une esimeses kolmandikus ja seostatakse �rkamisega une kolmanda/neljanda faasist. Kuna virgumine ei ole t�ielik on teadvus on s�gavalt h�gunenud, reaktiivsus v�lis �rritajatele puudub ja motoorsed oskused madalad. Enamasti t�ustakse voodist ning v�idakse ringi k�ndida. Siiski unesk�ijad v�ivad lahkuda magamistoast ja vahel isegi v�ljuda kodust. Seet�ttu on m�rkimisv��rne risk saada selle episoodi ajal m�ni raske vigastus (1). Joonis 2. Unesk�imine Sagedamini p��rduvad nad iseseisvalt v�i kellegi abiga vaikselt tagasi voodisse.
Võru Täiskasvanute Gümnaasium UNI JA UNENÄOD Referaat Koostaja: Maris Tõnise 10.klass Juhendaja: Ene Laane Võru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Uni........................................................................................................................ 4 1.1Rahulik ja kiire uni.......................................................................................... 4 1.2Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:..................................................................4 1.3Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired........................5 1.4Une
TEADVUS � Teadvus on v�lisest maailmast ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. � Teadvus on vahetu kogemuse m�ttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele � teised saavad sellest aimu kaudselt (teadvus on privaatne). � Teadvusel on ps��hikas oluline roll, kuid need m�isted pole samat�henduslikult � mitte kogu inimese k�itumine pole teadvustatud. Teadvus ja t�helepanu: � Erinevad n�htused, kuid tihedalt seotud. � T�helepanu koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast.
positiivne suhtumine, ka pingutuste tunnustamine, mitte ainult kiitmine saavutuste eest; k�itumisteraapial p�hinev t�pne punktiplaan; auditiivsed ja visuaalsed signaalid (sh piktogrammid); selgelt struktureeritud �lesanded, mis on antud v�ikeste sammudena; �pilaste istekoht �petaja l�hedal; personaalne mentor (kaas�pilane), kes aitab vajadusel (konfliktid jne). Pane laps istuma koos positiivse eeskujuga. TEADVUS JA UNI 26. Mille poolest on teadvus ja t�helepanu sarnased ja milles poolest erinevad? Teadvus ja t�helepanu on erinevad n�htused, kuigi tihedalt seotud - tp koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast; selle arvelt tuleb ohverdada palju muud teavet � teadvustatud tajud ja m�tted on piiratud, suur osa infot��tlusest leiab aset ka nn teadvusv�lises ps��hikas *Teadvus v�lise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik
Tallinna Reaalkool UNI JA UNEN�OD Referaat 10A Tallinn 2008 2 Sisukord Uni........................................................................................................................................4 Unega kaasnevad muutused organismis ......................................................................... 4 Une staadiumid................................................................................................................ 4 Unevajadus.......................................................................................................................5 Une t�htsus ja unepuudus.................................................................................................5 Une s�gavus.....................................................................................................................6 Unen�od...................................................................................
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine
Sisukord � Uni ja Une staadiumid..............................................................................LK 2 � Miks on uni vajalik?..................................................................................LK 3 � Bioloogiline kell..........................................................................................LK4 � Une kestust m�justavad tegurid...............................................................LK5 � Miks uni ei tule? unepuudus.....................................................................LK6 � Une h�irete ravi, unen�od.........................................................................LK7 � Unen�gude lahtim�testamine................................................................LK 8-9 � �udusunen�od....................................................................................LK 10-11 � Kokkuv�te.................................................................................................LK12
o indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omandamine o subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale, kuidas maailm ilmneb just talle o unikaalne/personaalne ● Intentsionaalsus o ollakse teadlikud millestki- teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt ● Transparentsus o teadvusväli on „läbipaistev" o me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teda ennast- meenutus ● Ühtsus, terviklikkus o teadvustatud kogemus on ühtne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid