1782. aastal oli itaallane Alessandro Volta ehitanud esimese elektripatarei. 1820. pani
taanlane Hans Christian Orsted tähele, et elektrivool mõjutab kompassinõela järelikult
sünnitab elekter magnetismi.
Inglise teadlane
Michael Faraday tuli 1863. aastal esitas James Clerk
mõttele, et kui elektri Maxwell, et elekter ja magnetism
ja magnetismi vahel levivad lainetena sama moodi,
on selline seos, peaks nagu vesi sinna visatud kivi
kehtima ka toimel.
vastupidine väide: Elekter ja magnetism on ka
magnet tekitab lahutamatult seotud, mis tõttu on
elektrit. õige rääkida elektromagnetismist.
19. sajandi kuulsamaid biolooge oli
Karl Ernst von Baer kes õppis
Tartu ülikoolis arsti teadust ja oli
Königsbergi ülikoolis zooloogia ja
anatoomia professor.
1826. aastal avastas Baer
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
uurimisreisid. Ta avastas jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse(Põhjapoolkeral kulutavad jõed rohkem paremat 4. Põllukeemia · Saksa keemik Justus von Liebig tegi kindlaks, et taimekasv oleneb pinnase lämmastiku- ja fosforisisaldusest ja pani aluse põldude väetamisele kunstväetisega. · 1848. Inglismaal ehitati esimene fosforiidivabrik 5. Evolutsiooniõpetus - Cuvier · 19. sajandil olid valdav osa inimestest usklikud ning võtsid sõna-sõnalt Piibli jutustust sellest, kuidas Jumal lõi maa ning eluslooduse ning kuidas ülemaailmse veeuputuse ajal kõik liigid säilisid Noa laevas. · Geoloogid leidsid aeg-ajalt mägedes kivistisi, millest võis aimata, et need on tekkinud merepõhjas. Avastati ka väljasurnud loomade jäänuseid. · Georges Leopold von Cuvier seletas surnud loomade jäänuseid minevikus toimunud katastroofidega,mille
Kultuuri arengu põhijooni uusajal Uusajal toimus kultuuri vallas suur areng. Leiutati palju ühiskonnale vajalikke asju nagu elekter, raadio ja telefon ning hulganisti edusamme tehti ka meditsiini vallas. Leiti uusi ravimeid ning võeti kasutusele desinfitseerimine bakterite hävitamiseks. Ka toiduainete säilitamiseks leiti paremaid mooduseid. Klassitsismi ajal oli valitses arhitektuuris lihtsus ja minimalistlikus. Alessandro Volta ehitas aastal 1782 esimese elektripatarei. See viis Michael Faraday mõttele, et kui elekter tekitab magnetismi, tekitab magnet ka elektrit. Faraday ehitas katsetele tuginedes elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka esimesele elektrimootorile. See on oluline, kuna elektri kasutuselevõtt tegi elu palju lihtsamaks. 19. saj teisel poolel rajas Auguste Comte filosoofilise suuna positivism. Selles oli kolm astet: teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne staadium. Positiivsete faktide väljaselgitamiseks tehti vaatlusi ja katseid, mi
valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. 18. sajandit nimetatakse valgustussajandiks kuigi esimesed valgustajad olid juba 17 sajandil. Valgustuse kujunemise põhieelduseks loetakse teaduse arengut, mis tõstis esile inimmõistust. Kõigele sellele pani aluse filosoof René Descartes. Ta astus vastu Aristotelese loogikale ja rõhutas, et teadmiste allikas on mõistus ja mitte midagi muud. Descarteselt pärineb ka lause ma mõtlen, järelikult olen olemas. Valgustajate jaoks oli peamine kriteerium inimmõistus .Vana korda ja maailmakäsitust peeti mõistusvastaseks ja lubamatuks , tulevane
.....................14. 9. Evolutsioon............................................................................15. 10. Elektri avastamine................................................................16. 11. Kokkuvõte............................................................................18. 12. Kasutatud kirjandus..............................................................19. 2 Sissejuhatus 18. sajandil, kui inimkond astus uude ajastusse, milles hakkas usu ja religiooni asemel suurt rolli omama tehnoloogia, teadus, mõistus. Kuna inimeste mõttetegevus suundus jumalast kaugemale, siis tekkisid sellega koos ka uued filosoofia mõtted ja paljude inimeste mõttemaailm muutus. Neid mõtteid ja maailmapilti kujundasid valgustusaja filosoofid, kellest kuulsamad olid: François-Marie Arouet (Voltaire), Thomas Paine, Jean- Jacques Rousseau, David Hume..
Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Seega oli valgustus kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. 18
Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal.......................................................................................................... 3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 3 Saksamaa ............................................................................................................................................. 4 Sõjandus 16.-18. sajandil.............................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 6 Alaline armee........................................................................................................................................ 6 Sõjandus 19. sajandil .........................
aluse hüppelisele teaduse arengule. Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei 16. saj oli Mikolaj Kopernik väitnud, et Maa tiirleb ümber päikese, ja esitanud seega heliotsentrilise (Päikese-keskse) maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati ketserina tuleriidal Giordano Bruno, kes oli jõudnud järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti. Eriti panid talle pahaks õpetust maailmade paljususest. 17.saj jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Uuel sajandil sai astronoomias teerajaks itaallane Galileo Galilei (1564-1642) Galilei õppis algul arstiteadust, seejärel pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis, seejärel filosoof ja matemaatik Toscana ja hertsogi õukonnas. Olles kuulnud, et keegi hollandlane on konstrueerinud kiikri, mis toob kauged esemed lähemale, valmistas Galilei 1609.a teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Uurides kõigepealt kuud, avastas ta seal mäed ja arvas nägevat ka meresid
Tartu Kivilinna Gümnaasium 16-19 sajand Euroopa suurriikides Referaat Tartu, 2007 Sissejuhatus Selles referaadis käsitlen Kesk-Euroopa, põhiliselt Inglismaa, Saksamaa ja Prantusmaa valgustust ning sõjalist ja teaduslikku arengut 16-19 sajandil. Välja on toodud ka mõndade isukute lühielulugu. Käesolev referaat on kokku pandud kooliõpiku tekstidest ning internetis leiduva info põhjal. Mingil määral sisaldab see ka autori enda teadmisi. Huvitavat lugemist! Sisukord Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustusideoloogia eelkäijad elalasid 17. sajandil, nende hiilgeaeg oli aga 18. sajandil. Üheks valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. See pani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid