Teadus ja tehnika (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Lähiajalugu

majanduskriis j) 2001-2016 – Ususõdade algus, terrorismivastane võitlus, kaksiktornide varing 4. imperialismiajastu 19. saj jõudis maailm imperialismiajastusse. Imperialismi põhimõtteks on see, et suurriigid püüavad saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu kogu maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas see ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Vähem arenenud maad muudeti 19. saj jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. 5. tehnika areng a) 20. saj alguses käivitas Henry Ford oma autotehases konveierid, millega lühendas ühe auto tootmisaega mitmelt päevalt 12-tunnile. b) 1900. a – Saksamaal tegi esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev. c) 1903. a - Wrighti vendade lennuk püsis õhus 12 sek ja tuli tervena alla. d) 1895. a – jõudis eetrisse Guglielmo Marconi esimene raadiosaade ning 1901. a saatis ta raadiosignaali üle Atlandi. e) Informatsioon hakkas levima eetri kaudu. 6

Ajalugu

8

docx

Ühiskondlikud olud 20. sajandi algul

Läänelikkuse levimine. Moesõnaks progress (katkematu ja vääramatu edasiliikumine madalamalt arengutasemelt kõrgemale) Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Katastroofid (Titanic, maavärin Lõuna-Itaalias). Palju uuendusi maailma kõige jõukamates piirkondades (pilvelõhkujad, elektrilaternad) Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesd ja valehambaid. Teaduslikud avastused ning tehnika areng. Uued mõtteviisid (pessimism, antisemitism, sionism) Antisemitism - juudivaen Teadus ja tehnika Tselluloid- hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid Pilvelõhkujad- hakkasid kujundama New Yorgi palet Elektrilaternad- Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega Valgusreklaamid- tekkis eriline suurlinnamiljöö, mis inspireeris paljusid kunstnikke ja kirjanikke Telegraafiaparaat- saadi omavahel sõnumeid saata

Ajalugu

21

ppt

Teaduse areng 19.-20. sajandil

TEADUSE ARENG 1920. SAJANDIL 2007 Sissejuhatus 19-20. sajand oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. Samas hakkas levima arusaam, et inimest ei juhi kaine mõistus, vaid alateadvus. Kõikuma lõi jumalakeskne maailmapilt. TEADUSTE ARENG LOODUS: Inimeste ettekujutus maailmast ja nende endi kohast selles muutus Tõestati et taime- ja loomaliigid on läbi teinud pika arengutee ja et ellu jääb vaid see taim või loom kellel on selleks kõige paremad omadused Arusaam et inimesedki on vaid üks liik ja nende olemasolu võib ohtu sattuda Charles Darwin ­ mees kes andis inimestele ettekujutuse maailmast FÜÜSIKA: Avastati röntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala Tuumaajastu ­ tänu sellele on võimalik vähihaigete ravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv Albert Einsteini relatiivsusteooria ­ uus arusaam ajast ja ruumist Dmitri Mendelejevi keemiliste elementide tabel Albert Eins

Ajalugu

7

doc

Maailm 20. sajandi algul

Linnade tänavatel marssisid ühe enam häälekamate naisõiguslaste ehk sufraznettide rongkäigud. Leiutati tselluloid. Leidus ka sügavat pessimismi. Pessimistlike meeleolude üheks avalduseks oli antisemitism(juudivaenu) tugevnemine, mida võis märgata Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Vastukaaluks antisemitismile rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juurte ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. Teadus ja tehnika Alguse sai geneetika. 1900. a pani Saksa füüsik Max Planck aluse kvantmehaanikale. Toimus ka aatomi ehituse selgitamine. 1897.a avastas inglane Joseph Thomson elektroni, 1911.a teine inglane, Ernest Rutherford planetaarse aatomimudeli, 1913.a valmis taanlase Niels Bohri töö vesiniku aatomist. 1905.a esitas juudi soost Sveitsi patendiametnik Albert Einstein erirelatiivsusteooria. Avastati veel hormoonid(1905), mandrite triivimise teooria teke(1908) ja süüfiliseravim

Ajalugu

11

odt

I maailmasõda

3. Max Planck ­ Saksa füüsik, kes jõudis 1900. aastal otsusele, et energiaallikad kiirgavad energiat "pakettide" või portsjonite kaupa (varem arvati, et pideva joana). Ta arvutas selle välja "energia-aatomi" suuruse ja pani talle nimeks kvant, millest sai alguse kvantmehaanika. 4. Niels Bohr ­ Taani füüsik, kes 1913. aastal sai valmis töö vesiniku aatomist. Bohri teooria oli ühtlasi näiteks, kuidas teadus areneb: kuigi teooria osutus oma põhiosas ekslikuks, oli see siiski vajalik vahesamm teel adekvaatsema mudeli poole. 5. Albert Einstein ­ juudi soost Sveitsi patendiametnik, kes avaldas 1905. aastal kolm artiklit, milles ta esitas oma kuulsa erirelatiivsusteooria. Teooria kõigutas seniseid tõekspidamisi universumi kõige fundamentaalsemate seaduspärasuste koha. Raske oli leppida Einsteini

Ajalugu

9

doc

Newtoni eelne füüsika areng

Newtoni eelne füüsika areng Descartes 31. märts 1596 ­ 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Võttis kasutusele tähtsümbolid.Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag ­ 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imelaternaks. Optikas

Füüsika

61

doc

Füüsika läbi ajaloo

Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli jälgida taevak

Füüsika

23

doc

Euroopa 16.- 19. sajand

suunajaks pidas ta riigivõimu.Leibniz arvas, et just riigi abiga saab parandada töötajate olukorda, seejuures hoolitseda ka vaeste eest. Rahva valgustamiseks kavandas suur filosoof kollektiivseid söömaaegu, mille käigus inimesed vestlevad kunstist ja kirjandusest, naudivad sõprust ja armastust.Leibniz pidas vajalikuks Saksamaa ühendamist.Lõppeesmärgiks pidi aga olema maailma rahvaste harmoonia. Suurt tähelepanu pööras Leibniz teadusele. Tema meelst pidi teadus tooma praktilist kasu ning sellepärast püüdis Leibniz konstrueerida mitmesuguseid instrumente ja tegeles 6 mäendusega. Teaduse arenguks oli Leibnizi arvates vaja teadlaste koostööd, selleks omakorda aga teaduslikke seltse ja akadeemiaid. Ta oli Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Neli korda kohtus ta Peeter I-ga, veenmaks viimast teaduste akadeemia vajalikkuses

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)