Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Tartu murre, Otepää murrak (1)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris



Tartu murre, Otepää murrak
Referaat





Tartu 2007
1. Sisukord
  • Sissejuhatus…………………………………………………………………....3
  • Tartu murre…………………………………………………………………….4
  • Tartu murde erijooned…………………………………………………………7
  • Otepää murrak……………………………………………………………..…..8
  • Näpunäiteid tekstide lugemiseks……………………………………………..10
  • Otepää murdetekst ………………………………………………………..11
  • Otepää murdeteksti tõlge…………………………………………………13
  • Kokkuvõte…………………………………………………………………....15
  • Kasutatud kirjandus…………………………………………………………..16
  • Lisad………………………………………………………………………….17
  • Kaart 1 (Eesti murdealad) ………………………………………………..17
  • Kaart 2 (Tartu murdealad)…….…………………….…………………....18






    2. Sissejuhatus
    Oma referaadi teemaks valisin Tartu murde ja Otepää murraku eelkõige elukoha tõttu, kuid ka sellepärast, et minu ema räägib kodus palju Otepää murrakut ja seega oskan ka seda ise veidike . Mulle pakkus suurt huvi sellest rohkem teada saada ja oma teadmisi sel alal täiendada ning selline teemakäsitlus õppeaines andis selleks suurepärase võimaluse. Mulle meeldib väga Jakob Hurda ütlemine: ,,Murretes on palju teaduse tuuma, ka vana aja tundmist, sest keel on ju terve inimese elu suur ilmutaja.” See annab minu arust väga hästi edasi seda teadmist, mida igaüks meist peaks endas kandma ja teistele edasi andma.







    3. Tartu murre
    Tartu murre on paiknevuselt keskne lõuna-eesti dialekt , mille levikupiirkond asetseb mulgi ja võru murde vahemail. Põhja-Eesti keskmurdest lahutab seda murdeala Suur-Emajõgi ja Amme jõgi, põhja-eesti idamurdest endise Vesneri ja Kavastu valla põhjapiir, mulgi alast Võrtsjärv, Väike-Emajõgi ja Pedeli jõgi. Kagus ja lõunas on vastas endine Võrumaa ja võrukeelne Karula . Kõik need piirid tunnukse olevat tinglikud. Vastastikused keelelised mõjustused, eriti kagus, lõunas ja kirdes , on tiheda suhtlemise tõttu olnud paratamatud.
    Tartu murde kujunemisel on aluspõhjaks olnud muistsete ugalaste keelepruuk . Ajaloo andmeil oli Ugandi suur Lõuna-Eesti maakond. Ugalaste keeleline kujunemine näikse olevat toimunud muu Eestiga enam-vähem võrdseis tingimustes, kagupoolsete hõimlaste kohta seda väita ei söandaks. Praegune tartu murre on piki aegu kestnud keelelise arenemise tulemus, kusjuures tähtsat osa on etendanud mitmesugused majanduslikud, ühiskondlikud ja halduslikud tegurid, samuti murrakualade geograafiline asend. Feodaalaja sajandeid kestnud pärisorjus kammitses ka tartumaalaste materiaalset ja vaimset elu. Sunnismaine talupoeg elas ja liikus peamiselt mõisa ja valla piirides, kihelkonnast kaugemale pääsemata. Aga keel suhtlemisvahendina vähehaaval arenes ja muutus niisugusteski tingimustes. Tartu murde säilimist on soodustanud oma ainesest võrsunud lõuna-eesti kirjakeel (nn tartu keel), mis oli kiriku-, kooli- ja asjaajamiskeeleks veel möödunud sajandilgi. Kahtlemata on tartu murde kujunemise hilisemas faasis mõju avaldanud ühtse põhjaeestilise rahvuskeele tekkimine ja üldine tarvituselevõtt, samuti ülikoolilinna ning kultuurikeskuse Tartu lähedus. Ka ei tohi unustada tartumaalaste juba varaseimast sajandeist tuntud haridusejanu ja majanduslikku jõukust.
    Käsitletav dialekt koosneb kümnest murrakust, mida keelelise arengu põhjal on võimalik jagada neljaks suuremaks rühmaks. Tartu murde põhjarühma kuuluvad rohkete põhjaeestiliste joontega Tartu- Maaja ja Kodavere -Kavastu murrak. Murde läänerühma moodustavad Rannu, Puhja , Nõo, idarühma Kambja , Võnnu ning lõuna rühma Rõngu, Otepää ja Sangaste murrak. Liigitus aluseks on võetud endisaegsed kirikukihelkonnad, murrakupiirid teadagi on kihelkonnapiiridega võrreldes suhtelised. Naaberkeeltest on Tartu murrakuid mõjutanud läti keel lõunas ja vene keel idas, kuid need mõjud piirduvad siiski vaid üksikute sõnalaenudega, näiteks läti tsäunma `nokkima`, `hakkima` müütnik ` vihane sõnakehv inimene` või vene mosna `mõnus` sudak `koha` või täta `isa, vanaisa`.
    Tartu murde põhjarühm (KodKav, TMr) on keeleldasa võrdlemisi ühtlane, selle peamiseks tundemärgiks võib pidada põhjaeestiliste joonte rohkust. Erinevalt lõunapoolsest tartu murde alast on siin koolikeeleks olnud põhja-eesti kirjakeel. Emajõe lõunakaldale jäänud Vorbuse valla elanikud, kelle kontakt lõunatartumaalastega tihedam, on keeleliselt tublisti lõunaeestilisemad. Mida enam põhja poole, seda enam kohtame põhja-eesti keskmurde ja idamurde jooni. Häälduses torkab kõrva Peipsi ääres levinud järgsilpide kõrgete vokaalide madaldumine (kohò̀s `kohus` toh̀̀tno `tohtinud`). Levinud on ka nõrgaastmeline de- mitmus (sià̀dele).
    Tartu murde läänerühm (Ran, Puh, Nõo) paistab silma oma keerukate kvantiteedi- ja kvaliteedisuhetega. Kvantiteedimuutustest on haaratud nii konsonantism kui vokalism. Pikenema kalduvad lühikesed geminaadid ja
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tartu murre-Otepää murrak #1 Tartu murre-Otepää murrak #2 Tartu murre-Otepää murrak #3 Tartu murre-Otepää murrak #4 Tartu murre-Otepää murrak #5 Tartu murre-Otepää murrak #6 Tartu murre-Otepää murrak #7 Tartu murre-Otepää murrak #8 Tartu murre-Otepää murrak #9 Tartu murre-Otepää murrak #10 Tartu murre-Otepää murrak #11 Tartu murre-Otepää murrak #12 Tartu murre-Otepää murrak #13 Tartu murre-Otepää murrak #14 Tartu murre-Otepää murrak #15 Tartu murre-Otepää murrak #16 Tartu murre-Otepää murrak #17 Tartu murre-Otepää murrak #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kerli84 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Referaat räägib pikemalt Tartu murdest ning tema erijoontest ning pikemalt on räägitud ka Tartu murde nn alaliigist Otepää murrakust. Olemas sissejuhatus, kokkuvõte. Kasutatud 7 allikat.
    murre , murrak , otepää

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    MCarno profiilipilt
    MCarno: mind hakkas see murrakute asi lihtsalt huvitama, ja see info siin oli küll suht praktiline
    22:12 09-01-2011


    Sarnased materjalid

    85
    rtf
    Eesti kultuurilugu
    59
    doc
    Kordamine eesti keele eksamiks
    4
    doc
    Mulgi murre
    12
    doc
    Eesti murrete erijooned
    30
    docx
    Eesti murded I konspekt
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    21
    docx
    Kultuurigeograafia konspekt
    78
    docx
    Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun