Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teadustöö ja majandusuuringute alused (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Teadustöö ja majandusuuringute alused #1 Teadustöö ja majandusuuringute alused #2 Teadustöö ja majandusuuringute alused #3 Teadustöö ja majandusuuringute alused #4 Teadustöö ja majandusuuringute alused #5 Teadustöö ja majandusuuringute alused #6 Teadustöö ja majandusuuringute alused #7 Teadustöö ja majandusuuringute alused #8 Teadustöö ja majandusuuringute alused #9 Teadustöö ja majandusuuringute alused #10 Teadustöö ja majandusuuringute alused #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristiny4 Õppematerjali autor
Kodutöö on tehtud õppeaines Teadustöö alused. See töö tegelikult võttab palju aega, sest on seotud statistikaga.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Ülikoolid keskajal - refraat

Sisukord: 1. Ülikoolide tekkimine keskajal 2. Ülikoolide korraldus keskajal 3. Ülikoolide korraldus tänapäeval 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Ülikoolide tekkimine keskajal Alates XI sajandist toimus Lääne-Euroopas linnade kiire tõus, millega kaasnes majanduse ja kultuuri kiire areng. Linnadel tekkis vajadus kaitsta enda õigusi juriidiliselt suurfeodaalide eest. Selleks sobis Rooma tsiviilõigus.Peale linnade vajasid õpetatud meeste abi ka kuningad ja katoliku kirik. Huvi teaduse ja hariduse vastu olid suurendanud ka ristisõjad,mille käigus tutvustati araabia kultuuri elementidega ning Bütsantsi ja araablaste vahendusel antiikautorite tähtsamate teostega.Kõik see lõi XI sajandil tingimused kõrgemate koolide tekkimiseks, eelkõige Itaalias. Põhja-Itaalias asuvas Bologna linnas tgutses XII sajandi algul jurist Irnerius, kes oli omandanud laialdase kuulsuse Rooma õiguse allikate ning Justinianuse koodeksi hea tundja ning glossaatorina (s.t. sõnasele

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun