50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mihkelharm69
Õppematerjali autor
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik);
peaks. Seetõttu on tegemist pigem teadusajaloo käsitlusega. Mitte miski ei garanteeri, et degenereeruv uurimisprogramm ei võiks ühel hetkel taas hakata progresseeruma. Tema metodoloogia on pigem teadusajaloolase kui teadlase juhend. L metodoloogia ei luba uurimisprogramme lõpuni omavahel võrrelda ja kunagi pole võimalik öelda, et mingi programm on lõplikult võitnud või degenereerunud. 4. loeng Popper, Lakatos ja Kuhniga on suured teadusteooriad läbi. Tõendid ei määra alati teaduse kehtivust, vaid seda võib teha nt kontekst. Teadus ei ole ratsionaalne? Me kirjeldame ratsionaalsust valede vahendite abil. Alternatiiv: naturaliseeritud teadusfilosoofia. Püütakse võimalikult täpselt kirjeldada seda, mis teaduses aset leiab. Ratsionaalus ei ole a priori ratsionaalsus, vaid hüpoteetiline, neid võib ka kummutada.
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]. Selles kirjutises käsitleb Popper näiliselt filosoofia ajalukku puutuvaid teemasid, ehkki tema kui teoreetiku peamine huvi ei olnud üldiselt sugugi suunatud filosoofia ajaloole. Ning ka antud
keele piirid määravad ka mu maailma piirid. Leiab, et filosoofia ei ole teadus, selle laused ei peegelda tegelikkust. Püüabki näidata, et ei ole olemas ühte ainukest lõplikku filosoofilist meetodit. Tema filosoofias on veel oluline mõiste KEELEMÄNG – keel on hästi mitmekesine ning koosneb erinevatest keelemängudest, näiteks tänamine, käskimine, palvetamine, tervitamine, luuletamine, aruandmine jne. 61. Postpositivism- K. Popper ja Kuhn’ Postpositivism - positivismi eitav teadusfilosoofia. ➔ jagunevad internalistideks (toetuvad olemuslikele seadustele) ja eksternalistideks (uurivad, kuidas teadmiste kasvu mõjutavad sotsiaalsed ja psüühilised tegurid) K.Popper sai tuntuks oma teadusteoreetiliste töödega. ➢ ta eitab võimalust, et teadus võiks vastata asjade olemuse küsimusele ➢ ta süüdistab essentsialismi sotsiaalteaduste mahajäämises võrreldes
keele piirid määravad ka mu maailma piirid. Leiab, et filosoofia ei ole teadus, selle laused ei peegelda tegelikkust. Püüabki näidata, et ei ole olemas ühte ainukest lõplikku filosoofilist meetodit. Tema filosoofias on veel oluline mõiste KEELEMÄNG – keel on hästi mitmekesine ning koosneb erinevatest keelemängudest, näiteks tänamine, käskimine, palvetamine, tervitamine, luuletamine, aruandmine jne. 61. Postpositivism- K. Popper ja Kuhn’ Postpositivism - positivismi eitav teadusfilosoofia. ➔ jagunevad internalistideks (toetuvad olemuslikele seadustele) ja eksternalistideks (uurivad, kuidas teadmiste kasvu mõjutavad sotsiaalsed ja psüühilised tegurid) K.Popper sai tuntuks oma teadusteoreetiliste töödega. ➢ ta eitab võimalust, et teadus võiks vastata asjade olemuse küsimusele ➢ ta süüdistab essentsialismi sotsiaalteaduste mahajäämises võrreldes
2) mittekõikne ehk osavaatlus hõlmab ainult teadusliku esindusliku valimi vaatlusobjektina käsitletavast kogumist. Vaatluse liigitus andmete hankimise protseduuri järgi: 1) otsene ehk visuaalne vaatlus loendaja registreerib oma silmaga ja paneb kirja uuritavad tulemused 2) dokumendivaatlus vaatlusandmete kaudsete allikatena kasutatakse mitmesuguseid dokumente 3) küsitlused ja intervjuud üldjuhul eelnevalt koostatud ankeedi alused toimuvad vaatlused Vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded: eesmärgikindlus, uuritavate tunnuste täpne määratlus, vaatluseks sobiva aja valik. 17. Küsitluse olemus, eelised, puudused; ankeedi koostamise põhimõtted, küsimuste sõnastamine; intervjuu olemus, eelised ja puudused. Küsitluseks nim. andmekogumise meetodit, mis kasutab uurimisobjektide uurimiseks küsimustikke. Eelised: kogub andmeid ühe korraga ning on seetõttu ökonoomne ja tõhus, mugav
inimmõistus. 2) Ühest ülimast printsiibist püüti loogilise deduktsiooni teel tuletada õigusnormide (või vähemalt alustloovate loomuõigusnormide) suletud ja ammendavat süsteemi. 3) Loomuõigust käsitleti siduvana eelkõige riikliku seadusandja jaoks. See tingis eesmärgi positiveerida loomuõigus riikliku seadusandluse kaudu. [4] Moraalse loomuse eristamine füüsilisest loomusest (Pufendorf). Õiguse ja moraali alused puhtas mõistuses. Puhas mõistus on aprioorsete teadmiste allikas ning aprioorsed teadmised on paratamatud tõed. Lootus ehitada deduktiivse meetodiga neile õigusteooria, mis kirjeldab õigust nendel samadel alustel seisvana. (Deduktiivne meetod iseloomustas siiski ka naturalistlikke loomuõigusõpetusi, eriti nt Hobbesil). Geomeetria kui mõistuspärase aprioorse teadmise etalon. Usuti, et intuitsioon ei tee geomeetrilisi vigu
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid