50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
238101
Õppematerjali autor
viis Meetod teadmiste hankimiseks Metodoloogia- distsipliin, mis uurib meetodite olemasolu (ja püüab neid piisavalt kirjeldada) Teadmine kui õigustatud tõene usk millessegi on olemasoluselt põhjendatud õigustus, usaldusväärne ..... SCIENCE Teadmiste rakendamine Teadmiste hankimine Kogunenud teadmised TEASDUSLIK MEETOD Teadmiste hankimiseks on teisigi meetodeid peale teadusliku Teaduslik meetod kirjeldab kuidas teadust peab tegema: Kirjeldab tõeste tulemuste leidmise printsiipe ja meetodeid On üldine lähenemisviis kõikide teadusharude jaoks On arusaadav ja ühiselt aktsepteeritav Baseerub empiirilisel kogemusel Sisaldab elemente nagu vaatlus, küsimused, hüpotees, eksperiment, analüüs, järeldused ja võimaldab korratavust Lõputöö peab olema: loogiline (sinu kogemuste järgi õige,
Õigusteadus teoloogia (usuteadus) riigiteadus psühholoogia kasvatusteadused 13. Teadustöö põhimõisted teaduslik fakt, kontseptsioon, seadus, teadusteooria, teadusavastus, paradigma, tõde olemus ja näited. Teaduslik fakt tegelikkuse element, mis on vaadeldav või teadusliku meetodi abil tekitatav. Kontseptsioon käsitlusviis või vaadete süsteem, mis võib hõlmata mitut hüpoteesi ja teooriat. Seadus objektiivne, oluline, püsiv, üldine ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede ja muutumisfaaside vahel. Seadusi avastatakse uurimustöö või abstraheerimise tulemusena või idealiseerimise kaudu. Seadused jagunevad: 1) dünaamilised seadus määrab üheselt iga ta valdkonda kuuluva
Sissejuhatus sotsioloogiasse 2. Hüpoteesi püstitamine. Hüpotees on uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates asjad maailmas on; hüpotees konkretiseerib uurimisprobleemi. Tihti väljendab hüpotees sõltumatu ja sõltuva muutuja seost. Näiteks hüpotees: inimese haridus (sõltumatu muutuja) omab positiivset mõju inimese sissetulekule (sõltuv muutuja). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine selgitamine kas hüpotees vastab tõele või mitte. 3. Andmete kogumine. Selleks et hüpoteesi testida, tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda. (Sotsioloogias esineb küll tihti sellist olukorda, kus uurija ei kogu andmeid isiklikult, vaid kasutab kellegi teise poolt varem kogutud andmeid.) Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid: 1) Küsitlus (survey)
ise." (Leikola 1980: 18) MIS ON TEADUS? · 1)Kitsam arusaam: teadus kui teadmiste süsteem; teadus on loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste süstemaatiline tervik (e teaduslike uurimuste tulemused). · 2)Laiem arusaam: teadus kui teadmisi loov tegevus, protsess; teadus on loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste saamisele suunatud eesmärgipärane ja süstemaatiline tegevus (e teadusliku uurimise protsess). (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 88) · MIS ON TEADUS? · Eesti Entsüklopeedia: Teadus on tegevus, mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine MIS ON TEADUS? · Juba antiikajast peale kestab teaduse kõrvutamine kunstiga. · Kunstnik George Braque: "Kunst ajab segadusse, teadus rahustab."
See on võimalik, kui teiste autorite alusteksti(de)le on korrekstselt viidatud. Teema valik ja piiritlemine Aktuaalne eluline teadusliku/mitteteadusliku eristamine peab pakkuma huvi ja vastama võimetele lahendatav püstitades eesmärgid ja küsimused mõeldakse läbi, kuhu tahetakse jõudaerialase kirjanduse ja muu materjali kättesaadavus varem kirjutatud samal või sarnasel teemal kirjutatud uurimistööd teemal peab olema vettpidav metoodika arendab ainevaldkonnale omaseid pädevusi Uurimistöö teema (pealkiri) peab olema väga hoolikalt läbi mõeldud lühike ja konkreetne, aga samas informatiivne ja ammendav pealkiri sõnastab töö põhitulemuse(d), ja/või osundab antud uurimistöö põhieesmärgile ja/või põhiküsimus(t)ele tihti kasutatakse kahelauselist kooloniga eraldatud pealkirja: esimene osutab laiemale probleemile, teine püstitab konkreetse kitsama küsimuse või
Tähenduslik selge ja arusaadav sisu ja kuidas see on presenteeritud 11. Mida uuritakse bibliomeetrilise uurimuse korral? Bibliomeetria on teadusharu, mis uurib teaduslike publikatsioonide arvulisi ehk kvantitatiivseid seaduspärasusi. Selle suhteliselt noore teadusvaldkonna pioneeriks on Eugene Garfield, kes veidi rohkem kui 50 aastat tagasi rajas 500-naelase laenu abiga asutuse, millele pani nimeks Institute for Scientific Information ehk Teadusliku Informatsiooni Instituut. Instituut asus esialgu Garfieldi kodus garaa zis, kus ta hakkas koopiamasina abiga paljundama äsja trükist ilmunud keemiaajakirjade sisukordasid ning saatma neid asutustele ja teadlastele. Selgus, et üha suurenevas informatsioonitulvas oli tekkinud vajadus selle järele, et keegi hakkaks pidama arvet, mis üldse ilmub teadusajakirjades. Bibliomeetriline uurimus - publikatsioonide arvu ja tsiteeritavuse mõõtmine
ÄRIUURINGUTE ALUSED TMO0150 UURINGUTE VAJALIKKUS Me ei saa otsustada tähtsates küsimustes ilma asjakohast informatsiooni sügavamalt uurimata, kogudes rohkem teavet aspekti kohta, millest me oleme huvitatud. Seejärel me analüüsime kogu seda informatsiooni, et võtta vastu otsus meie probleemi õige lahenduse kohta või vastata kerkinud küsimustele. Äriuuringutes töötame me tavaliselt probleemidega, millega puutuvad kokku juhid ja ettevõtted, näiteks: kuidas siseneda teatud turule; millised faktorid mõjutavad toiminguid ühisettevõttes; missugused tegurid mõjutavad uue toote edukat väljalaskmist; kas reklaami või kui palju reklaami on vaja kindla toote turundamiseks. Uurimata ei saa me vastata ülaltoodud või nendega sarnastele küsimustele. Niihästi kui informatsiooni süstemaatilist kogumist ja kriitilist analüüsi, on meil vaja õppida ka seda, kuidas asjad käivad, teiste tehtud uurimis
Sissejuh. Sotsioloogiasse Sotsioloogilise uurimise meetodid Teaduste eesmärgid: · Kirjeldamine uuritava objekti oluliste omaduste kindlakstegemine · Seletamine põhjuste väljaselgitamine (miks asi nii on) · Ennustamine tuleviku kohta järelduste tegemine · Mõjutamine teadmisest lähtudes maailmas mingite muutuste tegemine Teadus koosneb 2 komponendist: empiiria ja teooria. Empiiria: andmete kogumine, analüüs, ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria: süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta, ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Need kaks peaksid toimuma koos, harmooniliselt. Teaduslike uurimuste tüübid: · Empiiriline uurimus uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta, nende analüüs ja tõlgendamine · Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs · Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest · Meta-analüüs varem tehtud emp.uuringute st
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid