Teaduse süstemaatilisus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

pdf

Teaduse süstemaatilisus

see, kuidas metallitükk käitub konkreetses katses, vaid kuidas käituvad kõik vasetükid või kõik metallid üldiselt. Seega on laboriteadustes teadlaste jaoks olulised kirjeldused, mis teevad üldistusi mingis kindlas nähtuste valdkonnas ehk üldised kirjeldused. Selleks, et saaksime üldisi kirjeldusi kasutada, on oluline, et vastavad nähtused oleksid sobivalt korrastatud- nähtused peavad olema ühendatud rühmadesse. Ehk siis teaduse korrapärasuse esimeseks seisukohaks on see, et teadus liigitab nähtusi süstemaatiliselt. Üldistatud kirjelduste kasutamine on teaduses oluline samasuguste nähtuste ennustamiseks, kontrollimiseks ja seletamiseks. Näiteks atmosfääriprotsesside seaduspärasused võimaldavad ennustada võimalikku ilma tulevikus. Kuid teadus ei piirdu vaid teadmistega vaadeldavate ja kirjeldavate reeglipärasuste kohta: teaduse jaoks on oluline jõuda maailma reeglipärasuste mõistmiseni. 2

Teadusfilosoofia alused

65

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Loodus (vms) annab inimesele konkreetses küsimuses nö märku. (Vastandamismeetod sisaldub ka popularses usus sellesse, et ravim peab olema ,,kibe".) · Materialism versus metafüüsika. Antiikaaega ulatuv vastandumine elu ja looduse seletamisel, mis nt vaimuhaiguste ning neuroloogia (vaimuhaigused versus närvihaigused) kontekstis veel 20. sajandil aktuaalne oli. · Olemise Suu Ahel. Jumalik / looduslik (=ühiskondlik) stratifikatsioon on ühelt poolt olnud keskkond, kus teaduse väljundid ja ühiskondlik mõte kokku saavad, samas saab antud kontekstis vaadelda ka nt teleoloogilist lähenemist, küsimust, kas arengul on oma eesmärk. Meditsiiniloos on antud idee oluline, kuna selle kaudu on seletatavad paljud selekteerivad ja stratifitseerivad fenomenid arsti- ja tervishoiupraktikas. · Empiiriline versus teoreetiline Empiiriline tunnetus on teooriatest sageli ees käinud ­ see on teaduse arengut kiirendanud, kuid toonud kaasa ka umbteedele

Meditsiini ajalugu

343

pdf

Maailmataju uusversioon

,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes

Teadus

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

„Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime võimaldab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut

Üldpsühholoogia

477

pdf

Maailmataju

mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nimi tähistab teaduse, religiooni ja kunsti sisuga teatmeteost. Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid )

Karjäärinõustamine

106

pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003  Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused

190

pdf

Õiguse üldteooria

tagajärg, kausaalne seos teo ja tagajärje vahel. Õigusteadusel on sügavalt praktilised eesmärgid – sel saab otsustamisel kindlas õiguskorras kasutada. Võib eristada vähemalt nelja õigusteaduste hulka kuuluvat uurimisala – õigussotsioloogia, õigusdogmaatika, õiguse ajalugu ja võrdlev õigusteadus. Mis on teadus kui selline? iga õpetus, mis on on süsteemselt korrastatud terviku tunnetamine. Narits rõhutab veel, et teaduse ülesanne on toota uut teadmist. Õigusteadus on tüüpiline teadus. Õigusteadus hõlmab mitmeid teadusi õigusest – õiguse sotsioloogia, õiguse ajalugu, õiguse filosoofia, õiguse teooria ja jurisprudents (e õiguse dogmaatika). See on võimalik, sest õigus on kompleksne fenomen. + omavahelised seosed. Õigusteadusest saab rääkida seoses Rooma riigi õiguskorra kujunemisega. Rooma õigusteaduses seadusel erilist rolli ei olnud (seega sarnane pigem common law’ga).

Õigus

161

pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa.  SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine

Kommentaarid (0)