TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused Sügis 2014 1.Milliseid erinevaid tunnetussüsteeme on ja milles seisnevad nende iseärasused? Induktsioon - loogilise üksiku v. erilise põhjal üldise järeldamine Deduktsioon - loogilise üksiku v. erilise tuletamine üldisest, järeldamine konkreetse üksikjuhu kohta üldise põhjal 2. Milline on teadusliku tunnetuse koht tunnetusteede süsteemis ning millised on selle eelised ja puudused? Teaduslik tunnetus võimaldab teadmisi mõõta ning tagada nende kindluse ja usaldusväärsuse. Teaduslik tunnetus on täpne, õige, töökindel. Puuduseks on see, et teaduslik meetod ei suuda mõõta ilu, ei suuda ületada materiaalsuse piire. Teadusliku meetodi abil saab hinnata vaid mõõdetavaid asju (materiaalseid asju). Ei ole kõige olulisemat meetodit, oluline on ühtsus erinevate tunnetusteede vahel. 3
Vaatepunktide paljusus (vaatepunktid inimese nägemiseks, vaatepunktid ühiskonna nägemiseks jne). adekvaatne teadmine- teadmine millegi kohta, mis vastab reaalsusele tõde on see mis on, vale on see mis ei ole inimene võib tunnetada valesti tõde, Inimene- on mõistusliku hinge ja vaba tahtega kuidas me saame teada kuidas asjad tegelikult on? - abielu- intuitiivne tunnetus, baas-intuitsioon, kõige suuremad otsused tehaksegi tunnetuse põhjal inimene kui mõistuslik jõud püüdleb arusaamiseni kuidas asjad tegelikult on (mõistuse jõul) mitte miski ei teki mitte millestki peab olema midagi väljaspool meie universumi, mis on sellise süsteemi loonud religioosne tunnetus- soov midagi edasi teada raamat “Hämmeldunud teejuht” teadmiste kaal on erinev teaduslik tunnetus oluline = saada kinnitust mingitele asjadele
Ta on õppinud Tartu ülikooli matemaatikateaduskonnas, kuid lõpetas 1974 kaugõppe teel Tallinna Pedagoogilise instituudi. Tema uurimisvaldkonnaks on olnud matemaatiline loogika. Teos ,,Süsteemse käsitluse alused'' on suurepärane elutee ehitamise abiline, mis annab väga head nõu valikute ja tegevuste ellu viimiseks. Raamatu I peatükis käsitletakse ja seletatakse lahti printsiipe, mis on seotud süsteemse käsitlusviisi üldiste alustega. II peatükis lahendatavad printsiibid on põimitud rohkem inimlike probleemidega. III.peatükis kasutatakse eelnevalt mainitud printsiipe ning kirjeldatakse, kuidas on võimalik neid elus rakendada Raamatu tutvustuse käigus on printsiipe seotud erinevate eluliste olukordadega. Põhiprintsiibid Süsteemi mõistmiseks on vaja selgitada mõisteid, mida mõtestatakse lahti väidete, põhiprintiisipide abil. I.peatükist toodi välja põhiprintsiipe tänu millele saab süsteemset käsitlust lahti seletada
Kas on võimalik selline teadus nagu metafüüsika? Mis on kahe küsimuse seos?!?!? Ajend oli võrdlus väliste teadustega. Süvendati, et tungiti metafüüsika loomusse. Eripärane oli, et metafüüsika oli sünteetiline ja aprioorne samal ajal. Seega tuleb vastata küsimus, et kas aprioorsed sünteetilised laused on võimalikud? Akreditiiv(tegevusloa andmine ehk tunnustamine, tuleb küsimusele vastata). Transtsendentaalne filosoofia(def) – kuidas on võimalik sünteetiline aprioorne tunnetuse võimalikkus? Selle küsimuse peab vastama ennem, kui vastata laiemale küsimusele. Puhas matemaatika ja puhas loodusteadus(?). mõlemad on sünteetilised aprioorsed tunnetused, teadmised. Metafüüsika ja sünteetiline aprioorne tunnetus, selle seose leidmine = samad tingimused nii matemaatikas kui metafüüsikas. Peame vastama küsimustele: kuidas on võimalik puhas matemaatika? Kuidas on võimalik puhas loodusteadus? Kuidas on võimalik metafüüsika üldse? Kuidas on võimalik metafüüsika
2014 1 I. Maailmas on tohutu hulk erinevaid süsteeme, mille käsitlusviisid võivad üksteisest erineda ning tihtipeale osutuvad nad keerukamateks ja mitte nii iseenesestmõistetavateks kui me arvata oskame. Peeter Loorentsi 1998. aasta väljaanne 'Süsteemse käsitluse alused' selgitab ning püüab luua universaalseid meetodeid kuidas süsteeme otseselt kui ka kaudselt käsitleda. Printsiibid, mida Loorents lugejale selgitab on olulised seetõttu, et ilma nende teadmiseta võib tihtipeale tekkida takistusi ning vastuolusid süsteemide käsitlemisel. Loorentsi teaduseteos on eelkõige õpetlik tudengitele, kui ka juristidele. Loorents samuti selgitab mitmeid printsiipe tuues näiteid minevikust kui ka eelajaloost ning nende seoseid tänapäeva eluga. Antud raamat on eelkõige seotud tavaelus esinevate probleemide ja nende seos süsteemidega kuid sinna
Iseloomustage I. Kanti tunnetusteooria põhisisu! Kanti arvates on olemas objektiivne maailm (meist sõltumatu), mille kohta me aga ei saa midagi konkreetset väita. See on "asi iseeneses". See tundmatu asi iseeneses mõjutab inimese meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda, kuidas asi iseeneses meile nähtub, nimetab kant "asjaks meie jaoks". Tunnetada saab ainult nähtumusi, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Miks? Asi on sellel, et tunnetuses eristab Kant kahte aspekti: 1) tunnetuse mateeriat- aistinguid 2) tunnetuse aprioorset vormi- inimese mõistus vormib tunnetuse mateeria. Tunnetuse mateeria ei sisalda endas mingit korrapärasust. Nähtustele annavad korrapära inimmõistuse aprioorsed vormid. 6. Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks? Kuna ta leiab, et kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ta arvab, et ainus tõeline teadmiste allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest
Kant seab esikohale tegude motiivid, mitte tagajärje ehk motiivid on olulised tegude moraalsuse üle otsustamisel. 9. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Metareegel st ta on mõeldud põhimõttelise viisina kuidas valida moraalireegleid. 10. Selgitage milles seisneb universaliseeritavuse test? Selleks ,et tegu oleks moraalne peab tema printsiip olema universaliseeritav. Raha laenamine. See võimladab meil astuda väljapoole oma isiklikke maksmiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt kas nad sobiavad printsiipideks mille järgi me kõik võiksime elada. 11. Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv? HÜPO- on käsk sõltuvalt olukorrast ning kehtib inimeste alamhulgalse ,samas kui teine kehtib kõigile eranditult. 12. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet! kohustuste konflikt ( Nt mul on kaks kohustust 1. kohustus rääkida alati tõtt ja kohustuskaitsta alati oma sõpra
tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle meeldib talle. JO: Malle käib Kallega. Järeldusotsused on tehtud aluste ehk eelduste põhjal. Ühes aluses võib sisalduda mitu eeldust. Näiteks ühest tõendist ei piisa kohtus reeglina süüdimõistmiseks. Kas see, et Malle käib Kallega, on tees või hüpotees? Järeldusseos on see, et kui inimesed käivad, siis nad käivad käsikäes ja meeldivad üksteisele. Järeldusseos on varjatud kujul, ei tulene otseselt tekstist. Argumendi mõte tuleneb esitusest (tähendamistegu) ja sisust (sõnum). Nendest on välja
Normatiivse ülestähenduse õigsus sõltub sellest, kas see on saadud teatud kindlaid protseduure järgides. Protseduur on argumentatsiooni protseduur. Diskursust kui protseduuri saab juba määratleda protseduurireeglite süsteemi abil. Reeglid räägivad ratsionaalse, praktilise argumentatsiooni tingimustest. Ühes nende reeglitega formuleeritakse ka ratsionaalsuse nõuded, mis kehtivad diskursuse teooriast sõltumatult. Nendeks reegliteks on mittevastuolulisus, universaalsus eelduste mõttes, keelelis-mõisteline selgus, empiiriline tõesus, tagajärgede kaalutluse ja rollivahetuste silmaspidamine ning moraalsete veendumuste analüüs. See on selline monoloogi tase. On ka teine, mittemonoloogiline tase. Selle tase on diskursuse erapooletus. Erapooletuse reegliteks on: igaüks, kes soovib, peaks saama osaleda, igaüks tohib küsimuse püstitada ja ükski osavõtja ei saa olla takistatud väljast või seest poolt diskursuse sunniga. Need reeglid
Filosoofia II? 7.Selgitage mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib – filosoofilise probleemi püstitamine ja selle analüüs/ lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: 1. Argimõtted, tava-arusaamad, käibetõed, iseenesestmõistetavused, eelarvamused, loomulikkused. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, varjatud eelduste, järelduskäikude jms suhtes 3. Oma enese eelduste suhtes. Filosoofia argumenteerib Kriitikas esitatakse põhjendusi, kaalutlusi, konstrueeritakse argumente. Filosoof ia argumenteerib, mitte ei jutlusta. Asi ei piirdu ainult vastuargumentidega. Esitatakse oma positiivne teooria/ seisukoht/kaalutlused. Filosoofia abstraheerib – üldistab, lihtsustab, abstraktseid mõisteid looma, nähtuse
häid. · Peab olema võimalik hinnata eraldi tegu ja karakterit. Vooruste koht moraaliteooriates Teleol. ja deont. teooriates sekundaarne: · Kant ütleks: voorused aitavad meil moraaliseadust täita. · Mill ütleks: voorused aitavad meil üleüldist heaolu edendada. Vooruseetikas primaarne: · Vooruseetikas on vooruste omamine ise esmatähtis, sõltumata sellest, millised teod neist johtuvad või kas need üldse mingite tegudega päädivad. Antiikne vooruseetika · Aristoteles küsib "Nikomachose eetikas": "Mis on inimese jaoks hüve?" · Vastab: "See on hinge toimimine kooskõlas voorusega (loomutäiusega)." Aristoteles: inimese hüveks on õnn · Kõik tegevused püüdlevad mingi hüve poole. · Ülim hüve tähendab tegevuse lõppeesmärki, seesmist hüve. · Inimtegevus (poliitika) taotleb õnne. · Inimese ülimaks hüveks on õnn (eudaimonia), õitseng, hea elu.
Hadronid jagunevad kahte alarühma : a) barüonid (prooton, neutron), mille büronarv on +1 (antsiosakesed -1) b) mesonid (pioon, kaoon), mille barüonarv on * vahebosonid (footon, W- ja 2-osakesed) osalevad elektromagnetilises ( footon) või nõrgas (W- ja 2-osakeesed) vastastikmõjus. Positron on positiivne elektron. Annihileerumine- osakeste ja antiosakeste hävimine nende kohtumisel. Elementaarosakestele on omane vastastikune muundumine. Väljana käsitletakse neid mida ei saa mingite samasuguste osakeste abil kirjeldada ( lepton, hadron). Väljatugevus on pöördvõrdeline kauguse ruuduga. 1960. A S.Weinberg, S. Glashow ja A. Sallas näitasid, et nõrk vastasikmõju ja elektromagnetiline vastastikmõju on tegelikult ühe fundamentaalsema- elektronõrga- vastastikmõju kaks erinevat ilmingut. Tugevat vastastikmõju õnnestus seletada aga nn. kvantkromodünaamilise teooriaga, mille järgi tuumajõud tekivad värvilaengute vastastikmõjus.
teadus ei vaja seda, ideaalselt sobib oletuste ja ümberlükkamiste printsiip. Popperi järgi algab teadus oletusest, mitte vaatlusest. Popper väitis, et kuigi pole võimalik tõestada, et homme päike tõuseb, on meil vaba voli säärane teooria esitada. Kui päike ei peaks tõusma, siis on tõestatud, et see teooria on väär, kuid seni pole see teooria vääraks osutunud. 2. Milleks on vaja teha eristus tunnetuse (inglise keeles knowledge) psühholoogia ja tunnetuse loogika vahel? 3. Kirjeldage palun deduktiivse kontrolli meetodit. Peaks olema selline meetod, kus meil on teada teatud üldine seaduspära ning selle alusel kontrollime igat üksikut vaatlust, et kas viimane vastab sellele seadusele. 4. Milles seisneb demarkatsiooniprobleem? Probleem, kuidas määratleda piiri, mis eristab tõelist teadust, mis peaks õigel viisil arvestama tõendeid ja eksperimente, ebateadusest, mis seda ei tee 5
2. Diskursus (läbida see). Diskursusedoktriini põhiidee on praktilise õigsuse (õiguspärasuse) või tõe protseduuriline teooria. See räägib sellest, et õigsus on tagatud siis, kui on järgitud teatud protseduure - normatiivse ülestähenduse õigsus sõltub sellest, kas see norm on saadud teatud protseduure järgides. Diskursuse reeglid formuleerivad sh üldised õiguspärasuse nõuded: - mittevastuolulisus - universaalsus kasutatavate eelduste mõttes - keelelis-mõisteline selgus - empiiriline tõesus - tagajärgede, rollivahetuse, kaalutluse silmaspidamine ehk see on monoloogi tase. 3. Mõistuse institutsionaliseerimine (püstitada tees, et õigus nõuab midagi õiget) Diskursuse piirid saab sisustada läbi reaalse ja ideaalse diskursuse. Reaalne diskursus - kindlaksmääratud aeg, määratud osavõtjate arv, piiratud võimekus rollivahetuseks.
meetodite kõige ulatuslikum rakendamine; • füüsika tekitab looduse kõige üldisemad mudelid (füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud), kõik teised loodusteadused kasutavad neid; • füüsika tegevusala hõlmab kogu loodusobjektide mõõt mete skaalat. Füüsika tegeleb kõige suuremate ja ka kõige väiksemate loodusobjektidega. Kokkuvõte teemast • Maailm-Maailm on keskkond, mis jääb väljapoole inimese minatunnetuse piire. • Loodus- Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. • Loodusnähtused- Looduses toimuvaid muutusi nimetatakse loodusnähtusteks. • Loodusteadused- Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad loodusnähtusi. • Füüsika- Füüsika on loodusteadus, mis eelistatult täppisteaduslike meetoditega uurib loodust ja tekitab looduse kõige üldisemad mudelid.
Funktsionaalne seisund määratletakse selle kaudu, millised põhjuslikud seosed on sel seisundil teiste vaimuseisundite, sisendi ja käitumusliku väljundiga. Siin on erinevus biheiviorismist, mis määratles vaimuseisundeid üksnes sisendi ja käitumusliku väljundi kaudu (stiimul-vastus). Funktsionalismi kriitika: liberalism - Funktsionalismi järgi on vaimuseisundid mistahes süsteemil, mis realiseerib sobivat funktsionaalset rolli. See aga on liiga liberaalne käsitlus, kuna sellest järeldub, et vaimuseisundid on ka süsteemidel, millele me muidu vaimuseisundeid ei omistaks. kvaalid – vaimuseisunditel on kvalitatiivseid omadusi, mida ei saa taandada funktsionaalsetele seostele. Kvaale ei saa objektiivselt kirjeldada 3.isiku vaatepunktist, sest ei ole võimalik ära tuua nende seoseid teiste seisunditega. On esitatud mõttelisi eksperimente, mis näitavad, et kaks isikut võivad olla
1. Filosoofia on kriitiline. Ta kritiseerib ja argumenteerib. Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selle poolest erineb filosoofia religioonist. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: 1.1.Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise-enesestmõistetavuste, eelarvamuste, “loomulikkuste” suhtes. 1.2.Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, (varjatud) eelduste, järelduskäikude jms suhtes. 1.3.Oma enese eelduste suhtes. See võib viia hukkamisteni: Sokrates–mõisteti surma Ateenlaste poolt 2. Filosoofia abstraheerib (eraldamine). Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist abstraktsesse. nt. Kas USA- l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?) 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid) aga ka väiteid, teooriad jms–nende varjatud eeldusi. See ei tähenda et filosoofid
4. Selgitage mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: ..argimõtte, tava-arusaamade ja eelarvamuste suhtes ..teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide ja järelduste suhtes ..oma enese eelduste suhtes. 5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Võrreldes Jeesusega, Sokrates: .. ei andnud õpilastele dogmasid ega õpetussüsteeme .. ei andnud lunastust ega pääsemist .. ei nõudnud usku usupügalatesse .. suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve. .. oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist ..ei ole õpetaja, kel see tarkus on juba käes.
