100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
206 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tripsik123
Õppematerjali autor
Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse agressiivne avalikkus. • Neutraalsus. Teadus pole kellegi huvides. Võrdlus: teadus-religioon-poliitika-talupojatarkus! TEADUSLIK MÕTLEMINE • Teaduslikud faktid ja teooriad • Induktiivne ja deduktiivne lähenemine • Tõekindluse saavutamine. Verifitseerimine ja falsifitseerimine • Absoluutsed tõed, tõele lähenemine • Teadusliku maailmapildi eeldused: determinism, korrastatus, lihtsus • Teaduse meetodikesksus • Teadlase mõtteviis, kriitiline mõtlemine igapäevaelus KEDA USKUDA Kust tuleb usaldusväärne teadmine. Keda uskuda? • Arvamused • Arvamus + argument • Arvamus + argument + tõendusmaterjal • Arvamus + argument + tõendusmaterjali pakkuv uurimistöö • Arvamus + argument + tõendusmaterjal + kriitika TEADUSREVOLUTSIOONID JA TEADUSE ENESEREFLEKTSIOON
lihtsamaid, milles rõhut. kahte Küsimuse lühiuuring, kus kasut. sotsiaal-(e.ühiskonna), loodus-, käigus. Need on originaalsed olulist momenti:a)uudsus erialast kirjandust ja stat.si täppis-, tehnika- ja humanitaar- ning kogutud konkreetse uuri- eesm. saada uusi teadmisi; andmeid. Sellest võib saada teadused. Taval., erist. teor.st ja misobjekti jaoks. Teisesed on esmasrakendam.-uute teadm. uurimustöö baas. Uurimustöö- eksperimentaaltedust. Ühisk. e andmed, mis on kogutud esmasrakendamine, mitte omand.oskused ja esmased sots.tesduste alla kuuluvad nt varem ,teistel eesmärkidel või lihtsalt esmasrakend. Eesm kogemused tead.ks uurimus- ajalugu, arheoloogia, etno- olnud kogu aeg olemas. uurida reaalses elus juhus.lt ja tööks ning selle vorm.ks Formul. graafia, majandus, maj
kindlasti ei anna ette vastusevariante. Küsitluseks on ette kavandatud väiksem arv üldisemaid teemasid, mida intervjueerija tahaks käsitleda . 13.Selgitage, mis on uurija teadmishuvi, mis võib olla selle aluseks ja miks on tähtis, et uurija oleks oma teadmishuvist teadlik?- Teadmishuvi puudutab küsimust, mis on uurimise eesmärk? Milleks uurija üldse tahab usaldusväärseid teadmisi maailma/mingi konkreetse nähtuse kohta? Teadmishuvi on igasuguse teadusliku uurimise ja ka sobivate meetodite valiku lähtekohaks, sellepärast peab uurija olema oma teadmishuvist teadlik. Teadmishuvi aluseks: · Orientatsioon - vajadus orienteeruda ümbritsevas maailmas, teada, mis ja kuidas on · Ennustamine - vajadus ennustada tulevikku, näha ette, mis juhtub · Planeerimine& kontroll - enamgi veel, nimesed soovivad kujundada maailma oma soovide ja ettekujutuste järgi · Uudishimu - soov maailmast aru saada, seda mõista 14
9. Hüpoteesi olemus, püstitamine, näited. Hüpotees kujutab endast probleemi üht oletatavat võimalikku lahendust. Hüpotees ont eaduse teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev teaduslik oletus. Hüpotees on teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse või muu kohta. Hüpotees võib olla ka väide, mida ei ole tõestatud. Igat hüpoteesi on vaja kontrollida. Hüpoteesi püstitamine on uurimustöö loov faas, mõtlemise resultaat, mille puhul uurija kujutab endale ette võimalikke seoseid uuritavate nähtuste vahel. Hüpoteesi sõnastamine on üks raskemaid etappe. Hüpoteesi seadmine nõuab laia silmaringi ja probleemi põhjalikku tundmist. Heaks hüpoteesiks tuleb pidada sellist, mis aitab astuda teaduses sammu edasi. Õigesti seatud hüpoteesi põhitunnused: 1) Hüpotees peab olema vastavuses faktiga, mille alusel ta sõnastati ning mille selgituseks
kuhjumistendents. Sellised tulemused põhjustavad katsetulemustes kõrvalekaldumisi kas positiivses või negatiivses suunas. Sellised vead võivad eksperimendi tulemusi väga oluliselt mõjutada ja moonutada. Katse tulemusena saadud uurimistöö tulemused on seda objektiivsemad ja usaldatavamad, mida vähem on neis süstemaatilisi vigu. Süstemaatiliste vigade hulka saab minimeerida kui katsealuseid on rohkesti ning eksperiment korralikult planeeritud. Eksperiment on paljude teadusliku analüüsi liikide arengu alus. Katsed jagunevad kolme valdkonda : - laboratoorsed tehnika- ja loodusteaduste tarvis; - tootmislikud erinevate tootmisküsimuste lahendamiseks; - sotsiaalsed juhtimisteaduste, majandusteaduste, psühholoogia, pedagoogika ja sotsioloogia tarvis. Eksperimentmeetodi puudusteks võib lugeda : - ohutegurite mõju midagi mõjutab eksperimendi tulemusi, näiteks testitava
ÄRIUURINGUTE ALUSED TMO0150 UURINGUTE VAJALIKKUS Me ei saa otsustada tähtsates küsimustes ilma asjakohast informatsiooni sügavamalt uurimata, kogudes rohkem teavet aspekti kohta, millest me oleme huvitatud. Seejärel me analüüsime kogu seda informatsiooni, et võtta vastu otsus meie probleemi õige lahenduse kohta või vastata kerkinud küsimustele. Äriuuringutes töötame me tavaliselt probleemidega, millega puutuvad kokku juhid ja ettevõtted, näiteks: kuidas siseneda teatud turule; millised faktorid mõjutavad toiminguid ühisettevõttes; missugused tegurid mõjutavad uue toote edukat väljalaskmist; kas reklaami või kui palju reklaami on vaja kindla toote turundamiseks. Uurimata ei saa me vastata ülaltoodud või nendega sarnastele küsimustele. Niihästi kui informatsiooni süstemaatilist kogumist ja kriitilist analüüsi, on meil vaja õppida ka seda, kuidas asjad käivad, teiste tehtud uurimis
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1
Andmeanalüüs Kordamisteemad 1) Uurimistsükkel: millised etapid eelnevad ja järgnevad andmeanalüüsile. Tuleb püstitada uurimisküsimused: mida ja kelle käest tahan teada saada; millistele küsimustele tahan vastuseid. Andmete kogumine. Enne kogumist kontrollida, ehk on andmed juba olemas ja arvestada aja- ning raharessursiga. Vaatlus: otsevaatlus, varjatud vaatlus, osalusvaatlus Eksperiment Intervjuu: struktureeritud, poolstruktureeritud või struktureerimata Küsitlus Kas uurida valimit või üldkogumit? Üldkogum ehk populatsioon. Valim on üldkogumist uurimiseks eraldatud osa, mille põhjal tehakse statistilisi järeldusi üldkogumi kohta. Valimi moodustamine: a)tõenäosuslik: 1. Lihtne juhu- nimekiri 2. Süstemaatiline juhu- nimekiri, millest iga 10. 3. Kiht- valin grupid, keda küsitlen 4. Klaster- valin kellegi grupist b) mittetõ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid