50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
64 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lalauraa
Õppematerjali autor
1. Mille poolest erinevad kvantitatiivne ja kvalitatiivne uurimus? Kvantitatiivuuringu põhieesmärgiks on saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Uuringu tulemus on vähe sõltuv uurija tõlgendusest ja näitajad arvulised. Kvaliteedi määrab valimi suurus, küsimused (tüüp, järjestus, ühemõttelisus, asjakohasus). Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. 2. Mis iseloomustab kvalitatiivset uurimust? Subjektiivne, induktiivne lähenemine, arusaamine, mõistmine, vähene uuritavate hulkk, usaldusväärsus 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutatakse kvalitatiivse uuringu läbiviimisel? Intervjuu, vaatlus, fotointervjuu 4. Millal kasutatakse uurimismeetodina intervjuud? Kui eesmärgiks on selgitada, kirj
Põhiprobleem on tavaliselt üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna. Alaprobleemide vastused annavad võimaluse vastata ka põhiprobleemile. Uurimisprobleemid esitatakse tavaliselt küsimuste kujul. Küsimuse vorm sõltub uurimuse eesmärgist. Kirjeldavas uurimuses küsitakse, kuidas või missugune mingi asi on. Seletavas uurimuses küsitakse, mispärast on asi niisugune või mis järeldub teatud asjaoludest. 2. Uurimistöö metodoloogia: kvalitatiivne, kvantitatiivne, kombineeritud uurimus, nende tunnusjooned ja iseärasused. Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Kvalitatiivne uurimus · Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest · Kasutatakse induktiivset analüüsi järeldamine üksikult üldisele
Mõnikord tuleb meil teha või soovitada muudatusi ja rakendada neid oma probleemidele. Kui selles protsessis osaleb mitu uurijat, tuleb ideesid/teooriaid testida. Kui teooriad on korralikult testitud, võime me koguni ennustada tulevikku. Me võime veendunult öelda, et seda tüüpi olukorras on see lahenduseks. Uurimus teeb järelikult meie elu kergemaks, mitte ainult äris, vaid üldiselt. Äriuuringud ei erine palju praktilisest probleemide lahendamisest. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE UURING KVALITATIIVSED MEETODID KVANTITATIIVSED MEETODID · Rõhk arusaamisel · Rõhk testimisel ja tõestamisel · Fookus vastaja vaatenurgal · Fookus sündmuste faktidel ja/või põhjustel · Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine · Loogiline ja kriitiline lähenemine · Vaatlused ja mõõtmised loomulikus ümbruses · Kontrollitud mõõtmine
ka näost näkku. PS! Ei ole mitte uurimisobjektid, vaid uurimissubjektid. Miks uurida ühiskonda teaduslikult? Argielu tunnetamisel on puudused. · Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus · Teoreetiliste teadmiste puudumine · Süsteemsuse ja järjepidevuse puudumine suurim probleem! · Analüütilisuse puudumine · Emotsioonid! Sügav roll. Neidki uuritakse, aga see on teine tase. Varem kiputi ütlema/arvama, et kvalitatiivne = subjektiivne = vähem teaduslik, ,,ilukirjandus" Teaduslik käsitlus: · Teaduslik tunnetamine toimub teatud teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline · Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt väljaarendatud meetodite alusel · T-liku tunnetamisprotsessi tulemuseks on teadmine uuritavast objektist, mis on tõestatav olgugi, et tõestatavus, seda nii kvalitatiivses kui kvantitatiivses uurimuses, on suhteline. · Teaduslik teadmine on objektiivne
Kuna objektide olemus asetseb objektides, Kuna sotsiaalne tegelikkus on inimeste poolt sellepärast ka sotsiaalteaduslik uurimus võib anda toodetud produkt ja sõltub nende tegevusest, vaid ühte tõest teadmist sellest reaalsusest. Tõene teadmistest ja suhetest, siis peitub tõde uurimus peegeldab eksisteerivat reaalsust tõlgendustes. inimtõlgendustest sõltumata. 2.Kvantitatiivne vs kvalitatiivne uurimus (deduktsioon vs induktsioon) Tundmaõppimise viisid Deduktsioon Induktsioon Induktiivselt deduktiivne viis (hilisemas põhistatud teoorias) 3 KVANTITATIIVNE UURIMUS KVALITATIIVNE UURIMUS Põhiküsimused: Miks? Mil määral? Mis? Missugune? Kuidas? Mis ulatuses? Miks? (A.Strauss) Lähteseisukohad: Esikohal protsess, uuritav fenomen
Uurimismaterjali analüüs Uurimuse koostamine ja vormistamine 3. Milline on uuringutüüpide üldine klassifikatsioon? Teoreetiline uurimus, empiiriline uurimus, rakendust loov ehk arendusuurimus. 4. Mis on empiiriline uurimus? Uurimus mille eesmärkideks on nähtuste kirjeldamine, võrdlemine, seletamine, ennustamine ning tõlgendamine. Sisaldab uute andmete kogumist või olemasolevate andmete töötlemist, analüüsimist ja interpreteerimist. 5. Mis on kvalitatiivne uuring? Kvalitatiivne uuring – uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada ja tõlgendada nende tähenduste kaudu mida inimesed neile annavad. 6. Mis on kvantitatiivne uuring? Kvantitatiivne uuring - andmestik kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist ning järeldusi tehakse statistiliste järelduste põhjal. 7. Mis on tsiteerimine? Teise autori loodud teose üksühene kordamine oma teoses. 8. Mis on refereerimine?
, Simon, S. A., & Russell, J. E. A. (2000). The protege's perspective regarding negative mentoring experiences: The development of a tax- onomy. Journal of Vocational Behavior, 57, 1-21. Eller, L.S., Lev, E.L. & Feurer, A. (2014). Key components of an effective mentoring relationship: A qualitative study. Nurse education today, 34, 815820. Hamilton, M. A., & Hamilton, S. F. (2002) Why mentoring in the workplace works. New Directions For Youth Development, 93, 59-89. Laherand, M.L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: OÜ Infotrükk. *Mead, M. ([1982] 2001). Coming of age in Samoa. Kordustrükk, New York: Harperperennial Library. Menges, C. (2016). Toward Improving the Effectiveness of Formal Mentoring Programs: Matching by Personality Matters. Group & Organization Management, 41(1), 98129. Poulsen, K., M. (2013). Mentoring programmes: learning opportunities for mentees, for mentors, for organisations and for society. Industrial and Commercial Training, 45 (5), 255-263. Usova, T
UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria nin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid