Tartu rahu referaat (3)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

20

pdf

Vabadussõda ja Tartu rahuleping

1918. a novembri alguses puhkes Saksamaal aga revolutsioon, kukutati keiser ja ametisse seati uus valitsus. 11. novembril kirjutati alla Compiègne'i vaherahule ning peatselt alustati saksa vägede väljaviimist. Ajutine Valitsus astus taas kokku. Võimu täieliku ülevõtmiseni sakslastelt jõuti 21. novembril. Kasutades Saksamaal puhkenud revolutsiooni, tühistas 13. novembril 1918. a Vladimir Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu (millega Venemaa oli loobunud suurest osast endise Venemaa läänealadest). Novembri lõpus koondas Punaarmee märkimisväärsed jõud (u 12 000 meest) Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast ­ Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumist Võru ja Valga sihis. Punaarmee rünnak Narvale 22. novembril löödi sakslaste poolt küll 2 tagasi, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist

Ajalugu

1

doc

Eesti Vabadussõda

enesemääramise õiguse alusel "ilmtingimata" Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust ning loobub igaveseks ajaks oma ülemvõimust (suveräniteedist) Eesti rahva ja maa üle. Ühtlasi ütles Venemaa lahti Eestis asuvaist Vene kroonu varadest ja loovutas Eestile oma kullafondist 12 tonni kulda. Eesti vabanes igasugustest kohustustest Venemaa ees. Venemaa lubas tagastada kõik sõja ajal Venemaale evakueeritud varad, s.h iseäranis Tartu ülikooli omad. VSFNV sai Eesti poolse tunnustuse ja vaba koridori Venemaa suhtlemiseks ja kaubavahetuseks muu maailmaga.

Ajalugu

3

doc

Tartu rahu - piiri kujunemine

Pärast septembris Pihkvas toimunud esimeste Eesti-Vene rahukõneluste luhtumist üritasid enamlased nüüd uue pealetungiga sundida Eestit vastu võtma halvemaid rahutingimusi. Pealetung aga luhtus ning Nõukogude Venemaa nõustus 1919 aasta lõpus asuma uutesse rahuläbirääkimistesse. (EA VI: 44; Laamann 143-144) Septembris 1919 koos Eestiga rahukõnelustesse lubada asunud Läti ja Leedu tõmbusid hiljem aga oma lubadusest tagasi ­ nimelt oli kiiresti rahu vaja sõlmida ainult Eestil, et vältida edasisi sõjapurustusi. Läti tahtis enne rahukõnelustesse asumist puhastada enamlastest Latgale alad, Leedul seevastu ei olnud üldse rahust huvitatud, kuna tal puudus rinne Punaarmee vastu. Seetõttu astus Eesti separaatläbirääkimistesse ning kuigi teised Balti riigid moraalselt Eestit toetasid, jäid nad ootama, mis rahukõnelusest enamlastega saab. Diplomaatiliselt toetasid Eesti-Vene rahukõnelusi ka Ameerika

Ajalugu

5

rtf

Eesti vabadussõda ja Tartu rahuleping

Eesti Vabadussõda ja Tartu rahuleping Jarno Mirma TE11 Eesti Vabadussõda 3. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli aga kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis politsei ja piirivalve funktsioone. 16. novembril kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele

Ajalugu

9

doc

Eesti iseseisvumine

· 11. novenbril sõlmis Saksamaa Antant`ga Compiegne vaherahu. Samal päeval alustas Tallinnas uuesti tegevust Eesti Ajutine Valitsus. 13 november tühistas Venemaa Bresti rahulepingu. I. Vabadussõda 28. november 1918 ­ 02. veebruar 1920 · 28. novembril 1918 vallutasid enamlased Narva ja kuulutasid seal välja Eesti töörahva Kommuuni, mille eesotsas oli Jaan Anvelt · Detsembri lõpuks oli Punaarmee hõivanud 2/3 Eestist (linandest Vlga, Võru, Tartu, Narva, Rakvere) ja jõudnud 35 km kaugusele Tallinnast. · Erest rahvaväe ebaedu põhjused: vastase arvuline ülekaal, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavus, otstarbeka juhtimissüsteemi puudumine, meeste madal võitlusmoraal. · Murrang 1919.a alguses: - rindele jõudsid soomusrongid, - suurenes sõdurite arv, - tõusis võitlusmoraal, - korraldati ümber vägede juhtimine

Ajalugu

7

wps

Vabadussõda 1917-1920

Rindejoon kulges nüüd Narvast mööda Narva jõge kuni Peipsi järveni, kuhu see peatuma jäi. Vastas olnud eesti punased polgud viidi tagalasse oma haavu parandama, kus need eesti punadiviisiks ümber formeeriti. Soomusrongid olid kapten Irve juhtimisel tunginud vaenlase selja taha ja vallutanud Rakke jaama. Narva suunas ei saanud rongid enam minna, kuna punased olid kõik raudteesillad ja truubid puruks lasknud. Nüüd otsustas kapten K. Parts tungida kõigi rongidega edasi Tartu suunas. Tartu vallutamine Tartu vallutamiseks oli ülemjuhataja andnud 2. diviisi ülema käsutusse lisajõude Järvamaa ja Tallinna kaitsepataljonide ning Balahoviti üksuse ja saksa kooliõpilaste roodu näol, kuid diviisiülem arvas neist jõududest Tartu vallutamiseks mitte piisavat ja soovis appi veel soomlasi. Kuperjanovi partisanid valmistasid oma ootamatude rünnakutega Punaarmee tagalsse enamlastele palju tuska. Nüüd oli Kuperjanov oma paari rooduga raudteele välja jõudnud, kus ta

Ajalugu

5

docx

Eesti I maailmasõja ajal kuni vabariigi väljakuulutamiseni

Saksa salaluure ja Lenini kontakte oli vahendanud A.Keskküla (Venemaal revolutsiooni esilekutsumiseks ja Eesti riigi loomiseks) Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse märtsis : Tallinnas puhkesid streigid ­ vabastati poliit- ja kriminaalvangid, rüüstati kauplusi ja ladusid (oli ohvreid). Kubermanguvõimud sunniti lahkuma ja Eestimaa kubermangukomissariks sai Tallinna linnapea Jaan Poska(1866-1920). Ta on üks EV loojaid, selle esimene välisminister ja Eesti delegatsiooni juht Tartu läbirääkimistel, kuid oli venemeelne (esimene eestlane Eesti eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust) Ka Eestis aktiveerusid poliitilised erakonnad ­ nii Vene parteide filiaalid kui kohalikud. Poliitikute eesmärk oli territoriaalse ühtsuse ja omavalitsuse saavutamine. Jaan Tõnisson, kes tegutses Lõuna-Eestis, soovitas luua kaks eesti kubermangu. Venemaa AV määrus: 30. märts ühendati Eesti ala autonoomseks kubermanguks : välja jäid Narva, Setumaa ja mõned vallad

Ajalugu

20

doc

Eesti Vabadussõda uurimustöö

piiride taastamiseks. Ühtlasi loodeti vallandada Punaarmee relvadele tuginedes revolutsioonid teistes Euroopa maades. 3 Ettevalmistused sõjaks 11. novembril 1918 alistus Saksamaa lääneliitlastele. 13. novembril, samal aastal, tühistas Vladimir Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud rahu. 1918. aasta novembri lõpus koondas Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis märkimisväärsed jõud Eesti piiridele. Punaarmee sai käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. Seda hetke võib lugeda sõja alguseks. Sissetung Eesti aladele pidi toimuma korraga kahest suunast ­ Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumist Võru ja Valga suunas. Algavale püüti anda kodusõja iseloomu, kasutades selleks sakslaste eest Venemaale pagenud eesti enamlasi

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (3)