...........................................................................16 TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 5 (19) 3. Olemasolev protsess 3.1. Protsessi taust Deklareerimise protsess on üks ülikooli administratiivse poole alustalasid. Antud protsessi tulemusena saab ülikoolile selgeks mis aineid tudeng õppima hakkab. Sellest on huvitatud tudeng, dekanaat, aineid õpetavad õppejõud, aineid õpetavad instituudid, ülikooli juhtkond (ülikool), ülikooli raamatupidamisosakond. Töös käsitleme olukorda, mis valitses ülikoolis mõned aastad tagasi kus deklareerimine toimub paberil ning teostame selle protsessi parendused. Deklareerimisprotsessi alustuseks valib tudeng aine, kirjutab valitud aine oma deklaratsioonile.
Sisukord: 1. Ülikoolide tekkimine keskajal 2. Ülikoolide korraldus keskajal 3. Ülikoolide korraldus tänapäeval 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Ülikoolide tekkimine keskajal Alates XI sajandist toimus Lääne-Euroopas linnade kiire tõus, millega kaasnes majanduse ja kultuuri kiire areng. Linnadel tekkis vajadus kaitsta enda õigusi juriidiliselt suurfeodaalide eest. Selleks sobis Rooma tsiviilõigus.Peale linnade vajasid õpetatud meeste abi ka kuningad ja katoliku kirik. Huvi teaduse ja hariduse vastu olid suurendanud ka ristisõjad,mille käigus tutvustati araabia
.......................................19 Joonis 8: Deklareerimisperioodi alustamise tegevusdiagramm................................................20 Joonis 9: Deklaratsiooni loomise ja esitamise protsessi tegevusdiagramm..............................20 Joonis 10: Aine deklareerimise ja aine deklaratsiooni kinnitamise protsessi üldine tegevusdiagramm......................................................................................................................21 Joonis 11: Deklaratsiooni tagasi võtmise protsessi tegevusdiagramm....................................22 Joonis 12: Ainete haldamise protsessi tegevusdiagramm (täpsustus ainete haldamise tegevusele)................................................................................................................................23 Joonis 13: Aine lisamine deklaratsiooni (täpsustus eelnenud diagrammi "aine lisamine deklaratsiooni" tegevusele).........................................................................................
millised on mu valiku võimalused. Kõikidele loengutele sarnane oli, et loengut pidas keegi juhtiv isik. Oleks väga huvitav kuulata niiöelda tavatöölist, kes võimalik küll päevast päeva tegeleb samasse valdkonda kuuluvate probleemidega ja ei valda üldist pilti, kuid suudaks siiski tuua tudengini ka selle eriala raskema poole. Mitte et juhtimine kerge oleks, sugugi mitte. Lihtsalt tõenäosus, et bakalaureuse lõpetanud tudeng läheb edasi magistrisse juhtimist õppima ei ole just 50/50. Positiivne oli see, et need juhtivad inimesed ei tulnud kõik õppeasutustest. Oli privileeg näha enda ees inimesi Eesti telekommunikatsiooni maasiku tipust. Kõige enam meeldisid mulle loengud Janno Viidingu, Lauri Luhasalu ja Agu Leinfeldi poolt. Nende poolt just selle pärast, et neid oli väga huvitav kuulata ja nad suhtlesid väga palju ka kuulajatega. Janno Viidingu puhul sain ma võib-olla rohkem
Kõik kommentaarid