Muutused tehnikas ja teaduses keskaja jooksul Keskaja algus on 14.sajandil itaalias ja lõpp 16.sajandil kesk-lääne euroopa ja kirkiu lõhenemisega. Tekis kristluse kui ka lutherluse usk.Kiriku võim taandus, üha enam hakkas rahvas arendama end teaduses kui ka tehnikas ning väärtustati üha enam inimest ja siis jumalat. Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad ning keda huvitas haridus ja teadus pidid astuma kloostrisse.Antiikfilosaafia asemele tuli katoliiklik teoloogia, moraal sai usulise rüü. Enamasti toetusid teadmised ja teadus antiigi aja järgi.Kauaks ajaks unustati loodusteaduse põhisaavutused, eriti kui kirikule nad ei meeldinud, näiteks: antiikaja filosaafid üritasid rahvele selgeks teha, et maa on kera kujuline, seda peeti naeruväärseks ning arvati ,et teisel pool makera peaksid inimesed peaksid siis pea alaspidi käima
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. 15.sajand)
kuigi teoorias pidi suletud olema. Klooster oli enne linnade teket kultuurikeskus. Need olid ainsad kohad, kus leidus raamatuid, sest seal kirjutati ka raamatuid ümber. Kloostrid olid ainsad kohad, kus jagati haridust kloostrikoolid. Eeskätt mõeldud tulevasele orduliikmele, kuid seal õppis ka neid, kes vaimulikuks saada ei kavatsenud. See oli ka põllumajanduslik suurettevõte, sest tal olid suured maavarad käes. Sageli võeti seal kasutusele uuem tehnika, mis levis talupoegadeni. Kloostrites hakati kasvatama marjapõõsaid ja viljapuid, kust traditsioon levis taludesse. Kloostrisse mindi, et jumalat teenida ning kuna noorematel poegadel ei jäänud tihtipeale muud üle (vanem vend päris isalt maa- ala, ja kui noorem rüütliks saada ei tahtnud, astus kloostrisse). Naised, kes mehele ei saanud, läksid ka kloostrisse. Üldised kloostrireeglid pani kirja juba püha Benedictus 6.saj: · Katseaeg
a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt. Keskaja teadus Skolastika keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma. Tuntuim keskaja filosoof oli Aquino Thomas. Roger Bacon empirism kogemustele rajatud teadus. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Bacon uskus, et tulevikus valmistatakse iseliikuvaid masinaid veele, maale, taevasse ning optilised suurendusseadmed taevakehade vaatlemiseks
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas
käest Hispaania. Ilmaliku ja vaimulike vaheline võitlus. Tekivad keskaegsed linnad. Linnad koondavad inimesi kes tegelevad kaubanduse ja käsitööga. Linnades õitseb ilmalik kultuur, mis on vastukaaluks vaimulikule. Keskaegsed ülikoolid tänapäevaste aluseks. 13. Sajand keskaja apogee ehk keskaja õitsengu tipp. Gootistiil areneb 12-14.saj. põhjamaades kauem. 3. Hiliskeskaeg 15-16 sajand. Tsivilisatsioon mandub. Maailmavaate muutused aitab kaasa tehnika ja teaduse areng. Avastatakse uued maad, Ameerika. Teadlased leiavad, et maa tiirleb ümber päikese, mitte vastupidi. Katoliiklased põletatakse tuleriidal nim. ketseriteks. Nt Jordano Bruno, Galileo Galilei ei pea piinamist vastu, taganeb oma mõtetest. Feodaalne killustatus kuninga võim muutub tugevamaks. Kuningas tugevdab võimu. §2. Ida-Rooma riik ehk Bütsants (395-1453) Riik tekkis 395. Aastal, Rooma jagunes Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Ida-Rooma
Inimesed hakkasid üksteist ja üksteise võimeid rohkem tähtsustama, kirik kaotas üha enam võimu inimeste üle. Humanism tähendab inimlikust.Renessanss tähendab taassündi. Taasavastati antiikaja suursugusus. Antiikkultuuri ei püütud kopeerida vaid püüti luua midagi võrdväärset sellele. Humanismiajastu suhe maailmaga ei ole aktiivne. Sel ajastul hakkati maailma avastama ning tulemusteks olid suured maadeavastused. Hüppeliselt arenes ka teadus. Humanismiajastul hakkati inimest nägema kui loojat ning tänu sellele hakkati tähtsustama kunstnike ja poeete. Dante Alighieri ,, Jumalik komöödia" ; Giovanni Boccacio ,,Dekameron" Erasmus Roterdamist: Ta on omaaja silmapaistvam mõtleja. Pidas naeruväärseteks palju ameteid kui ka inimtüüpe. Kritiseeris vaimulikke ja kirikut, kuid ei eitanud katoliku kiriku vajadust. Tuntuim teos on ,,Narruse kiitus" Kunstist võeti samuti eeskujuks antiikaegne kreeka ja rooma
2) sport hakati korraldama olümpiamänge, ühiskonnas oli treenitud keha ideaaliks 3) filosoofia leiti lahendusi väga paljudele meid ümbritsevatele probleemidele ning pandi alus paljule uuele filosoofia valdkonnas. Näiteks kujundas Aristoteles originaalsed seisukohad loogika valdkonnas. Arutleti füüsilise maailma tekke ja toimimise üle, moraaliprobleemide üle (Sokrates, Platon, Aristoteles). Esimest korda kujunes teoreetiline teadus. 4) matemaatika Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga külgede vahelisest suhtest on ka tänapäeva kooli õppekavas; Eukleides sõnastas geomeetria põhialused. 5) ajalookirjutus Hakati ajalugu üles kirjutama. Sellega tegi algust Herodotos 5. saj eKr, kui ta kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest ja uuris mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 6) arhitektuur templite ehitamine, võeti kasutusele kolm sambatüüpi: joonia, dooria ja korintos, Ateena akropol
Kõik kommentaarid