Teadused jagati seitsmeks vabaks kunstiks, kahte rühma: *triivium - grammatika, retoorika ja dialektika. *kvadriivium - aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid õpetati vana-roomaga võrreldes tunduvalt kärbitult. Euroopa ülikoolide rajamine Koolide rajamise tõukejõud on haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu. Ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikooli mõiste alla. Vanim ülikool - Bologna ülikool 1119 (privileegid 1158) - Õpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid - doktoreid. juhtis rektor. 12. saj Pariisi ülikool, juhtis kantsler.. Oxford, Cambridge, Salamanca... Eeskujuks sai Pariisi ülikool. Alustati kunstide teaduskonnast, hiljem sai valida ka usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Valiti juht, kes sai ametinimetuseks dekaan. Ülikooli privileegid ja luba saadi paavstilt, hiljem riigivalitsejatelt. Skolastika ülikoolides viljeldud teadusi nimetati skolastikaks.
ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt. Keskaja teadus Skolastika keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma. Tuntuim keskaja filosoof oli Aquino Thomas. Roger Bacon empirism kogemustele rajatud teadus. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Bacon uskus, et tulevikus valmistatakse iseliikuvaid masinaid veele, maale, taevasse ning optilised suurendusseadmed taevakehade vaatlemiseks. Tema koostatud on esimene püssirohuretsept. Johann Guttenberg trükikunsti leiutaja Euroopas. Ta võttis kasutusele metallist lahtised üksiktähed.
Feodaalide alamrühm Elukutselised sõjamehed Jäägitu usaldus, truudus, õiglane, üllas, vapper, eneseohverdamine Heast ja kuulsast perekonnast Rüütlid keskajal:TEGEVUS Rahuajal Sõdade ajal sõdimine Relvastus ründerelvad, Söömine ja joomine, läbivõitlusrelvad(mõõgad, magamine, jahil odad,sõjakirved,sõjavasarad) käimine, turniirid Laskerelvad(vibud, ammud, tulirelvad, piiramistornid, kiviheitemasinad) Kaitsevarustus raudrüü,kilp kiiver. Rüütlite kasvatus: 7 aastani vanemate hooleall 715 aastani kõrgaadliku juures saab temast paaz 1518 aastani on kannupoiss 1821 aastane lüüakse ta rüütliks LINNADE TEKKE JA LINNASTUMINE Linn see on tootmine, kauplemine, kultuur kogu piirkonda hõlmav
RELVADE TÄHTSUS JA TÄHENDUS · Relvad olid võitlusvahendid, kuid võisid sümboliseerida ka sotsiaalset kuuluvust; nt mõõka kandsid vaid vabad mehed. Mõõgad: suure tähtsusega, pandi nimesid, kirjutati laule, kuulsaid mõõku pärandati edasi. Sümboliseeris õiglust ja õigusemõistmist. Kõige auväärsem hukkamisviis oli mõõgaga pea maha raiumine. RELVADE LIIGITUS · Ründerelvad o Lähivõitlusrelvad mõõgad, odad o Laskerelvad vibud, ammud, tulirelvad, kiviheitemasinad (laskerelvad olid olulisema tähtsusega) · Kaitsevarustus o kaitserüü o kiiver o kilp KAITSERÜÜ JA RÜNDERELVADE ARENG · Soomusrüü Frangi riigi päevil, koosnes väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest, mis olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale. · Rõngassärk ja rõngaspüksid õhku läbilaskvamad
Pärast selle omandamist või valida usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Õppejõud valis endale juhi- dekaani. · Vanimate ülikoolide seas mainitakse ka Oxfordi ülikooli(matemaatika ja loodusteadused) ja Cambridge'i ülikooli, Hispaanias Salamanca ülikool Skolastika · Ülikoolides viljedud teadusi nimetati skolatikaks · Isl. Joon oli toetumine autoriteetidele, kellest tõusis esile Aristotoles Roger Bacon ja empiirilise teaduse algus · Oxfordi ülikooli professor (1214-1294) · Esitas väite, et oskus teha katseid on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. · Istus 14 aastat vangis, sest tema väitsed tundusid olevat vastuolus Piibliga. · Uskus, et leiutatakse lennuk, teleskoop. Gutenberg ja trükikunst · Hakkas tähti valmistama metalli sulamist, trükipressiks sai esialgu oliivõlipress
Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool juhi e. rektori, õppejõud määrasid aga dekaani e. teaduskonna juhi. Seitse vaba kunsti: alamaste: grammatika, retoorika, dialektika ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Loengud, dispuudid (loogilised arutlused ja väitlused) Skolastika ülikoolides viljeldud teadus, mis tugines muistsetele autoriteetidele (Piibel, antiikteosed) ja üritas neid seisukohti loogika abil tõlgendada. Roger Bacon inglise frantsisklane, pööras tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Tavatute seisukohtade tõttu mõisteti elu lõpupoole vangi. Al-Idrisi araabia geograaf, kes lõi tellimusena maailmakaardi põhjaliku kommentaariga. Uskus, et maa on kettakujuline, suur osa kaardist Vahemeremaad. Usuti maa kerakujulisust; maa on universumi keskpunkt. Päike, Kuu ja planeedid tiirlevad ümber selle. Usuti astroloogiasse, mida kirik taunis. Ennustamisse suhtuti tõsidusega. 23
arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt. Keskaja teadus Skolastika keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma. Tuntuim keskaja filosoof oli Aquino Thomas. Roger Bacon empirism kogemustele rajatud teadus. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Bacon uskus, et tulevikus valmistatakse iseliikuvaid masinaid veele, maale, taevasse ning optilised suurendusseadmed taevakehade vaatlemiseks. Tema koostatud on esimene püssirohuretsept. Johann Guttenberg trükikunsti leiutaja Euroopas. Ta võttis kasutusele metallist lahtised üksiktähed.
Tuntud on Ateena filosoofiakool ja Araablaste teadusharidus Esimeste Euroopa ülikoolide kujunemisperiood asub 11.-13 saj. Euroopa vanim ülikool salerno ülikool kuna 10 saj oli seal vaid arstide kool siis nimetatakse seda protoülikooliks Euroopas on vanimaks ülikooliks tunnustatud Bologna ülikool 1119 Ülikooli privileegid sai 1158 Algselt moodustas Bologna ülikool õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid doktoreid 13 saj algul oli bolognase selliseid üliõpilasorganisatsioone universiteete juba 4 Varsti ühinesid need kaheks konföderatsiooniks millest üks koosneb itaalia elanikest ja teine välismaalastest Kumbki ülikool valis endale juhi rektori Paljgatud doktoritel puudus algul organisatsioon, kuid vajadus reguleerida üliõpilaste eksamineerimist ja magistritööde kaitsmist sundis ka neid organiseeruma 13 saj
Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus? "Keskaeg" tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Seega üritan antud juhul esitatud arutluses välja selgitada kas keskaeg on olnud oluline etapp inimkonna arengus. Üheks oluliseks etapiks inimkonna arengus on olnud suured maadeavastused. Suurteks maadeavastusteks võib nimetada geograafilisi avastusi, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Suured maadeavastused on just seepärast oluliseks etapiks inimkonna arengus, et Kolumbus avastas Ameerika, A. Vespucci ja Vasco de Gama avastasid ümber Aafrika In
antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Viimane humanism tuli kasutusele 15.-16. sajandil, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Roger Bacon Oxfordi ülikooli professor. Esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Inglise teadlane, usutegelane. Emperismi rajaja. (u 1214-1294) John Wiclyf Oxfordi ülikooli professor. Nõudis põhjalikku kirikureformi 14.saj. Eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse, taunis kõrvapihti, pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu. Usutõdede ainuallikas Piibel
antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Viimane humanism – tuli kasutusele 15.-16. sajandil, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Roger Bacon – Oxfordi ülikooli professor. Esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Inglise teadlane, usutegelane. Emperismi rajaja. (u 1214-1294) John Wiclyf – Oxfordi ülikooli professor. Nõudis põhjalikku kirikureformi 14.saj. Eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse, taunis kõrvapihti, pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu. Usutõdede ainuallikas – Piibel
Algul olid püstpingid, seejärel tulid pingid, mis lubasid puurimist toimetada rõhtasendis. Sõltuvalt otstarbest võeti kasutusele erisugused suurtükid lühikese rauaga bombardid kindlusemüüride purustamiseks, pika rauaga kaugelaskesuurtükid, rasked piiramissuurtükid. Käis pidev täiustamine, ilmusid sihtimisvahendid, torud varustati valatud veo- ja tõstekonksudega. 15. saj. lisandus ratastega alusvanker- lafett. Vintraud võeti Lääne-Euroopas kasutusele 16. sajandil. 1435 leiutati Viinis käsigranaat. Mõne aja pärast pakuti välja lõhkemürsu idee. 1540 mindi Nürnbergis tulirelva rauaõõne suuruse määramisel üle uuele süsteemile, võttes aluseks raua läbimõõdu. Sinnani oli sileraudse suurtüki kaliibrid hinnatud laskmiseks kasutatavate kivist või malmis kuulide kaalu järgi. Üleminek relvade kalibreerimisele nõudis varasemast suuremat täpsust toru puurimisel. Täiustati käsitulirelvi. Püssi raud tehti kas rauast või pronksist. Kogukamate püsside puhul
Kodutöö 10. klass 1. Kirjeldage keskaegset ülikooli (õp lk 180-187), kasutage kirjeldamisel järgmiseid märksõnasid Kõige esimesed sellised õppeasutused tekkisid Itaalias. Salernos oli X saj arstide kool. Bolognas tekkis XI-XII sajandi vahetusel õigusteaduse ülikool. Pariisi ülikool tekkis XII saj ning sellest sai tähtsam Euroopa teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. U sellel ajal pandi alus ka Oxfordi ülikoolile Inglismaal, mis sai kuulsaks matemaatika ja loodusteadusega. Cambridge'i ülikool asutati natukene hiljem, XIII saj algul. Hispaania ülikoolide seas sai tuntuimaks arstiteaduse keskus Salamanca. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõudu nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi kutsuti scolarius või studiosus. Õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles, mis võimaldas erirahvusest inimestel hakkama saada. Ülikool valis end
Vasco da Gama - maadeavastaja kes purjetas ümber aafrika et jõuda aasiasse Kolumbus – maadeavastaja kes soovis purjetada lääne poole et jõuda indiasse kui jõudis ameerikasse Fernao de Magalhaes – maadeavastaja kes purjetas esiesena ümber maailma Metallitööstuse areng Leiutati vesiveski millega sai liigutada suuremaid mehhanisme ning kui see panna sepakoja lõõtsa külge sai metalli sulatada pehme asemel ka vedelaks ning siis sai metalli juba valada Muutused sõjanduses Leiutati tulirelvad ning suurtükid. Suurtükkidega muutusid kasutuks suured kindlused. Tähtsam osa oli jalaväel kes sai kanda tulirelvu. Kirjasõna levik Kui Gutenberg leiutas trükikunsti siis oli võimalik toota rohkem raamatuid ja see aitas väga palju kirjanduse ja hariduse arengule kaasa Raharendi plussid Feodaal ei pidanud enam endale mõttetult suurt lossi ehitama ainult seepärast et talupojad saaksid oma asjad tasutud. Talupoegadel aga oli motivatsioon
Ajaloo kontrolltöö 30-33, 37-40 pt 30. karavell- purjekas hiliskeskajal, millega läbiti pikki meresõite ladina puri- kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastu tuult kompass- võimaldas merel orienteeruda, näidates põhjasuunda mäetööstus ja metallurgia- leiutati pealtvooluvesiratas, mille vee liikumine pani tõstukid liikuma, mis maaki maapeale toimetasid. malmivalamine- raua vedelaks muutmine suurtükid- kahurid püssid- leiutati peale suurtükkide, sai kasutada üks mees ja üksi lasta pärgament- käsitsi ja eriliselt töödeldud lamba- või tallenahk, millele kirjutati. paber- leiutati pärast pägamenti , sai hõlpsamalt valmistada ja peale selle tulekut hakati trükkima rohkem raamatuid Johann Gutenberg- leiutas trükikunsti 13- 15 saj- tulid Euroopas kasutusele mitmed senitundmatud tehnikasaavutused 14 saj- hakkasid Eurooplased valmistama tulirelvi.
teaduse arengule. Moslemid olid teaduses eurooplastest paremad, nende õpingud erinesid eurooplaste omast ja tekitasid hämmastust keskaegsetes intelektuaalides. Teaduslikku keelde ilmusid uued sõnad: alkohol, algebra, alkeemia. Võeti kasutusele araabia numbrid. Eurooplaste teadmised arenesid võibolla tuhat aastat ühe sajandiga. Oli seatud valmis lava mehe jaoks, keda kutsutakse tänapäeva teaduse isaks, Roger Bacon. Inspireeritud moslemite filosoofiast, taipas mees katsete ja kogemuste olulisust. Ka tugevaimad argumendid ei tõesta midagi, kui neid ei toeta kogemused. Bacon oli eriti huvitatud valgusest. Ta esitas küsimuse, miks küünal pööratakse tagurpidi, kui seda läbi vee vaadelda. Roger Bacon mõistis, et vikerkaar ei ole füüsiline objekt, vaid valguse poolt tekitatud efekt silmas. Oma laboris suutis ta isegi luua vikerkaare. Ta arvutas välja vikerkaare maksimaalse kõrguse taevas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