Kui ta aga sellise seletuse annaks, satuks ta tagasi neile tõeteooria radadele, mida õhtumaises filosoofias juba üle kahe ja poole tuhande aasta on sõtkutud. 48. Olemine sisevaade metafüüsikasse Milline on maailma? Kas maailma loomus on meile kuidagiviisi avatud? Käsitluse aluseks on Blackburn (1999) 49. Metafüüsika mõisteid: Entiteedid kõik olemasolevad ,,asjad" Ontoloogia käsitlus olemasolevatest entiteetidest või nende loetelu Partikulaar asi, mis on täielikult samal ajal ainult ühes kohas. Nt üksik õun Universaal võib olla täielikult samal ajal mitmes kohas. Nt omadus olla punane, punasus. Entiteet on konkreetne, kui tema esinemine antud kohas antud ajal välistab mistahes teisel sama liiki entiteedil samas kohas samal ajal viibimise. Nt üksik õun on konkreetne asi kaks õuna ei saa olla korraga samal ajal samas kohas.
hoopis Päike. Heliotsentriline maailmasüsteem leidis lõpliku kinnituse tänu G. Galileile, kes 1609. aastal avastas Jupiteri kuud. Galilei avastus oli tõenduseks, et mitte kõik taevakehad ei tiirle ümber Maa nagu geotsentriline maailmasüsteem seda eeldas. Heliotsentrilise maailmasüsteemi põhiline väärtus oligi see, et välistades Ptolemaiose- Aristotelese taevasfääride idee, seadis uus käsitlus kahtluse alla ka maailmaruumi loomulike piiride olemasolu. Veelgi enam, mitmete tiirlemistsentrite olemasolu selles süsteemis ei välistanud põhimõtteliselt ka seda, et Päike ise võiks tiirelda ümber mingi seni veel tundmatu tõmbekeskme. Hilisemad astronoomilised vaatlused, mis tänu vaatlustehnika arengule muutusid üha täpsemaks ja informatiivsemaks, seda peagi ka kinnitasid Viimaste aastasadade jooksul on füüsikalise maailmapildi areng olnud tormiline. Koos
keskeduda valdkondadele, kus on suurem vigade tekkimise risk. 2) Inspekteerimine seisneb materjaalsete varadega ning dokumentidega tutvumises. Dokumentidega tutvumisel saab audiitor hinnata dokumentide kvaliteeti, ning samuti sisekontrolli taset. Materjaalsete varade inspekteerimine annab ülevaate nende olemasolust, kuid mitte nende varade tegelikust väärtusest, ega raamatupidamislikust väärtusest. 3) Vaatlus see on kontrollimeetod, mille käigus audiitor jälgib mingeid protsesse või töötajate poolt sooritatavaid protseduure. Meetodi puuduseks on see, et kui töötajad saavad aru, et neid vaadeldakse, hakkavad nad käituma vastavalt töönõuetele. 4) Järelepäringud (intervjuu) eesmärgiks on saada vajalik info seda omavatelt isikutelt või spetsialistidelt ettevõtte seest või väljaspoolt. Meetodit võib rakendada
omakorda võib olla samuti ebaeetiline (inimesed, kelle otsustusvõime, intellekt võib olla piiratud: vanglakaristatud, surmamõistetud) Õigus infole 6. Kas loomakaitsjad tänapäeval sõdivad suurte või väikeste tapamajade vastu? Miks? Üldine on suundumus, et loomade pidamisel ja tapmisel tuleb võimalikult vältida stressi. Eriti püütakse keelustada lihaloomade vedamist suurtesse tapamajadesse või kauge maa taha, sest sellistel juhtudel on tugev stress vältimatu. 7. Kas tänapäeva loomakaitseseadused ja loomakaitsjate tegevused-hoiakud on pigem homotsentristlikud või biotsentristlikud? Tänapäeva loomakaitseseadused on pigem biotsentritslikud. Nad on seda meelt, et looduse eksisteerimisel on oma mõte. Inimene on vaid üks paljudest looduse olelusvormidest ja pigem on õigem lasta tal hävida, kui ta ei kahjustaks teisi liike. Homotsentristid on, vastupidi, selle eest, et loodust peab säästma selleks, et tagada inimkonna kestvust, inimene on
Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstraheerib, filosoofia argumenteerib 7. Selgitage mõtet, et filosoofia on kriitiline! Filosoofilise probleemi püstitamine algab kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia on kriitiline kolmes suhtes: tavaarusaamade suhtes, iseenese eelduste suhtes, teiste filosoofide suhtes. 8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! Filosoofia kahtleb tarkuse otsinguil, mitte ei paku valmistõdesid, dogmasid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia argumenteerib mõlema vaidluskoha poolt, mitte ei jutlusta. 9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide! Russelli arvates teisendab filosoofia kõik probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse, mis võimaldab leida erapooletu lahenduse. Nt
Investoril on pikaajalised Millised kaks printsiipi peavad John Rawlsi meelest Millist eetilist printsiipi rikutakse töötaja testimisel? toodangule kord ökosildi saanud, ei ole enam huvitatud toote huvid, ta paigutab oma raha ettevõtte aktsiatesse lootuses valitsema õiglases ühiskonnas? Milles need printsiibid Töötajat ei kahjusta mitte ainult testimise psühholoogiline puhtuse edasisest tõstmisest. Seepärast soovitatakse uues teenida selle pealt dividendi. Põhimõtteliselt ei ole ta huvitatud
KORDAMISKÜSIMUSI Pt. 1. ja 2. SISSEJUHATUS; EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on õpetus, mis arutleb moraali üle ning põhjendab valikud hea või halva, õige või vale vahel. Etikett tähendab aga ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid kombeid või tavasid ning neid ei ole vaja põhjendada. Üks (etikett) on kui normide kogum, mida on kohustatud teatud keskkonnas järgima, teine (eetika) on kui õpetus, mille puhul arutletakse valikute vahel ning ei seostata mingi konkreetse kultuuri ega asukoha eripärasustega. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L.Kohlberg? Eristatakse peamiselt kolme taset, kuid need on võimalik jaotada omakorda veel kaheks. Pre-konventsionaalne - inimesel on väga piiratud arusaam moraali ja sotsiaalse käitumise reeglitest. Alamal astmel inimene peab õigeks neid tegusid, millele ei järgne karistust. Kõrgemal astmel inimene leiab, et õiged
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy.
väljund kahetine: 1. Eesmärk – tagada inimese võimalikult parim toimetulek; 2. Eeltingimus - õpilase arengutasemest tulenevad suutlikkused on tulemusliku õppetöö korraldamise eeltingimuseks. Kui õpilase arengulisi eripärasid õppeprotsessi läbiviimisel ei arvestata, siis pidurdatakse sellega tema õppimist (Ots, 2005). Arenguteooriad ja õpikäsitlused Õppimise teooriad (Biheiviorism, sotsiaalne õppimine – Biheivioristlik õppimise käsitlus Bioloogilised teooriad (Küpsemise koolkond) – Humanistlik õppimise kästlus, Kognitiivne õppimise kästlus Kognitiivsed teooriad (Plaget intellektuaalse arengu staadiumid) – Kognitiivne õppimise käsitlus, sotsiaal-konstruktivistlik õppimise käsitlus Kultuurilis-ajalooline arenguteooria- Sotsiaal-konstruktivistlik õppimise käsitlus Arenguteooriad Teooria: • Loogiliselt terviklik – sisemiselt kooskõlas, väited ei ole üksteisega vastuolus •
Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? 4. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! 1. Üldisus Kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada? Mis on üldse olemas? Mis mõttes? Kas vaim on materiaalne? 2. Abstraktsus Probleemide teisendamine konkreetsest abstraktsesse. Iisraelil on õigus rünnata Iraani? Riigil A on õigus rünnata B? 3. Kriitilisus 1. iseenesestmõistetavuste suhtes; 2. teiste filosoofide mõtete, teooriate jms suhtes ;3. oma enese eelduste suhtes. 5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! Erinevus: filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi püsivaid õpetuslauseid, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema
11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina!" - kas see on I. Kanti austuse printsiibi korrektne sõnastus või on midagi puudu? Miks? "Tegutse nii, kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ALATI KA eesmärgina ja mitte kunagi AINULT vahendina." 12. Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks? Ei saa, kuna mõlemad printsiibid on Kanti kategoorilise imperatiivi väljendused ja lähtuvad samast põhimõttest. 13. Milles seisneb J. Rawlsi lepingulise õigluse teooria esimene printsiip? Suurim võimalik võrdne vabadus. Igaühel on võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile. Vabadust võib piirata ainult vabaduse enda nimel. Vabaduse piiramine peab olema põhjendatud. 14. Millised kaks printsiipi peavad Rawls'i meelest valitsema õiglases ühiskonnas? Milles need printsiibid seisnevad?
11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina!" - kas see on I. Kanti austuse printsiibi korrektne sõnastus või on midagi puudu? Miks? "Tegutse nii, kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ALATI KA eesmärgina ja mitte kunagi AINULT vahendina." 12. Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks? Ei saa, kuna mõlemad printsiibid on Kanti kategoorilise imperatiivi väljendused ja lähtuvad samast põhimõttest. 13. Milles seisneb J. Rawlsi lepingulise õigluse teooria esimene printsiip? Suurim võimalik võrdne vabadus. Igaühel on võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile. Vabadust võib piirata ainult vabaduse enda nimel. Vabaduse piiramine peab olema põhjendatud. 14. Millised kaks printsiipi peavad Rawls'i meelest valitsema õiglases ühiskonnas? Milles need printsiibid seisnevad?
11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina!" - kas see on I. Kanti austuse printsiibi korrektne sõnastus või on midagi puudu? Miks? "Tegutse nii, kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ALATI KA eesmärgina ja mitte kunagi AINULT vahendina." 12. Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks? Ei saa, kuna mõlemad printsiibid on Kanti kategoorilise imperatiivi väljendused ja lähtuvad samast põhimõttest. 13. Milles seisneb J. Rawlsi lepingulise õigluse teooria esimene printsiip? Suurim võimalik võrdne vabadus. Igaühel on võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile. Vabadust võib piirata ainult vabaduse enda nimel. Vabaduse piiramine peab olema põhjendatud. 14. Millised kaks printsiipi peavad Rawls'i meelest valitsema õiglases ühiskonnas? Milles need printsiibid seisnevad?
Maagia vs loits, loits vs palve, teism, deism, polüteism, monoteism, ateism, agnostsism. LOODUSUSUNDID: loodust nähakse vaimsena animism, animatism. Ühtekuuluvustunne loodusega totemism. Läbiv põhimõte on, et võta nii palju kui vajad! Suhtlemine vaimsega maagia ja riituste läbi. Tolstoi ütles, et ilma usuta ei saa olla tõelist moraali! Valgustusaeg tõi kaasa loobumise Jumala autoriteedist. Hakati tähtsustama inimest. Teonoomiline käsitlus: Jumala tahe on meile ette antud (käsk, keeld, juhis) ja me peame seda täitma. Hea on see, mida Jumal käsib, halb see, mida ta keelab. Loomuseaduslik käsitlus: Inimese sisemises loomuses on olemas arusaam sellest, mida me peame tegema. Meis olev "moraalne kompass" näitab, mis on hea/halb, mis õige/väär. Religiooni moraalinormid on põhjendatud jumaliku autoriteediga. Moraalinormide täitmiseks on
objekt ehk pensionäride ring. Maksusoodustus võib olla ka ühekordne maksuvabastus. Kuna Eestis kehtib ühetaoline maksustamispõhimõte, siis tuleb sellistesse maksuvabastustesse suhtuda konservatiivselt ja ettevaatlikult, sest võivad tekitada sotsiaalseid pingeid st et ei tohi rikkuda võrdsete subjektide võrdsust ja peavad olema tagatud kõik Põhiseadusest tulenevad printsiibid. Soodustuse enamlevinumaks viisiks on maksuvabastus. See võib olla nii subjektiivne kui objektiivne (mittetulundusühingu liikmemaks on tulumaksuvaba, ettevõtlusest saadav tulu aga mitte). Subjektiivne nähtus on see kus terved isikute kategooriad vabastatakse maksust. Objektiivse maksuvabastusega on tegemist, kui mõni maksuobjekt jäetakse osaliselt või täielikult maksuvabaks (riiklikud pensionid, toetused). Maksusoodustusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
