Tasapinnal orienteerumine, ruumis orienteerumine, kella õpetamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

80

pdf

Matemaatika õpetajaraamat 1. klassile I osa

Näiteks: „Lao hulk, milles on sama palju (rohkem, vähem) ringe kui minu laotud hul- gas.” Nendes tundides lahendatakse 5. töö kogumikust „Arvuta” ning 3. ja 4. töö kogumikust „Iseseisvad tööd”. 19 Kordamine Tööraamatu 43. leheküljel on pilt, mis kujutab elumaja läbilõiget. Selle pildi põhjal võib moodustada hulki, võrrelda esemeid suuruse järgi, kirjeldada esemete asukohta ruumis juba tuttavaid mõisteid kasutades. See kordamistund sobiks 1. veerandi lõpetuseks. 20 ARVUD 1–10 Arv ja number 1 Tööraamat lk 44 ja 45 Numbreid on kümme (0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9) ning nende abil saame kirjutada mis tahes arve. Sissejuhatavas vestluses võrdleme ja vaatleme hulki, milles on üks element. Leiame selliseid hulki ümbruskonnast ja õpiku piltidelt ülesandes 1. Ülesande 1 juurde esitab õpetaja küsimusi mõistete „paremal”, „va-

Matemaatika

120

pdf

Õpetajaraamat

Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskuse tellimusena. Projekti eesmärk oli välja töötada soovituslik raamistik eesti keele kui teise keele õpetamiseks koolieelses eas lastele. Projekti raames koostati järgmised materjalid: · alushariduse raamõppekava sätestav osa ning rakendusjuhise tööversioonid eesti keele kui teise keele õpetamise jaoks; · põhikoolituse õppekava "Eesti keele kui teise keele õpetamine koolieelsetes lasteasutustes"; · täienduskoolituse õppekava "Eesti keele kui teise keele õpetamine koolieelses lasteasutuses"; · eesti keele kui teise keele õppimist ja õpetamist soodustava keskkonna kirjeldus ning selle loomist toetavate materjalide kirjeldused; · piirkondliku keeleõppekeskuse mudeli kirjeldus; · õppematerjalid (töölehed) koolieelses vanuses lastele eesti keele kui teise keele õppimiseks ja nende juurde kuuluv õpetajaraamat;

Eesti keel

46

doc

Mänge lastele - referaat

esemeid, mida röövib. Näiteks kui satub roheline röövel, ütleb mängija: "Roheline röövel röövib rohelise kannu, roheline röövel röövib rohelise mütsi ..." Kui esemete nimetused ja värvid on selgemaks saanud, tuleb lisada ka, mida selle esemega teha saab. KIISUEMA JA KIISUPOJAD Eesmärgid: arendada kiirust ja tasakaalu Vanus: alates 3. eluaastast Osavõtjad: vähemalt 8 mängijat Mängukoht: soovitav ruumis, suvel võib ka õues Reegel: "Kiisupojad" peavad alati minema oma "ema" juurde. Mängu käik: Õpetaja määrab kiisuemad. Iga kiisuema valib endale 3-4 poega. Kiisuema istub koos poegadega oma majas ­ kiisuema istub toolil, pojad tema ümber põrandal. Kui kiisuemad jäävad magama, hakkavad pojad mööda tuba hullama. Hüüde "Näu!" järel jookseb iga kiisupoeg kiiresti oma ema juurde tagasi. Algul hüüab "Näu!" mängujuht (õpetaja), hiljem kiisuemad ise mängujuhi märguande peale

Mäng

27

docx

Näidis: nädala õppekava 4-5 a.

Maria Kozlova LÕE-1 Nädala õppekava: 28.09.2009.-02.10.2009.a. (04.okt. on loomakaitsepäev) Nädala teema: Loomad Nädala eesmärgid: laps eristab mitut looma liiki; nimetab igast liigist vähemalt 2 looma; teab kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada. Laste vanus: 4-5 a. Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13. Esmaspäev: koduloomad Teisipäev: maakoduloomad Kolmapäev: metsloomad Neljapäev: loomaaed Reede: kokkuvõte üldteemast Esmaspäev-koduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Teab vähemalt kolme kodulooma. Teab mis häält vastav loom teeb. Teab et loomadega tuleb olla ettevaatlik. Istume ringis vaibal. Hakkan esitama last

Pedagoogika alused

6

doc

Alternatiivpedagoogika TESTI KÜSIMUSED

kompida ­ vahetult tunnetada. Näitvahendite kasutamise reeglid: A. kasutada kõige olulisemate mõtete kohta; B. õpilasele nähtav vaid siis, kui seda kasutatakse; C. anda näitvahendi tajumiseks aega; D. lasta esmalt ise mõelda, teha järeldusi (jääb paremini meelde); E. näitvahenditega ei tohi liialdada 5. Milliste õpioskuste kujundamisega matemaatika lasteaias tegeleb? Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju st. matemaatika õpetamine ja õppimine tuleb siduda last ümbritsevate esemetega (kasutada neid). Mitmete teadlaste järgi (Piaget, Bruner) saab lapse taju alguse käelistest tegevustest. et matemaatika õppimise aluseks olevad tegevused on muuhulgas käelised tegevused. Matemaatikamõistete (hulk, seos, arv, suurus, ruum) kujunemise aluseks on 8 mõtlemisoperatsiooni: 1. Järjestamine 2. Rühmitamine 3. Samaväärse hulga moodustamine 4. Hulga säilitamine 5. Terviku ja selle osa võrdlemine 6. Loendamine 7. Mõõtmine

Alternatiivpedagoogika

80

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis

Alushariduse pedagoog

11

docx

Laps ja tema arengukeskkond iseseisvad tööd

6. LAPSE ARENGUT JA SOTSIALISEERUMIST SOODUSTAVA KESKKONNA VÄÄRTUSTAMINE Ealiselt ning arenguliselt sobiv õppe- ja kasvatustegevus toetub õpetaja poolt kujundatud lapse arengut ja aktiivset tegutsemist soodustavale rühma õpikeskkonnale. Kasvatus- ja arendustegevuses arvestavad pedagoogid lapse vanuselisi ja soolisi iseärasusi. Kasvatamine ja arendamine lähtub nii lapse loomulikust huvist ümbritseva vastu kui konkreetsest, lapsele ajas ja ruumis tuttavast. 7. HUMAANSETE JA DEMOKRAATLIKE SUHETE VÄÄRTUSTEMINE Lasteaed valmistab lapsi ette elama demokraatlikus ühiskonnas selle kaudu, kui lasteasutuse enda kultuur/keskkond on demokraatlik ja inimsõbralik ­ lastel on õigus valida, otsustada, vastutada. Demokraatiat õpitakse päev päevalt selle sees elades, nii kujunevad lastel oskused ja hoiakud toimida demokraatlikus ühiskonnas. Kui lapsed tajuvad vastastikust lugupidamist ja tunnustamist, arvamuste avaldamise õigust, siis

Alternatiivpedagoogika

102

doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng

Kommentaarid (0)